The Project Gutenberg eBook, Uussi raumlaissi jaarituksi, by Hjalmar
Nortamo


This eBook is for the use of anyone anywhere in the United States and most
other parts of the world at no cost and with almost no restrictions 
whatsoever.  You may copy it, give it away or re-use it under the terms of
the Project Gutenberg License included with this eBook or online at 
www.gutenberg.org.  If you are not located in the United States, you'll have
to check the laws of the country where you are located before using this ebook.




Title: Uussi raumlaissi jaarituksi


Author: Hjalmar Nortamo



Release Date: December 7, 2016  [eBook #53693]

Language: Finnish

Character set encoding: ISO-8859-1


***START OF THE PROJECT GUTENBERG EBOOK UUSSI RAUMLAISSI JAARITUKSI***


E-text prepared by Juhani Krkkinen and Tapio Riikonen



UUSSI RAUMLAISSI JAARITUKSI

Kirj.

HJ. NORTAMO






Helsingiss,
E. W. Ponkala,
1912.




SISLLYS:

 Kon Dasala Vilkk kadoksis ol
 Hakkri Iiro otta sotamihem besti
 Kon Dasala Vilkk vedo voitt
 Maistri raakpuu
 Tasala Vilkk osta uude silkkhatu
 Vlmln Gyri heosengaupa
 Tasala Vilku valehammas
 Kon Dasala Vilkk sulkku saerast
 Pitsreunane nestuukk
 Kanniston Gyri automobiilreis
 Preciosa Maij
 Tasala Vilku naimisreis
 Erinomase hyv lindkoer
 Kolm valtta riidas
 Kuip pali prssi siit ol, ennengo Raumall merikoul saatti
 "Esmeralda" jungi joulaatt
 Kalljongyl sepp ja rauttin gondukteer
 Herashdingi muuttorpaatt
 Rysk isnd todista Myllkoske ja Leppkorve jutus




Kon Dasala Vilkk kadoksis ol


Se Hakkri Iiro ol sitt vh merkiline mis siit ett vaikk se mit
ettes olis ottann, ni ai siin joku pin glumm kans pakkas joukkon
dleema. Kerrangi -- siit o ny jo koko joukk neljttkymmend aastaikka
takasi -- se pan koko meijn gaupungi liikkell ja niin durhast
asjast, ettei kukka muu ko Hakkri Iiro niin durham blls saisikka
semmost rymyli toime.

Se ol siinp perunaistuttamise aikans saman vuank, ko se suur mettpalo
ol Pitkjrven galljoill. Mn olin dull haminast kottis siink kahde
aigoin ehtopuall ja istuskli meijm berkamaris paithioillan ja
poldim biippuan ja naureskli itteksellen gaikki niit hullutuksi,
ko mn oll saannk kuuli edelisen ehton. Asi ol nttk semne, ett
mn oll ollk kalaasis. Stenjukse "Maij" ol tullk kotti ensmisest
reisustas ja ko reis ol lykistynn oikke hyvi ja ko muutongi siihe
aikka mailma pruukattim bittp pin galaas, ko asti kottit tul ja
eritottengin, go se ensmisest reisust kottit tul, ni Stenjukse
ij ol kskenn virait buurihi. Ja koko joukk meit sill oliki.
Provast ol ja pormestar ja tohtor oliva ja vanh Redarstaatt ol ja
Gusta Knobbe ja Janne Roode ja Patola herr ja Sipin Gaapo ja Priian
Gruna ja apteekar ja -- -- nii em mn ny en heit kaikki muistakka
--. Mutt summ se vaa ol, ett pali meit sill ol, Maijan gajuutt
vallan dynn ja mn ja Dasala Vilkk oll ja -- ja Hakkri Iiro
kans; niin guingastetei hn olis ollk, ko hn ol seilannk konstin
Maijas juur sills samall reisull. Ja lysti meill ol oikke hyvim
bevi. Tohtor ja pormestar pitiv ai joukkom binem buhe, niingo
hes semmost toimitust nimitiv. Se on gans olevannas jotta, semne
uudeaikkane maneer ja kyll mar se kans vaa juhlalist ongin, gon
gesken gaike istuta niingo spinnhuusi ehtokirkos ja yks nouse yls
saarnama -- nii hnd, em mn st tahd lainkkan giltt, ett semne
laudeeraminengi o joskus paikallas, vaikken mn ols sengaldassehen
dottunn. Ja o se siit kummingi hyv, ett semse saarna jlkke saada
ai hurrat ja se hurramine ongin gaikkjam baras paikk semsis puheis
se verran go mn heit ymmr. Ilma st hurramist ei ainakka nep
pormestri ja tohtringam buhe olis mitt oli. Ja mn takka, ett me
hurrasi. Sillaill oikke. Ja sittengst heill lysti tul, ko mn
pani syydvstim bhn, istadi Steniukse ij merimiskistum bll
ja veisasin gymmengunna vrssy siit vanhast merimiheveisust, ko on
golmattsatta vrssy pitk, jos se oikkem bst ph oteta. -- Nii
hnd, lysti meill ol oikke hyvim bevi, mutt tul ai siin lystis vh
nautittuakkin, gyll mnuu sen dyty tunnusta, jos mn oikke mene
ja tode sano. Tul hnd, nautittu oikke siint tul ja kukatis hiuka
liiemksikki. Kon gell ol siink kahden gorvill yll ja enim meist
jo oliva lhtennk kotti, ni mn huamasi ettei Tasala Vilkun gipaka
en tahtonn lainkkan drkkis pitt ja ko Hakkri Iiro niingon gonsti
velvolisus om buuris, kuahas siin ettit takasi ja toi ai uutt ainett
lissn, go selkkemn dupatti, ni hn dek semssi everhaalningeit, ko
semne asti, ko o liia heikos baarlastis. Sillaill oikke ja hppi st
sanno o, ett he nii oliva, mutt nii se vaa ol eng mn tahd lainkka
stk salat, ettn ittekin daisi oll oikke aika pomrillis, niingon
dh aikka mailma sanota.

Mutt mnuull ongi ai olls semmost jrkki, etten mn menekk ihmste
nhtvks semsis olois ja sendhde mn jingi Maijan gajuuttihi maat
ja kski Vilkun dehd sama ja Iiro mennk koijihis. Mn sanosi heill,
ettei se pass lainkka, ett hes siin reedas menevt tnttrittemm
bisin ganaalin dit, kosk jo ruppe olema iso pev ulkon ja varvi
mihe ruppevat tleema haminaha. Mutt luulettak, ett nep poja mnuu
neovoijan guulustliiva. Ei kuulevin gorvihi niit otett, muttko
lhdettin gaupunkki kohde ja veisatti mennes.

Kaikki nit asjoit mn muistiin, go mn siin istuskli meijm
berkamaris ja poldim biippuan. Ja oikke hyv mnuu ol ollaksen.
Auring paist nii sanomattoma ihanast ja krvses surisiva mnuu
ymbrilln ja meijn gatt istus pydll mnuu edesn ja kehrs niim
bali, kon gerkes ja kattel ihmeiss, kuis sau nous mnuum biipustan
gatto kohde.

No, ko mn sitt siin nii istu, ni mn nn gamari ovest, ko ol
jnn raolles, kuik Kalljola Fretta tlee tuppaha vh kamalan gohinan
gans, lhtt niingo ajokoer, ei san hyv pev eik mittn, go
ruppe koht hollama meij itellk, ko askroitt kaffepannuines taka
edes: "Ohhoh, ko hengstysi; jeskandeerakast send, ny vast kamali
kuulu! Vaikk kyll mar kaiketakkin des se jo kuuli olett. -- -- Jaa,
jaa, semne sitt hnengi loppus ol!"

-- Kui mit sn puhele -- sanos meij ite; kukast nys sitt jllk
kuall o?

-- Vai ett mar tes st vil kuull oi! -- Hae ittellen istumbaikangi
ensi -- Ohho send, jaa, jaa, niin dld menn. -- Ja Kalljola Fretta
istus tuvam bengillp, pist priisi nokkahas ja sitt itkem roinama
niingon gett kevsi.

Mn tunnen Galljola Fretta ja takka, ett ei mar se vaa isso aikka
olis andannk kuuli uutissias, mutt nyk kveki nii hullust, ett juur
ko hn siin roinas, niin dlee Puandi-Elkk tuppaha vil kovemall
hdllk ko Fretta ja ruppe kans hoihkima ja voihkima ja sano viime:
"Olettak uussi kuull?"

-- Niin, gon Dasala Vilkk o hukkunnk kanaalihi, kiirutt sillo Fretta
vh nssist sanoma, ettei Elkk kumminga olis hne edelles kerjenn.

-- Kui hukkunn! kysysi mn ja kimmati vh kkim byst. -- Mitst te
mm ny jllp prohtatt?

-- Ittes prohta, sanos Fretta, -- mutt josas uskot taikk ei, ni Vilkk
om budonnk kanaalihi ja hukkunn. -- Jaa, jaa, se o vaaraline baikk se
kanaal, ei Vilkk ol, jumal parakko, ensminen, go siihe o molkattann,
vaikk het th saakk ovas sild hengis pss yls jll. Mutt Vilkk ol
tims siin reedas, ettei hn taitann oikke henges edes taistell ja
sinn hn sitt jiki; hukus niingon gatimboik. -- Jaa, jaa, ei st
yhtn did, kosk met tld pois ksket, lopett Fretta, pan priisiks
ja tarjos Elkullekki.

Ja Elkk li nokkas nuusku tytte ja huakkal niingo hnell olis ollp
pajambalkkes sisikunnasas.

Ymmrt se, ett mn olim beljstynn, peljsty st vhemstkki,
ja ko mn tisi vanhakselttas, ettei niitte mmttem buheihi ai ol
luattamist, ni mn heiti jakkun yllen ja lksin Dasalaha. Mutt kon
Dasala muar ei ollukkan goton, ni mn painsi Hakkrill Iirot hakema.
Sill ol Tasala muariki. Muar itk kollott ja ko hn nk mnuu, ni
hn sanos: "Ol mar oikke hyv, ett sn osasit tull, mn olen ds
vhdn itten oikkem bualkualjaks tua Iiron gans eng vaa saas st
herell. Koitast nys snki voorostas. Se o sendn gamala, ko ihmne
noi raskast nukku."

-- lkk yht hualikk, muar, kyll mn se herells saa, mutt
kuulkkast, ongost siinp per, kon gaupungis jahdata, ett Vilkk o
hukkunn?

-- En mittn did, Kalkke park, mutt kyll kamalald nytt, kodei hn
olk kottit tull eik hnd mist lydet. Iirom bareis hn viimetteks
nht o ja jos mn vaa saisi se uutskoti herell, nin daedetais saad
hneld jongungaldast titto.

-- No, kyll se pian gy, sanosi mn, kumarsi itten sngy laeda yli
ja huusi Iiron gorvaha: "Yls reivama!"

-- Well, kapteen, reivama on gsk, sanos Iiro ja kimmatt yls niingo
feder.

Nttk, asi o semne, nin gesken gaikem buhutt, ett ko merimist
hertet, ni ei siin hnd nyhji ja venutellt tarvitt, muttko sano
vaa: "Yls reivama", ni se ongi sitt nii luja sana, ett hn vissi
her, jos ei hn vaa nuk semmost und, ett saada menns sanomkelloj
tilama hnell.

Sillaill oikke. Kyll Iiro siit vhitelle virkkoma rupes, hn
haukottel ja tahkos silmis ja ko hn viime ymmrs, mis hn ol, ni
hn suutus ja sanos: "Mitst mn nys sitt reivan dmses rytisks?"

-- Huals sn nys siit, sanosi mn, -- mutt selitst meill, mihi
sn ole Vilku jttnn?

-- Vilku jttnn! -- Mnuungost ts Vilkku kaittimam bidis. Mn
tykk, ett hn o siihe ikkm bss, ett hm bit ittests murhe.

-- Eks sn vissi lainkkan dis, mis Vilkk o?

-- En, en yhtikm behu, sanos Iiro ja li ittes taas laapalles
snkkyhy.

Kon Dasala muar nk se, ni hn lks pois, itk menness ja sanos, ett
hn mene pormestrill ja pane trumbu liikkell.

Mutt mn ji Iiron dy eng andannukka hne nukku uudestas, niingo
hne miles tek, muttko seliti hnellk, kui asi makas ja ett
kaupungis pauhata, ett Vilkk o hukkunnk kanaalihi.

-- Se o nys send vh aika vale, sanos Iiro. -- Annast, ko mn
oikke ruppe muistuttleeman, gui me Maijast kottit tlii. Nks,
niingos kukatis muista, ni me oll hiuka fiiris.

-- Eik nii hiukanga. Mn en ymmr lainkkan, guit tek kvele
yritittkkn gottit tleema.

-- Em mek kvelen dullukka.

-- No, mutt mistst teh heose sitt saitt?

-- Heose, mist me heose saann olsi?

-- Kuingast mn tm sitt ymmr, lentting tet tliitt?

-- En, gon garate. -- Annast ny mnuun goot ajatuksen. Nks, se
ol sillaill, ett ko mes siin hissuksis tnttrittin gaupunkki
kohde, niim bev rupes valknema ai enem ja enem ja ko mep psi
Valkosillan gohdall, niin gell ol kerjennt tleema viis, kosk mek
kuulin, gon glima sois kaupungis ja varvi mihi rupes tleema niingon
gytt vaa. Sillo Vilkk sanos mnuullk: "Kuulestis Iiro", sanos hn,
"ny o semne rkning, ett mn menen dakasi Maijaha maat, me olen
didks siin reedas, ett kaikk ihmse naurava meit ja mn en dahdt
tuli juapnun girjoihin goko gaupungi edes."

-- Ol vai, sanosi mn, -- ennengo sn olep pss haminahan dakasi
om bev kukatis pualill ja kaikk ovak kerjenns snuu nkem, mutt
tidks, mn olen guull, ett ko ihmsell o niim bali ps, ettei
kondi oikken dahdt tehd virkkatas, ni sillo ei ole vrttik yrittk
kveli, muttkon garama sillo lhtit tyty ja se kuulukin gyvs oikke
nasevast semsis olois.

-- Kynek vissi, sanos Vilkk, riisus jakkus ja pist sen gainlohos
ja meinas ett st konsti meij nys sitt tytykin goitta. Ja mn
riisusi ja jakkun ja sitt mn panin gten Vilkun gaulaha ja Vilkk
pan gtes mnuun gaulahan ja kas ni mes sitt lksin garama suttaman
gaupunkki kohde. Oi turkanen go mek karasi, es sn usk, kummost
faartti met tei ja oitis, oitis niingo snri pisi vaa. Ja tidks,
mn ole siin luulos, ettei kukkan, go meit vastan dul, ymmrtnn,
ett meis mitt vikka ol. Mahdollisest send nek, ko rookkasiva nhd
meijn, go met tein gnkse jossan gadungulmas. Se manver ei
tahtonn, nks, oikke luanistak, ko meijn dydys topat faartti ja
ko faartt lopus, ni met tei semssi everhaalningej, ett meijn dydys
nurkki haparoit. Ja semsis paikois mep puhalsingi ai yhde eine ja
sitt me lksi jllk karama. Nii ett ylipts mnuun dyty sanno, ett
se karamisen gonst semsis olois om barhamppi konstej mit mailmas
o. Pans se miles, Kalkke! -- Nii hnd ja sillaill mes sitt psin
Dasalaha ja mn pisti Vilkun gki ovest sisll. En uskaldann itt
menns sisllk, ko se Tasala muar o, niingos tid, vh semnen
giivaluandone ihmne. Ja sitt mn tlii yksns karaten gotti. -- Nii,
ett niingos tst ymmr, ni Vilkum bidis oleman Dasalan gkis.

-- Mutt sill ei se ol ja niingo mn sanosi, nin gaupungis hoilata
oikke vahvast, ett se o hukkunnk kanaalihi, ko hn o sillppi nht
viimetteks.

-- Vai jahdata semssi, sanos Iiro, nous istuma sngy laedall ja rupes
fundeerama. Ja ko hn ol siin hetke aikka fundeerann, ni hn sanos:
"Suutta kyll send nii ollakkin, Galkke, ett hn o yrittnn uuden
gerran dakasi haminahan, go hn gerra ol saannp phs, ett hn mene
takasi Maijaha makkama. Niingos tid, ni Vilkk ol semne, ett mit
hm bhs sai, ni sills se pysys. Ja jos hn gerra sen dyn dehn
o, ni suutta kyll nii oll, ett hn o molkattannk kanaalihi, sill o
moni muuki liotell ittis, mutt st em mn sendn dahdois usko, ett
Vilkk, ko o nii mond kertta klaarann Itmere ja Pohimere ja Aklandi,
hukuis semsse rapakkohon, gon dua meijn ganaal o. Mutt suutta kyll
send niingi oll -- nii hnd, pali mahdolist kyllkki. -- Ja ei
sunkkan ds sitt muu aut ko lhti hakema hnd, nii ett saada hn
edes siunattu multtaha. -- Ohhoh send, semneng hnengi loppus sitt
ol."

Iiro rupes sitt vaatettama ittis ja mn lksin Dasalaha muari
lohduttama. Mutt ei hn vaa leppyn, vaikk mn siink, ko mek mek
kahde istusin Dasalan guistillk, koiti selitt hnellk, kuip pali
paremas korjus Vilkk nys send ol, ko hn ol pss tst murhe laksost
rauha haminaha. Ja pali muutakki oikken gaunist ja ylsrakendavaist
mn siink koitim buhhu, mutt mit enem mn puheli st harttami
muar itk. Eng mn st send ihmetellykk, sillett vh surkkjois
olois Vilkk ol pevs pttnn mnuungi milestn.

No, ko mes siins sitt istu ja praakkaskle, niin dlee Pyyrman siihen
drumbuines, sano hyv pev ens, juttle hiuka aikka yht ja toist
semmost, ko semsis olois pruukata ja sano viime: "Mn tlii, muar,
tnn, ennengo mn virkam bualest lhden drumppuam baukuttaman,
go asi o nttk semne, etten mn oikke ymmr, kui mn tm
julista. Mn toimitan dt virkkatan ny jo toistkymmend aastaikka
ja ole joutunnk kaahistamam budotetuj rahakukkroj ja karkkum
bssyj heossi ja kadoksihi mennyj koirambenikoj ja katimboikki ja
eksynnyit ihmiste mukuliakki, mutt thm bev saakk em mn vil
ol joutunnt trumbuttaman dyskasvut ihmist ja kapteen mist vil
plsem btteks. Mn ole fundeerannp pn ymbrs, mutt kui mn
fundeerangi, ni mnuu milestn se julistus ai vaan guulu vhn
glookungaldaseld. -- Kuulkkast ny ittekki ens."

Ja Pyyrman ott napplas, hakkas hetke aikka trumppuas: taramba,
ramba, ra, ra, ra, ramba, ramba, ra, ra, ra, ramba, ramba, rara, ra,
ramba, ramba, ra, ra, ra, ram, pam. "Tnp aamust jlkke viiden
gatos kaupungi ja hamina vlillt Tasalan gapteen, Tasala Vilkk, kon
dek kaikk tunnett. Ja sendhde ei mnuun darvittekka minkkngaldassi
tunnusmerkej hnest anttat teill. Ja viimitteks hn o nht Hakkri
Iiron gans ja sitt ei hnd ol en nht. Ja se kunjaline ihmnen, go o
hne se jlkke nhnt taikk taita jongungaldast titto hnest antta,
tulis ilmottama ittes kunjalist hyvityst vastan Dasalaha. Ja hn
luulla hukkunnun ganaalihi. Ramba, ramba, ra, ra, ra, ram, pam."

Mutt em mek kerjenn vil suutan avama sannoaksen, mit met tst
kuulduksest tykksin, gon Dasalam borstokontturi ovi avata ja --
Vilkk astu kuistillp paljambite ja paithioillas ja hhmis, nii ett
hn ol juur niingo huanost kynitt kana ja huuta: "Vikakost ny on,
gon dep Pyyrman tleett tnnt tmmst meno pitm, ett herttt mnuu
makkjast unestan." -- -- --

Siunakkon go mn peljstysi! Ja Tasala muar luul vissi aaveit
nkevs. Mutt pia hn send virkos, lens Vilkun gaulaha ja sanos:
"Sn els send vil, sn els send vil. -- Ja oi voi ko sn
ole hhmis, mutt ong se ihme, ko mn tyhjensin bolstrin donnk
kontturihi; mutt mit sill o vli, ko sn send el vil."

-- Eln gaiketakki mn, pahusikost mnuu sitt tappann olis, vastas
Vilkk ja ol kiukkuse nkne.

Mutt se, ko ol vil kiukkuseve, ol Pyyrman. Hn rupes kym rauarin
gimppuhu siit, ett muar ol pannk kaupungi virkmihem bilka alaseks --
ja kseeras niingom bualviti. "Mutt sama se o -- lopett hn viimem
buhes -- mnuu haudam bll ei saakk kukkan dulls sanoma, etten mn
ol lailles virkkatan doimittann ja mnuu ei tuls siihe mitt, jos
sn, Vilkk, ole elv taikk kuall, jos sn ole hukas taikk lydett,
mn ole saannp pormestrild oortelin drumbuttama snuu ja mn
trumbuta, joka ikittes kadu nurkas mn trumbuta sen, go mn olen
gskett. Semne o virkmihe laki."

-- Kui mit sn trumbuta? kysys Vilkk, ko rupes aavistama, mist puhe
ol.

-- Mit mn trumbuta! Trumbuta ihmissi kokko hakeman Dasala Vilkku,
ko on gadoksis ja luulla hukkunnu Rauman ganaalihi!

-- Koitast sn, Pyyrman, vaan dehds se ty, sanos Vilkk sillo,
nytks trumppnapplap Pyyrmanin gdest ja heitt net tuvan gadom bll,
-- koitast tehds se vaa, niis saa juur saman girun go nuas snuum
balikkaski; sn ja snuun drumppus ja snuun guuldukses ja vrkkis.

No, ymmrt se, mimne upra siit tul. Muarill ja mnuull ol tys ty,
ennengo mes saim Byyrmanni ja Vilku sopima jll, mutt vihdo se send
onnistus ja vil nii hyvingi, ett Vilkk ksk mnuu ja Pyyrmanni
sisllt tekemm binen glasi. Ja milells mn kaiken dmm bllk
klasi olsin dehnykki, mutt sillo mnuu muistus milen, ett Iiro ol
luvann lhti Vilkku hakeman ganaalist ja mn kiirudi itten sendhde
Hakkrill estm hnd nii hullust toimest.

Ko mn psi Hakkrim bihall, ni mn nin, gui Iiro lend niingo
hull ymbrs piha ja aja takka heij valkost kukotas, nii ett vh
henkki mihes ol.

-- Ol mar hyv, etts tlii appu, huus hn jo kaukka, -- koden mn
saat tota riivattu kii!

-- No, mitst paha kuko snuull on dehns sitt?

-- Ol vai ol, hull! Eks sn tid, ett ko vesiruumist haida, ni ei
tarvitt muut, ko ottak kukom baattihi ja ko sitt soudeta sem baika
ylitte, mis ruumis makka, niin guko kiljatta. -- Es sn kans mittn
did, sanos Iiro ja men niingon gulo kuko hnns.

-- Vai nii, sanosi mn, -- mutt turha tyt sn nys sendn dee.
Vilkk o lydett jo.

Siilo Iiro seisatt niingo naulaha, istatt perunmaasnkkehem, buhals
hetke ja kysys viimen dotise nksen: "Ong hm bali muuttunn?"

-- Ei ol, vastasi mn, -- ei ole muuttunnk, kon giukuttle ja
prmntt juur niingo ennengi.

-- Kuik kiukuttle? No hn ongi sitt hengis vil? -- Hengis oikke hn
o ja arvast mist hn lydetti?

-- Kuingast mn se arvaisi.

-- Tasalam borstokonturis se poik o nukkunnt th saakk. -- Ymmrks
sn, kui hn sinn o joutunn? kysysi mn viime ja katosi Iirot
silmihi.

Ja Iiro katos mnuu silmihi ja sitt mep pyrskti yhtkki molema
naurama. Muttko Iiro ol saann naurus hillitty se verra, ett hn
jllen dais puhell, ni hn sanos: "Nii oikke, sillaill oikke se
kynn o, ett mn pisti hnem borstokontturihin, go mnuu hnem bit
kkkihim bistm, mutt se Tasalam borsto on gans niim bimi ja
pahustak heijn darvitte pann niit ovej nii liki toinen doistas."

Nii sillaill oikke se juttu ol, ko Vilkk kadoksis ol, mutt ettkkst
tekkin dykk, ett se Iiro ol merkiline mis saaman glummej toime.




Hakkri Iiro otta sotamihem besti


Jaa, ett mis Hakkri Iiro toisem beuklos mistann on, dek kysytt. --
Nii hnd, ilma vaseman gdem beuklot oikke se poik hr ja rymsteera
ja jos tahdott, nin gyll mn juttlen deillk, kuis se kve, ko se
sorm helkkrihi men, sill ett fleis mn oll sillongi. Kuingasteten
olis oll.

Nttk se ol siihe aikkan gon Durki ja Ryssn geisri vlill ol
tulls semne riit, ettei siit pst vhemllk ko sodall ja oikke
aika sota siit tliiki. Se ymmrrtt siitkki, ett Ryssn geisar pan
hakema mihi Suamestakki, vaikk hnell o sotapoikki sill omas maasas
niingo mannakryynej vaa. Mutt ei nep piisann hne milests sitteng
ja nii hn lhett niingo sanott semssi vrvrej haukuttleema Suamem
boikki kans sottaha. Ja yks semnen dul tnn Rauman gulmillekki. Ja
se mis mar osas jutell. Jos hnem buhesses vaa luattas saann olis,
ni oikke ijangaikkissi klaakkreit me olen, goten me jokane jrjests
sotamiheks ruvenn ol. Mutt met tisingin, guip pali per hnem
buheisas ol ja kski hne mennt tyhmemtte misten dyyij jutuines
eng ottann hneld pesti, vaikk hn olis kuis sedeleits meij nokkan
edes vilkutell. Ja ko muu nuare mihe ottiva meist esimerkki, ni liki
kve, ett vrvr olis joutunnt tyhjin doimin gasarmihis lhtem. --
Mutt kaikeks onnettomudeks tliivas sillo ne Leila Aakusti h ja
Iiro ol kskett niihi ja vrvr tul sinnk kans. Ja ko mes sitt sin
hpev ehton, Vilkk ja mn, istusin Dasalan duvas seilej neulomas,
nin dlee Iiro siihe aika fiiris ja portviin-pott kummassakki jakum
blakkris ja sano ett ny juadangi harjalissi.

-- Mit harjalissi? mek kysysi, vaikk mek kumbakin goht ymmrsi mit
tapattunn ol.

-- Mit harjalissi -- vastas Iiro ja krvs korkki ulos portviinpotu
suust -- ettk tep phkse ymmr, ett mn sotamihem besti
ole ottann. Nttk asja lait o semne, ettei merellp ps sen
gorkkjamallk kon gapteeniks, vaikkas kui rehkeisisi, mutt sotamis se
poik nouse kraadeis nii, ettei sill ol mitt mr, pse majuuriks
ja everstiks ja kopraaliks ja kenraaliks ja keisriksikki niingo se
Napuljoon Punapart esimerkiks.

-- Kyll sn oles se Napuljoon, ett -- sanos Vilkk siihen, go
Iiro tek pinem byssykse ja katos talisills silmills, ett ming
vaikutukse hnem buhes meihin dek. Ja sitt hn jatko.

-- Napuljoon, mn en ol mikk Napuljoon, ko Iiro mn ole, Hakkri
Iiro, ja sn olet Tasala Vilkk, mutt tids se, ett ko sn solkka
jossa mdndynys astjahaaskas Rauma ja Saksa vli ja komenak
korkkendas 13 mist, ni sillon dm poik hallittekim bataljooni ja
silj mn tee, jumalist, kuis silj mn tee. Kaikk kaupungi mn
hvit, nii ettei niis pidk kivi kivem bll olema, kaikk muup paitt
Rauma, se mn sst -- niin guingasteten sstis ja sinn mn
siirn gaikk kirko ja linna muist kaupungeist ja Raum tlee suureks ja
kunnjaha ja ko mn kuale, nii Naulamell rustatan gomjas muistpatsas
ja siihen girjoteta suurillk kulttasillp pookstaaveill ett: "Ts
lep -- Hakkri -- (hikk) Hakkri -- Ii -- ii -- Iiro --"

Ja siihe Iiro nukus eik hernn, vaikk hm butos toolild laattjaha.

-- Nii ai lepki, sanos Vilkk, nous yls ja lks ulos tuvast ja mn
menim bers. Ja nii harmeisan me oll etten mes sanakan doisillen
sanonnk, ko nykksim btn vaa yhde einen, go me erosi ja lksi
huilama.

Mutt kyll mes se sija seoravan aamuns siit asjast juttli. Nii hnd,
juttli oikke ja olin giukkussi. Vilkk kvel ettittakasin Dasala sali
laattjallk kdes seljn dakan, sylk ja kirol, mn istusi akkna edes
toolill ja trumbutim Borilaiste marssi klasiruuttuhu ja sali nurkas
istus Iiro, pitel pts ja koitt pitt ittis ylhll vaikk kaikest
kuulus, ett hn gadus kauppatas. Mutt vast aik sitt hiire haukotellk,
kom b on gati suus. Kaikkjast enimm bit sendn Dasala muar vhti.
Hn dul joukko salihi ja haukkus Iiro oikkem bahambevseks ja joukko
hm bist ittes taas perkamarihi, vet ulos piirongiloodas, koperoitt
ja hak vanhoj sstijs ja ko hn ol saanns sem bestirahan dytte,
ni hm ban liinam bhs, tul salihi, anno vil yhde oikke aika
ripitykse Iiroll niingo vissemks vahvudeks ja sitt hn lks ulos
ovest ja sanos, ett hn repi silmp pois pst sild vrvrild, jos ei
se ot takasi st Iirom besti.

Mutt ei se ottann. Hetkem bst muar tul takasi rahoines ja ko
mek kysysi, mit vrvr ol sanonn, ni muar sanos: "Kyll mar sen
dit mit semne hunsvott sano." Nauro hirvittel se vaa ja ko mn
kiukustusi ja seliti hnell, mik hn oikke o, nin dm pahus kehta
sanno: "Kas tualuandossi ihmissi keisar tarvitteki voidakses antta
mahomettlaisillf fliiteihi" ja rupes tarjoma mnuulls sotamihem
besti. Semne raat ja hirvhammas! Vai sottaha mn ny vil vidis,
vanh ihmne ja hyv kristitt kans milestn. Mutt kyll mn
sill uutskotill annongi semse ulossedeli, ett hn vissin dit
karahtris.

No, mitst tst, ko mes sittkaiki nelj oll siin hetke itteksen
fundeerann nit asjoit, niim byss Vilkk Iiro ette ja sano: "Niingos
kuule, Iiro, ni asi o auttamaton, sn joudu nys sottaha ja taita
se reis snuull opiks ollakki, josas sild hengis pala, mutt kuit
tahanas, ni Raumam bojist ei pid armeijall hppj tleema ja sendhde
mn ole ajatell, ett sn es lhds sinn vallan ditmttmns
sotamihen gomenoist, muttko sn ruppe nyk koht ittis niit varte
valmistama, opeta ittes kseerama ja ambuma ja plsem btteks
nlkk krsim ja selkks saama -- nii, nii l yht siin mris, kyll
net taedo vaan gaikk sodas tarvita. Kaikeks onneks meill on dlls se
uus tullvahtmestar, se opetta snuull kseeramisen daedo, ambuma mn
opeta snuu itt ja mit niihim muihi opetuksihin dlee, niim bid mek
kahde mn ja Anundilan Galkke -- muar kolmanden -- niist huale."

Kyll Iiro vastan goit pulitta, muttko Vilkk pit asjas pll ja selitt
ja selitt hnellt tarkotukses, nii hn rupes vihdo viime ymmrtm,
ett hytty hnell niist Vilku meiningeist ol ja ko hnell ol vaa
viikk aikka siihen go hnem bit lhtem Helsinkkihi ja sild Turki
maall, ni me rupesin goht toimeihi.

Se uus tullvahtmestar ol vanha aliupseer Suamen gaardist, nii ett
ol oikke jumala lykk, ett meill ol semne mis pyydettvn. Ja hn
ol koht valmis semssen doimehe ja sanos, ett hn on gymni vuassi
nahkpojist kelvolist kanuunaruakka tehn. Mutt hn sanos, ett yht
mist ei taed milln davalls sotamiheks opetta, sillett ei se sillo
saa mittn gsityst plutuunast ja komppaniiast ja ketjust eik edes
rindmastakka, nii ett kyll vhinds kolm mist tarvita, ennengo
semsest opetuksest mittn dlee. -- No, mikst muuka siins sitt autt,
muttko mnuu ja Vilkun tydys ruvet Iirollk kumppniks. Ja sano mn
se, ett vaikk sillt Tasalan duvas yht ja toist toimitust pidett o,
ni nii luja vhti ei sill ol enne eik jlkke ollk, ko se viikkon,
go me Iiron gans sotamihiks ittin harjottli. Se tullvahtmestar ol
koko peto asjas pllp pitm eik se lainkka st toindas leikim
bll ottann. Ei muttko haukus meit niingo mikkin, gon ei kaikk
"napletsoo" ja "nakraulli" ja "rusevolno" menn oikke hne miles
jlkke. Hiki tukas mes sai vhdt ja kovas kuris mep pidetti, nii
ett me oikke sydmem bohjast huusi "rauttase ratta" joka kert, kon
dullvahtmestar tykks ett men hyvi ja sanos: "harassoo." "Rauttase
ratta" merkitte ryssn giles niim bali ko, ett ahkerus o meij
ilon. Kaikk kve nttk ryssngili. Ja se tullvahtmestar osas st
niingo me engelskat. Sild tul ryss vaikk kuip pali ja ko mep pistim
"begomiks" plutuunas ja tullvahtmestar hypps tool jalkkattes vlis
meij edelln, ja ol olevannas upseer ja heose seljs, ni sillo sild
pojald ps niim bali ryss, ennengo me liikkell lksi, etten mn
olis koska uskonn, ett st kild saada semne rms yhdellk kertta
sanotuks. Ja sillongost tuva laatti tmis ja tomu lens ja kon Dasala
muar juur sillon gerra osas tull meit kattoma, ni hm byrys niingon
ganamboik, ko se meno nytt nin gauhjam beljttvld.

Sillaill oikke ja edistymist met tei oikken giitettvllt tavalls
sotamihen daedois ja toimis. Tullvahtmestar ol oikken dytyvine ja
sanos, ett ol vahing, etten mek kaikk menns sottaha.

-- Em mar menekk, sanos Vilkk siihe, se o vaaralist leikki, sill ei
pidet kuulem vli vaikk toist suuhu ammutais.

-- Ei pidetkkn, gyll asi tosi o, sanos tullvahtmestar ja sitt hn
ilmott meill, ett ny me ole niim bitkllp pss, ett huameaamust
menn ambumharjotuksehe.

-- Jaaha, ny alkaki sitt mnuu opetuksen, sanos Vilkk sillo. Hn go
nttk semnem byssmis ai oll o.

Mutt tullvahtmestar selitt hnellk, kuit trkki asi se o ett osata
amppuk komeno jlkke ja ett ambumises vast hne ohjaustas tarvitangi.
Ja sitt hn opett meillk koht ne ambumisen gomendsana, ko Vilkk ens
ole toimittank kamaris seinst pyssyngrapa jokatte meijn gtten.
"Serenga rotoju", "serenga plii" mn vil niist komendsanoist muista
ja sem "blii" sanam bll pit paukattama.

Ko mes se oli ovenn, ni Vilkk tykks, ett me oli ansannt todiklasi ja
ksk meijn Dasala salihi istuma. Ja ko mes sill istu ja toda, ni
hn dua perkamaristas yhde vanhan givri, anda se Iiroll ja sano:
"Kosk sn ny oles sotta menos ja sotamihen daedois hyvi edistynn,
ni snuulls suada se kunni, etts saa ampput tllk kivrill. Se o
sodas oll ja mn kyt st vaan gevsi vesilinnun guvill ollesan,
mutt, niingo sanott, sn saas sill ny amppu. Mutt pitelk kaunist
st, sill ett siin o nii hyv piipp ettei semmost ol toist mailmas,
se ei ole nks rautta mutt kom buhdast terst. -- Ja itt mn tahdo
se ladat."

Ko Vilkk o tmm buhes pitnn, ni hn dul mnuun dyn ja sanos: "Ja
kyll mn sen dakka, ett siihe luja lading tlee." Sitt hn vei sen
givrim berkamarihi jll ja sanos, ett kyll hn se sitt huame
fliss tua, kom Buamkalljon gedoll menn ambumharjotust pitm.
Me oll nttk sopinns siit, ett se Buamkalljon geto paras paikk
semssen doimituksehe on, go sill ennengi sotavki o ammuskell.
Mn oll oikke ilone, ett Vilkk viivys perkamaris niin gaua, ettn
gerkesin dullvahtmestrillp puhuma, mit Vilkk mnuull ol sanonns sen
givri ladamisest. Mnuun dul nttk surk Iirot ko mn ajattli,
ett se Vilkk vissim bist nii luja ladingi siihen givrihi, ett
Iiro lend seljlles ko hn se laukase. "Kyll se asi korjatuks
saada" vastas tullvahtmestar mnuum buhessen ja sitt me rupesi muist
asjoist puhelema. Mutt ko Vilkk ol tullp perkamarist salihi ja
rupes tullvahtmestrill linnustuksestas jahtama ni mn pisti ittem
berkamarihi, oti sen givri seinst ja koiti, ett olik se ladingis
vai ei. Ei ollk kosk heng kve lpitt, ko mn piipum b suuhum bani
ja puhalsi. Sillo mn nappasi seinst Vilkun gruuttsarven, gaasim
bualem biolist kruutti pyssyhy ja lim brannstaka varrell aika tukom
baperi topningiks. Mnuun dydys prannstakka kytt, kon en lytnn
laastikku mist. Sitt mn meni salihi jll istuma ja oll milisn,
ettn oll saannp pyssy ladinkkihi ennengo Vilkk siihen gerkes Porvo
mitallk kruutti ajama Iiron durmlukses. Ja sitt me istusi jll ja
todasi ja jaarittli. Kyll mn se ni, ett tullvahtmestariki ittes
vlillp pist perkamariin, ja ajattli, ett hn o ny vissin gattomas,
ett oling mn ladanns sem byssy. Ja oikke mn luuli arvannunikkin,
gosk tullvahtmestar nauro niin meinavaisest, ko mn hnells silmtn
vilkutin, go hn dul perkamarist.

Seoravan aamun mes sitt lksim byssyinem Buamkalljon gedoll ja Vilkk
anno Iirolls se suuren givri. "Sn tidk kaiketakki, ett se o
ladingis?" sanosi mn sillo Vilkullk, kom belksi, ett pia hn mene
ja tahto ottas se mnuu ladingin ulos ja pann omas sijaha. "Tidn
gaiketakki mn se", ryhs Vilkk vastaukseks ja sitt mentti.

Ko mep psim baikall, niin dullvahtmestar pan meij siihen
metreunall rivihi seisoma, Iiron geskell ja Vilkun doisell ja mnuu
hnen doisellp pualelles. Sitt hn asett laudambm bysthm bine
matkam bh meist, komens ens "smirnaa" ja sitt "palba serengoju",
"serenga plii" ja sillo met tryti. Mutt harvo mn ole semmost
jymyst kuullk, ko se Iiron givr anno. Mnuu olivak korvan valla
lukus ja pn sekasi ja tyhm nkseld se Vilkkuki nytt, ko hn
gatos mnuu ja sitt me rupesi Iirot siit meij vlistn hakema, mutt
siin ol tyhi paikk vaa eik Iirot miss nkynn.

-- Niks sn mihi Iiro joudus? kysys Vilkk viime.

-- En, vastasi mn ja sitt mek kattli siin jllt toissian niingo
sonn uutt verj.

Mutt sillon dul tullvahtmestar siihe ja sanos, ett samas ko Iiro
laukas, ni hn dek vissi seitmndoist kuperkeikka ja men sinn metm
buskihi, ett yks tuaksaus vaa ol. -- Se ol vh kamal tssys, lopett
tullvahtmestar puhes.

Mutt em mes siink kaua st asja kerjennf fundeeraman, go lksi
Iirot puskist hakema ja ko me oll mennk kymmengund askel, ni me ni
hne istuvas mttll ja ko hn huamatt meij, ni hn nytt molemppi
kssis ja sanos: "Kattokka ny." Ja silm ymbyrjisinp ps mek
kattlingi, vaikk Iiron gsis ol pali vhemn gattomist ko enne.
Oikkjas kdes ol pin trntt vaam byssyndukist ja vasemast kdest ol
peukal tiss.

-- Mihi sn ole hukann mnuu hyvm byssymbiippun, sai Vilkk viime
sanotuks.

-- Snuu hyvm byssymbiippus -- vastas Iiro ja ol kiukkuse nkne
-- snuu hyv pyssymbiippus lks reissuhu mnuum beuklon gans. Lhdk
karamam bers, niis taidas sem bari sautta vil. Pahustaks tees
semssi ladingej.

-- Ei se oll lainkka liia iso lading, sill o ammutt kaks vertta
vahvemppi.

-- Nii, mutt mists sn sen did, kodes st itt ladann -- sanosi
mn siihe.

-- Kukast se olis ladanns sitt?

-- Mn.

-- Es mar, ko mn se ladasi, sanos sillon dullvahtmestar.

Ny rupes asi kym nii synkkjks, etten me hetke aikka ymmrtnn
mitt, mutt viime Vilkk sai jrkes selkkem se verra ett hn sanos:
"No mutt jos mn ole se ladann ja sn ja tullvahtmestar olett se
ladann, ni siin ol kolm ladinkki plisi. Olik se sitt ihme, jos
ei piipp kestnn. Ja se ol send nii hyv pyssymbiipp, ettei toist
semmost saakka."

-- Em mn vaa ol toist ladinkki toisem bllp pannk kosk siin heng
kve, ennengo mn se ladasi, sanosi mn.

-- Sama ol asja lait, ko mn ladasi, vakutt tullvahtmestar.

-- Tep phkse! sanos Vilkk, -- kve kaiketakki siin heng, ko siin
ol pualvlis piippu pin reppem, mutt muuto se ol ehi ja nii hyv
pyssymbiipp, ettei semmost saat toist mist. Pahus sendn gon de
menett toisen galuj pitelem ja turmlett ne.

Niin, gyll me ny ymmrsi, ett me Iirot sstksen oll lynnk kolm
ladinkki hnen givrihis ja saanns se spleiks ja Iirom beuklo
vil kaupam blseks. Vaikk se hyt siit ol, ettei Iiro kelvanns
sotamiheks, kodei hnell peuklot oll en. Mutt jos luulett, ett Iiro
ymmrt oll meillk kiitoline siit, nin gyll tes sitt erhetytt. Mit
vil kom buhele ain go hn ilosellt tuulell on, gui hn gerra olis
kenraaliks pss, mutt kattese ystv veiv hnem beuklos.




Kon Dasala Vilkk vedo voitt


Mn oli ollp pari kolmp pev Kodisjoells sukuloittemas eng olls
sendhde oikken giink kaikis asjois, ko sillaikka ol Raumallt
tapattunn. Ehtost hilja mn psi reisustan gotti ja ko mn sitt
seoravan aamuns siink kuude aikka lksin Dasalaha, nin dlee Pajala
Frankke, yks niit kaikkjam barhamppi velikultti, kon ds mailmas
saappa androit kuluttava, mnuu vasta. Mn terveti hnd titystengi
ja sanosi: "No, Frankke, mildst tm mailm ny oikke snuu silmiss
nytt?"

-- Ky-ky--ky-ky-ky-kyll se ny-ny-j--j-jll -- -- --

-- Ol verka ja rupp ny jo jttm nuas snuun goeranguris! -- Koskas
pane juur jmt niingo nkk-Sampp -- sanosi mn -- ja jti Frankke
seisoma siihe suu auk ja silms seljlles. -- Nii oikke, em mn
viittinn hne nkkmists kuulustellk kon disi, ettei hn enneng
ollp puhettas takka ajann ja ajattli, ett se ol ny olevannas hne
milests jotta hyvingi lystelist pilkandekko, ko hn noim buhendapas
muuttann ol. Siihe oikke mn hne jti ja painsin Dasalat kohde.
Mutt ko mn pse sinn, nin dlee muar mnuu kuistill vasta ja ruppe
koht mnuu klummima.

-- Eks saap pyssyk kotons sengi Anundlam bahandekki, ettes tnnt
tul Vilkku vikottleema yhdest pahudest toissehe. -- Kyll teist jo
ennengin darppeks harmi o, ettei teij ain darvitt uussi koerangurej
fundeerat -- sengi uutskott!

Mn rupesin goettamam bist vh vastaukseks muarill, mutt ei hn
mnuu kuulustellk, ko men glohjas kiul kdes navetto kohde, nii ett
puukengk klapsusiva ja haukus mnuum bahambevseks menness. -- No,
kyll se ymmrrtt, ett mnuu harmitt tmnem buhe, vaikkan oll hyvingin
dottunns saama muarild oikke aika pyhkes sillon dll. Mutt sen
dydys krssi ja sen grseski valla milells, kon dis sydmess,
ett muarill ol syytkki ollk kiukkune. Mutt ny mn oll milestn
juur viaton, mn oll niingo sanott, ollp pois koko kaupungist eng
muistann vhld aikka tehnen mitt semmost, ett mnuu sendhde olis
tarvinns saad niim bahambevsest fliiteihin go mnuullt tllk kertta
annetti. Antteks se, ett muar haukus mnuu Anundilam bahandekkjks,
se nime mn oll hneld mond kertta ennengi saann eng valla ilma
syytkk, mutt se mnuu harmitt, ett muar ol sanonn mnuull: "Sengi
uutskott." Sill ett, niingon didtt, ni se o niit kaikkjam bahimppi
nimej ko meijn gaupungis pruukata ja mn sano se vaa, ett jos joku
raumlaine sano teille: "Sengi uutskott", nin gyll tes sitt saatt
tdells syyll ruvet kysymn gunnjam ber. -- Sillaill oikke se asja
lait o eik st sitt ol ihmettlemist, ett mn oll niin giukkune,
ettn vallan gihisin, go menin Dasala salihi. En muistann en hyv
huamendakka Vilkulls sannok, ko rupesin goht jahtama, ett "tm o nys
send vh kamala, Vilkk, tids se, ett se o viiminen gert, ko mn
astu dmn gynnykse yli."

-- Soo-o, meinaks sitt jd ainaseks th huanesse? sanos Vilkk eik
tittos pistnnk, muttko makas seljlls salim berpengillk, kdep
p ali ja polvep pysts.

-- l siin viisastels, sengi julmett, kon goit ruvet parandama
elmts. Tidks, ei tm kaupp kannat en; sn suututak koko
kaupungi ja ts saava vil syyttmkkin grssis snuun dhtes.

-- Krsvise nkseks ai sn olet tullukki. -- Kuule, Kalkke, l
viit sn kans ruvet saarnama niingon gaikk mm ja mmmise mihe.
-- Pahus soikko, mn suutun ds viimitteks ja mn sano snuull,
niingo olen gaikill muillekki sanonn, ett syytn mn ole. -- Mit
hnen darvitt tuli mnuun gansan vetto lym.

-- Kuis sn sanosi, vetto lym? Mit sn meina?

-- Mitstis sn sitt meina?

-- Mit mn meina? Meina st, ett ko mn ole ollp pari kolmp
pev pois kaupungist ja tleen gotti, ni ovak kaikk tll juur
niingo olsivas Seilist karann. Ens tlee tua hultten, Pajala Fretu,
eik viit en puhellakka lailes, muttko nkk ja aja puhettas takka
niingo nkk-Sampp ja ko mn psen dnn, ni snuu itis ruppe mnuu
lksyttm, sano, ett mn vikottle snuu pahuttehe ja haukku mnuu
niin gamalast, etten oikken geht sannokka.

-- No, mutt, Kalkke park, es sn kuulemas sitt tidkk nist
asjoist mitt, sanos Vilkk ja nous istuma. Eks sn olk kuuli mitt
mnuu vedostan?

-- Snuu vedostas? Aim bahustak snuu vetos mnuullk kuuluva?

-- Kyll nek kuuluvas send. Tids se, ett juur se vedolymne meij
itti suututta ja sendhde snuull laki luetti.

-- No, kaikki pit kuulema. Mit muar siit kiukuttle? Kyll mar hne
sen ditmm bidis, ettei niit vedoj maksap pruukat. Ja es sunkka
snk niim bhk ol, ett sn maksa meina, mits hvenn ole.

-- Em mn hvenn ol. Kuingast semnen gysymyksehen dliis, ett mn
hveisi. Em maare, voittann mn ole, ja se juur pahin ongi. Se niit
vaevassi suututta. Ja sendhde se Fretukim buhettas takka aja. l
en usk, ett se poik pahuttas nkk, muttko sendhde, ett hn hves
vedo. Kyll hnell vaan dosi ksis o, hnell jos mnuulakki. -- Em mn
muut san.

-- Tidks, Vilkk, ny em mn ol hullu harmamb, jos es sn selit
lailles nit asjoit.

-- Eks sn sitt oikken dott ol mittn guulls siit mnuu vedostan,
kysys Vilkk jll ja ko hn ol vh aikka katell mnuu, ni hn dul
mnuun dyyijn, ott mnuun graivrkeihin gii ja sanos: "Katost mnuu
oikkem bi silmi ja sant, tidks sn mittn, daikk eks sn olt
titvnns."

Ja ko mn sitt oll hengen ja verem bannp pantiks, etten mn titnn
yhtikm behu hne vedolymsests, ni hn sanos: "Jaahah, sitt mn
selitngi snuullk koko jutun, go saa ens piippum balama." -- Eik
siink kaua viivytt ennengo hne nyss ryhs niingon gorsteen ja sitt
hn algo: "Niingos tid ol endispev Alexandrimbev ja Moso Ale ol
jo aikka sitt kskenn mnuu Alexandrin-gousill. Mn kiiti ja lupasin
dull. No, endispev ehtopualls sitt mn ne jll Moso Ale ja hn
sano: 'Muist nys sitt vaan dull ehtost mnuun dyn -- tidks sn,
mistn saisi se Hesu Jankken gssihin. Mn olem bruukann muista hnd
ain dn pevn eik yks klasi taikk pari hnellekk sunkkam baha
tekis?'"

-- Kyll mar Hesu Jankke lydet. Josei se olk koton, nin gyll mar
sillt tidet mis se o. Jos snuu on giiru, niin gyll mn pid
murhe siit, ett hn sana saa.

-- Eik mnuull ny olis aikka hnd kaahistell ja kyll se sitt vaa hyv
o, jos sn otas se asjan doimittakses.

-- Ota maare ja kylls saa luattas siihe, ett se lailles toimitettun
dlee, vastasi mn ja sitt me erosi.

-- Kodei mnuull muutakkan dyt oli, ni mn lksingi oitis hakema
Jankket. Mutt ei hn ollk koton ja ko mn kysysi, mis hn ol, ni
sanotti, ett hn ol mennk kirkkmaall hautta kaevama. Mn lksi sitt
sinn ja sill oikke Jankke ol. Hn ol juur saann hauda valmiks, ko
mn sinnp psi ja seisoskel ny lappemes nojas haudam barttall ja ol
tytyvise nkne.

-- Hyv ehtopualpev, Jankke, mn sanosi. -- Sn oles saannt tys
valmiks.

-- Nii hnd, valmiks oikke. Virkkatan dyty mnuungin doimitta,
vaikkan hyvin did, ett se kon guappa toisellk kaeva, hn lange
viime itt siihe.

-- Nii hnd, sanosi mn, -- semne o mailma meno, mutt es sn,
Jankke, kroopeijas paham bllt tee. -- Nii ett jt nys synkkj
ajatukses ja tul ehtost Mosoll Alexandrin gousill.

-- Kiitoksi vaa. Mutt sitt em mn kerkkekk enn gandamam blanguj
tmn guapam beitoks, ko mnuu vil tyty vaattenikki muutta. -- Vaikk
sama se on, gyll se kerjet huamengin dekem.

-- Kerkke maare sn huamengin dekem eik siit paha ilmaka nyt tulk
kosk tuul ol lnnen gulmall.

Nii mep pti, Jankke vet tikapuus yls haudast ja sitt me lksi
yhdes kaupunkkihi.

Ehtost meit ol sitt oikke iso troikk koos sill Mosoll ja ko siin
yht ja toist juteltti, nin dul puhe rohkeudestakki ja Pajala Fretu
kerskal kom bahus, kui rohki hn o. Mn nauro itteksen, go muista,
niingo snki se vissi muistak, kui hn makas kiven dakank, ko met
toise mukulak karasin Garin gedollk kanuunan guuli kii ottama st
myden go engelsman niit meill ammuskel. Se ol hauska peli, niingos
muista. Tuskin guul ol kerjenn oikkem byssmng, ennengo me jo olin
gaevanns se yls, pistnns sen gainlohon ja kas ni, myym st
Vesandrill. Mutt Pajala Fretut ei nht niis toimeis, se poik makas
kiven dakan ja pelks. -- Nii hnd ja ko mn sengi muisti, ni mnuu
harmitt hnen gerskamises rohkeudestas. Mutt ko hn yht pt st
siin vaa hollas, ni mn sanosi viime: "Kyllkaiketakki jokanen ds
puheli ja kehut taita, kui rohki hn o, mutt mn ly, Fretu, vetto,
etts pelkk enemmn go mn, jos mek kahden gell kakstoist tn yn
lhden girkkmaall."

-- Em mar pelkkkk, sanos Fretu ja oijens ktes mnuull. Ja nii siins
sitt lytti vetto.

-- Mutt kuingast se todistetan, guka teist enemm belkk, kysysiv
net toise. Mnuull olivat mnuun duuman ja mn vastasi: "Kyll mn
todistuksist murhem bid."

Ja sitt me pti, ett istuta Mosolls siks, ett sydnyaik tlee ja
sitt lhdet. Net toise lupasivat tuli meit saattaman Dekkalan
gulmaha astikk.

Kyll Fretu muutus vhitelle hyvin dotiseks pojaks, mutt ei hn
sitteng andannp pern, go vahtas ai joukko ulos akknast ja sanos:
"Om mar sill ny vaam bimi sill ulkon, oikke sopev y ny ongi."

Ja kyll Fretu oikkjas ol. Pimi y se ol.

Kon gell sitt ol tosa pualkahdendoist paikoill, ni me lksin gaiki.
Tekkalan gulmas sanosivat toise meill hyvst ja mn ja Fretu lksim
bainama Nummet kohde. Mek koperoittim bimjs trapuj pisi yli kirkkmaa
aeda ja sitt kuljetti rinnasim bitki st isso pkytv. Fretu
hamppa helisivs suus ja hn valitt viluas, mutt mn meinasi ett
kvell lujemi, niin gyll lmmi tlee. Kyll mn se vaan disi, mik
vilutus se ol, ko hnd vaevas ja ajattli itteksen: "lstis hualp
poik, kylls vil tunnustakki, etts pelkk." Ko sitt ol mennt vh
matka, ni mn pisti itten edell ja ko mep psi se haudan gohdallk,
ko Hesu Jankke juur ol saann valmiks, ni mn sanosi: "Katost pahust,
ts o vesirapakk, hypp nyp, poik, oikke aika kruipaus oikkjallk
kdell." Fretu hypps mnuu neovon jlkke ja putos kropsatt hauttaha,
ni ettei ai eik oi kerjenns sanoma, muuttko sinn men ja sill ol.

-- Jokos pelkk? mn kysysi, mutt kodei hn mitt vastann, vaikk
mn kapple aikka siin odoti ja vaikk mn kuuli, ett hn garas ettit
takasi sillk kuapam bohjall, ni mn lksim bois harmeisan, gon en
saann hnd tunnustama, ett hm belks, vaikkan sen gyll tisi, ett se
poik ol pelgo hallus ja oikke aika tavalls sittekki.

Mutt seoravanp pevn vast upra ol gaupungis. Koht aamusten go mn
hersi unestan duallp perkamaris, ni mn ni ove raost, ett tlls
salis istusivap Priia muar ja Teuko Lutt ja Kalljola Fretta. Ja kyll
mmill jo puhelemist ol. Meij muar ol pistnn ittes ulos johonkki
askreillas ja heill ol hyv friiheett pann umme ja pimjk kokko. Ja
kyll hep pauhasivakki ja haukusiva mnuu ja siunasiva ja klppsiv.

-- Nii, sanos Klupula Lutt, -- mn ole st ai sanonn, ettei se
Vilkk saann mukulan olles tarppeks kinduihis. Semmost siit tlee, ko
ihmse andava lapses el ja oll niingo he itt tahtova eik lainkka
rangas heit.

-- Semmost oikke siit tlee, sanos Kalljola Fretta, li nuusku nokkas
tytte ja tarjos muillekki, -- semmost siit tlee. Jeskandeerakast
sendn go ajattle, ett kunnjalisist vanhemist syndy semne vekar. --
Mutt niingos sanosi, Lutt, se o huan gasvatus, ko sen deke.

-- Niin oikken dekeki, meinas Priia muar, -- liiaks oikken dm
Tasala it o Vilkku lellitell, mutt kyll mailm kuritta sitt se
sija. Saadast nhd vaa, ni Vilkk joutu linnahan dst tysts ja saa
kaakkpuus selkkhs sen go hneld mukulan ji saamatt ja hiukan
gaupam bllist lisseks. -- Jaa-a ko st ajattle, ni se o oikken
gamala.

-- lkk muut sanokk, Priia muar, se on gamala.

Semmost prohti oikke ne mms siinp pitiv ja mnuu harmitt, nii ettn
meinasi noust yls ja lyyrytt heijn gaikk ulos aukost.

-- No st ny vil olis tarvitt Tidks mnuu milestn mm oliva
juur oikkjas.

Mutt sillo Vilkk nousiki yls ja vaikk mn kyll vastam buliti,
niim b kolmandenk konttin mn sillon Dasalan drapuist alas tlii
ja lysi ittem bihald pikemin go oll aavistannukka. -- Sill o niin
gamalan duline luand, sill Vilkull.




Maistri raakpuu


Huhtkuum bev ol jo likitellem bualillk, ko Rauma realkoulu arvos
pidett opettaja, Campus, hers unestas. Makkjald ol uni maistunnukki
eik oll ihmekn, go se eiline ehto ol oll hiuka vsyttvine.
Vsyttvine oikke se ol oll, mutt turkase hauskaki samas. Lavilan
gartnos ol myytt puutavara aupsioongaupall ja inspehtor ol pannt
toime oikken gomjap pidos se aupsjooni yhteyttehe. Ens ol sytt
pualpev, oikke fiin pualvev, sitt ol jatkett aupsiooni ja ehtost
-- -- nii ehtost, mitst sillon dehting. Maister oijendel jsenis,
reedas peittoas, ko ol osald valunn laattjall, tahkos ottatas ja
rupes koittama muistutell oikke alust alkkaten, guis se eilinem bev
oikke ol kulutett. Hn muist valla hyvi, ett hn ja tullar oliva
lhtenn yhdes Lavilaha Savila Jussi heosell, hn muist, kui he oliva
naurannk, ko Juss ol puhell heillk klookuijas koko menomatka, hn
muist, mit Lavilam bihallk kokkondunnut talomboja olivas sanonnk
kaupungilaiste heosist ja ajopeleist, muist vil sengi, mihi
hinttaham buutavara oliva noss aupsiooni alus, mit herkuj ol ollp
pualpevpyds ja ett hn ol pitnnp pinem buhengi. -- Nii hnd,
kaiken dm hn muist, mutt sitt -- mit sitt tehti ja kuis sitt
oltti, st ei hn muistann oikke. Hnell ol jongulaine aavistus
siit, ett aupsiooni jatketti vil pualpev jlkkengi ja ett hn
hiljempp ehtoste ol pelannk kruuvi; hn ol muistavannas, ett Lavilas
ol sytt vil ehtotakki ja ett sitt ol tarjott kaffet ja konjakki.
Mut kamala riipi raapin gaikk nmt tapaukse oliva hne muistosas ja
-- mik enim maistri harmitt -- hn ei titnn yhtikm behu, kui hn
gottit tuli ol. Hn yritt kerra ja toisengi muistuttleema st kottit
tulo, mutt se ol niingom bois pyhjett hne silus silmtte edest ja
kui hn siin yrittliki, ni ei hn st vaa muistann, ei st ko merkk.

Mit enem maister tt asja ajattel st pahemallp pll hn dul.
Ja niingo mond kertta ennengi hnd enim harmitt se hne luandos
ominaisus, ett hn gadott muistos, ko hn vaa hiukangi liiemks ol
nauttinn. Ymmrrettvstengi ei semne ussen dapattunn, mutt joskus ko
ol hyv aikka ja hyv seora ni maisteriki unhott kohtulisude. -- Ei
nek koulmaistrikka mittn daeva englej ol, jumal nhk.

No nii, dapattunnu ei saat tapattumattomaks muutettu -- lohduttel
maister ittis vihdo viime -- heitt peito ylds, nous kki yls ja
rupes vaatettama ittis. Muttko saappatte voor tul ja hn juur ol
tarttumaisillas soitingellon gahvakan gsketkses Mari, hne vanha
huushollerskas, tuama ne, ni hn joudusiki vallan gamalatte ajatuste
valttaha. -- Mitst sitt, jos Mari tit, ett hn ol hiuka liikutett
eil. -- Sillo ei ol hyvi asja. -- Ja kyll mar se se vissin ditki.
-- O hn nys send oikke harmin gappal, koden mn lainkka muist, kui
mn kottit tlii ja kosk mn tlii -- -- Mutt omb ts huanes kaikk
lailses reedas -- -- ei se taedakka sendn ditt mitt. -- Lailses
reedas! Niingo ei ts kaikk olis ennengi oll lailses reedas, ko mn
ole vh hutikas kottit tuli. Kyll se Mari vaa jrjestyksest murhem
bit. -- Turkane send!

Maistrill nous hiki ottaha. Hn joi klasi vett, men sukillas akknan
dy ja vet rulgardiini yls. -- Sill ulkon ol oikken gaunis
kevpev. Taevas ol selkki ja auring paist nii lmmjst, ett kaikk
rstp pevm buallk kattu tiukusiva, hakomolkoset tirskusiva ja
naapurtalo rnni all ol kyhkyspari tullp pesem ittis. Ilo sild
nyttivk kaikk ihmsekkin, go siutten gulkiva ja Kivinimen gulmald
kuulus posetiivi soitto. Kaiken dm nhdess ja kuulesas maister
unhott hetkeks kaikk murhes ja ptt ett ulos hngi mene kevilma
nauttima. -- Mutt nes siunatus saappa! -- Ei hn sukillas mennt
taed ulos. -- Oi nyp paha polv sendn, gonei se Mari men johonkki
askreillas ulos kkist, ett sais pist ittes sinnk, kopat saappak
kttes ja sitt lykt lissuhun daanes kattomat. Mutt ei se vaa men.
Sills se pysy niingo noidutt ja vht padottes ja pannuttes kans,
ni ett kolin guulu porstom boikin dnns saakk. -- -- Mutt hndst
jos jokku vanhas saappa olsiva unhottunnt th huanehe! Maister
laske ittes polvilles laattjall, koperoitte sngy alusta ja kodei
hn lyds sild mitt, ni hn nouse yls, ava vaatekaapi ja khj
se lpitte. Mutt se on gaikk turha. Ei Mari ol nii ruakoton, ett se
unhotais vanhoj saappait hne huanehes. Harmeisas maister istatta
sngylaidalls, sytytt paperossi ja puhaldle saurenkkait. Mutt kesken
gaike hn hypp pyst, hn on dehn lujam btkse. Hn graappa
soitingellon gttehes ja ott rypyis, niingo hnell olis joku syntti
tehn koulpoik edess hn soitta oikken giukkusest.

Tuski o minuuttiakkan gulunn, ni Mari tleeki sisll, kaffevehket
toises kdes ja toises kdes maistri saappa. Mutt koht ko maister
nke hne, ni hn huamatte, ett ny ova asja hullust. Mari suupile
ova vedetyp pahast alaspi ja -- mik paheve -- klasisilm ova
luiskattann alas juur nokam bh. Ja se o sitt nii viss merkk, ett
ny o Mari huanollt tuulell. Maistri juhlaline opettajan gatand katto
niingom byhjett ja hn tervett nii ystvlisest ko hn suingin daita:
"Hyv huamend Mari!" -- Mutt Mari ei vast mitt.

Nii semne se o. Jos se olisiki niingo muu vaimihmse, ett se
tiuskeis ja moiteis, ni se ei olis mitt. Sillo suutuis ittekki
ja annais sill joka sanast kaks takasi. Mutt ko se noi vaa mykkn
askroitte ja sillon dlln gattle luinauttle toist nii jumalattoma
harmittavaisest, nii siint tunde ittes nii yksingertaseks ett
oikken dekis mil vajot omi saappaihis piiloho. -- Semssi maister
ajattle ja kvele ettit takasi laattjall. Mutt yhtkki hnem bist
phs, ettei hnen dervetykses kukatis oll oikkem baikallas, kosk
se auringoki jo nky olevas niin gorkkjall. Hn otta plakkarkellos
ypydld. Se osotta viis minuutti yli kolm. Maister htktt, mutt
seoravas silmrpykses hm baina kellon gorvatas vasta, naura ja
sano ittekselles: "No, st mnki; se o jnn vetmt." Hn o oikke
ilonen, go hn vil saa els siint toevos, ett hn o hernnt tavalise
aikasi, mutt samas ruppe vanha seinkell ruaksalis surisema, niingo se
ain deke, ennengo se ilmotta sanottavas ja ko se o aikas suriss, ni
se hakka ykstoist lyntti yhte humuhu.

h! rtt maister suutuksisas ja tunde luisas, ett Mari kattle
luinauttle hnd juur niingo se tmsis olois pruukka katell hnd.

Maister istatta pyd vire ja vajo ajatuksihis. -- Mimmost olis, jos
annais tua Mari menns sem bitkn di, ettei se tosa kiukuttel. Mutt
hn hylkk samas semse ajatuksek, ko hn ajattle Mari hyvi puali ja
muista, ett Mari o hnd lapsest astikk hoitann. Ei st tid, mimse
saa, mutt sen dit -- -- --

Thn gatke maistri ajatuste juaks, ko ovi aukke ja sisll astu
Rauman dullar. Mari pist ittes koht pois huanest suuttunnu nksen;
hn ei saak krsityks tullri.

-- Hyv huamend -- sano tullar khjll nells -- kuingast sn
jaksa niitte eilistem bidotte jlkke?

-- Mikst mnuu o jaksaisan. Haest istumbaikk ittelles ja pant
tupakiks.

-- Se on goko hausk otus se inspehtor ja erinomase hyv kiiskisemtti
se tarjos, muist herkuist puhumatakka.

-- Hyv oikke se ol ja hyvp pido ne olivak kaikim buali, mutt olis
hn send joutann avat muutmam botu samppanjakin, go hn gerra semsen
galaasi rustann ol ja kosk tavaraki nous -- mit mn ymmr -- yli
kyphinnatte.

-- Se o viss asi, ett tavar sill hyvi nous. ij huusivak ko hullu
ja takka mn sengi vaa, ettes snk niit raakpuitas ilma mitt
saann, vaikk net tuadangin gaupunkkihi samall hinnall. -- Ja huame
nes sitt tleevakki.

-- Mit sn puhele! Raakpuit -- oleng mn ostann raakpuit!

-- Niingodes sn st muistais. -- Meit toissi oikke naurutt, ko
se ensmine raakpuu myytti ja ij huusivas st kilppa; nostiva
hiljaksis hintta vlist viidellkkolmatt ja vlist viidellkymnellp
pennill. Ja juur ko vasar ol puttomaisillas kolmanen gerra Moson
gapteeni huuttoho, ni sn tlii lengeihi, huusi: "Viis markka pll"
ja siins seisosivas sitt ijs silms seljlls ja suu aukk. Vasar
paukatt kolmanen gerra ja raakpuu ol snuu. Ja sillaills sn teik
kuus kertta persi. -- Sn meina vissi ruvet laeva rakendama. --
Onneks olkko vaa!

-- l ny hulluijas -- ett mn huusi heit koko pualen dusina, sn
sano?

-- Sillaill oikke niit ol lukkuas. -- Kuule, es sunkka sn vaa niit
kureillas taikk erhetyksest huutann.

-- Mitst maare mn semsis asjois kurelema ruppeisi -- vastas
maister ja koitt oll levolise nkne. Mutt sydmess hn giros st
hetki, ko hn ol lhtenns sinn Lavila aupsioonihi. Hnd harmitt,
ettei hn lainkkan ditnn, mit lai puit semse raakpuu oikke oliva.
Tullar olis kyll taitanns se selitts, se hn gyll tis, mutt hn
dis sen gans, ett jos hn olis ruvenns st sild kysym, ni se olis
koht ymmrtnn, ett hn ol sittengi huutann ne vaston dahtoas ja kyll
hn sitt olis joutunn nauru ja pilka alaseks koko kaupungis. Ei,
toisild hne net tidot tydys hankki. Maister istus niingon guumillk
kivill ja odott, ett tullar menis menoijas. Viime se sitt lksiki ja
nauro menness, nii ett maister rupes epplem, ett se vissin dis,
kuis se raakpuitten gaupan gans oikke lait ol.

Koht ko maister nk akknastas, ett tullar ol kndynn ensmittellp
poikkiskadull, ni hn heitt plsy ylles ja lks ulos kaupunkkihi
hyv ystvs, pangijohtajam Bensaston dy. Hn ol maistermis hngi
ja st paitt laevaredar, niin ett kyll se poik puutavarat tuns. Ja
hyvluandone hn gans ol ja valmis neuvoj andama, kon darvitti. Ol
kyll tosi, ettei Pensast andann neovoijas ilma nuhteit, ko hn sen
darppeliseks nk ja tllk kertta maister aavist, ett hnell ol pin
ripitys tidos niitte raakpuitten dhde. -- Mutt ripittkk sitt, jos
hn o st mild, ett koulmaistrim bidis tundeman gaikk kauppmiste
mutkasep polgu -- tuumal maister, ko hn ol astumaisillas pangi ovest
sisll. Ja juur ko hn ove avo, ni hn dek vil sengim btkse, ett
hn aluks koitta oli, niingo hn olis ehdon dahdo ne raakpuu ostann
ja pse sillaillk kukatis koko ripityksest.

Siin miles oikke hn ol, ko hn giipust sisllp pangihuanehe. Sill
istus Pensast tavalisellp paikallas ja ol rknittemisen doimes, nii
ettei kerjennk kattomangan, guka sisllt tul. Mutt hetkem bst hn
sai tys valmiks, lask pnns pois, tul Kandolan dyyij ja hiros
kssis, niingo hnen dapas ai ol, ko hn hyvllp pll ol.

-- No, hyv pev, Kandola, mitst snuullk kuulu? Tleestis istuman
dnnp perkamarihi, ni saadam buhell hiuka mailma menost, pauhas
Pensast ja talutt Kandolan perkamarim byd vire istuma. Siins sitt
puheltti hetke aikkan duulist ja ilmoist ja kev joutumisest, mutt
viimen Gandola rupes kym siihe asjahas kii ja sanos Pensastoll:
"Veli ei oll lainkka Lavila aupsioonis eil."

-- En, en oll; ei ol aikka semssi viftreisuihi.

-- Viftreisuhi! Kui veli nii sano; kukast sinns send viftamist varte
lhtenn olis?

-- "Vil hn kyssyy!" -- Kuule, Kandola, sn olik kuull mn,
sill. No, niin, dahdoks ny esimerkiks juur sn sanno, etts lksis
sinnk kaupoj varte.

-- Kuingast muuto sitt, kaupoj varte oikke mn sinn lksi.

Pensast ei tahtonn oikken gorvias usko. Hn gattel Kandolast iso
aikkan glasisilmttes yli ja ol valla hmmstynn. Mutt viime hn
virkos siit ja sanos: "Saisikost luvan gyssy, mit kaupoj varte sn
sinn lksi?"

-- Saa kyll vaa. Mn osti sill ittellen muutma raakpuu.

Pensast oll niingo nuijallp ph lytt Hn gimmatt yls tooliltas,
rupes kvem ettit takasim bisi laattjat, muttko hn hetke aikka siin
ol paseeraskell, ni hm byrsktt naurama. Hn nauro, nii ett vedes
silmin dliiva ja ettei hn henkkis takkan dahtonns saad.

-- Vai raakpuit sn ole ostann, muutma raakpuu sn sanosi. Kuule,
veli hyv, eks sanois mnuull vil, kui mond sn niit osti?

-- Miks en sanois. Kuus mn heit aluks ostin; gyll niit liss ai
saada.

-- Vai nii, vai kuus ja siunatuks aluks. Sn meinas sitt jatkas st
afri, vai kui?

-- Sillaill oikke, jatka oikke mn st meina. Niingost tid, ni
mn anna rakentta ittellen semse huvilan dapasem Betjksehe ja
semsist puist tlee hyv laattjaniska. -- Maister pyss kesken gaike.
Hn ol nihi saakk koittannp puhell, niingo hn olis koko elm iks
oll raakpuitten gans tekemisis, mutt ny muutus Pensast se nkseks,
ett maister rupes epplem, ettei hnell ol oikke lailist ksityst
raakpuist. Hn lopett, niingo sanott, puhes keske ja katsel Pensasto
hyvi nolo nksen. Pensast paseeraskel vaa yhtmitta pisi laattja,
mutt ny ei hn naurann en. Kaikist nys, ett hn ol suuttunn.
Viime hm byss Campukse ette ja sanos: "l, veli hyv, puhel noim
behmossi. Tidks sn, mimssi puit raakpuu ova?"

Siin oltti, ny mn ole sitt vihdo viimengin gii -- tuumal maister ja
tul niim bunaseks, ett korvlehdekki oikke hehkusiva. Ja kom Bensast
vaa vaades vastaust, ni hnen dydys viinien duskin guuluvall nells
sanno: "En."

-- No nii, st mnki, ettes sn tid raakpuist juur yhtik mitt.
Mutt mn tid. Nks, raakpuu ei olekka mittn davalist puutavara.
Ne ova vhinds kymmne syltt pitki ja ladvast vhinds 8 tuuma
paksuj. Ymmrrks sn, Campus, ett niis on gokko.

-- Jumal siunakko, mutt sitt ne maksavakkin goko jouko.

-- Ja vissi, ei niit pinill rahoill ostet. Huanoma maksava noi
sadaviidengymmne markam baikoill, mutt semssi ei Lavila metist myyd
lainkka, nii ett mn ajattle, ett nes snuu raakpuus maksava siink
kahdesadan markan gorvillk kappal.

-- Mit sn sanokka! Kuus semmost maksais sitt tuhannengakssata.

-- Oikke rknitt, Kandola! -- Niist tlee vh tyyrimbualissi
laattjaniskoj, vai mit sn meina.

Campus ei vastann mittn, go istus hissuksis ja odott, ett Pensast
lepyis. Viime se lakasikin gvelemst ettit takasi laattjall, istatt
keinustoolihi ja hpis itteksells: "Raakpuit laattjaniskoiks, herra
hallikko."

Campus odott siks, ett se lakas stki jahnamast ja sitt hn gysys
hyvi argall nell: "Ei sunkka veli, ko o redar, ostais niit mnuu
raakpuitan?"

-- En, kiitoksi pali vaa! Mnuull o raakpuit Jumalan gyll ja vh
pllekki. Mutt Moson gapteen osta, ko vaa hinnoist sovita. -- Vaikk
sn es taedt titt, mits niist ittekk maksann ole.

-- Nii, niin gyll se nii ongi, etten mn yhtik hiukka muist, kuik
korkkjall mn ne huusi.

-- Vai nii, vai es muist -- sanos Pensast ja vihels. -- No, mutt
mitas sn kaiketakki send muista.

-- Mikk mita?

-- Mikk mita! Herra hallikko! Ymmrrk kaiketakki sn se, ett
snuun dyty titt, kuip pitk ne ova ja kuip paksu, jos sn ne
myydt tahdo. -- Mutt snuu surkkjast naamastas mn n, ettes sn
tids stk. -- Kuule, Kandola, sn oll hiuka noi eil, ekks nii
hiukanga. -- Ja Pensast pyrittel etusormias ottas edes.

-- No nii, mit sitt, em mn st tahdk kilttkk, ettn oll hiuka
fiiris, eng valla hiukanga. -- Mutt san ny mnuull vanha ystvyde
vuaks, kui mn pse niist riivatuist raakpuistan. -- Mit mn
pyyd niist Moson gapteenild?

-- Jaa, ett mit sn niist pyydisi. No nii, mn sano snuulls
sitt, ett sn ole itt maksann niist 175 mkka kappleld. Tullar kve
nks tll ja juttel, mihi hinttaha sn ne huusi. Mutt josas saa
Moson gapteenild 150, niin giit jumala. Sillaills sn hve 25 mkka
jokattest ja tuamsem balka vil pll.

-- Oohoh, poik, stopp nys send hiuka. Tullar sanos, ett net tuada
Raumalls samall hinnall ja huame niittem bidis tleemangi. O se
kummingi yks siunatt asi.

-- On gyll vaa. Mutt olekkostis sn kattonnp paika niills sitt. Mihi
sn net tapuloitte?

-- Pihallt titystengi. Kyll maar talo isnd se oikkeude mnuull anda.

-- Anda maare. Mutt ei siit tul mitt sitteng.

-- Nii hnd; eikn daedt tullakka. Em mn muistannukka st Mari
ts hdisn. -- Jaa-a, mit sanoiska Mari, ko hn nkis ne mnuu
raakpuun.

-- Mit hn sanois! Ei mitt, ei niim bali ko yht sana hn sanois,
muttkon gvelis mykkn niingo Eegyptim bapi muina ja kattlis
luinauttlis snuu ni, niingo hm bruukka. -- Ja Pensast mulauttel
silmis, nii ett kylm vrek kvevp pisin Kandola selkruatto. --
Sillaill oikke hn dekis ja se sn joudaisik krssikki. Mutt ts
asjas on doine ja vil paheve kniks ja se o se, ett snuum borttis
kohdall on gatu nii soukk, ettei kymmne syldnem buu mahdk kndym
siin. Sanallas sanott, niit raakpuit ei saada snuum bihalles, ei
vaikk taitutais.

-- Turkane send! Mihi jumal siunakko mn nes sitt pane? -- Ann ny,
velikuld, mnuull joku neov.

-- No, annan gaiketakki mn snuull neuvoj. Sn lhde nyk koht myym
ne raakpuus ja josas saa niist ero, ni on gaikk hyvi, mutt jos ei se
luanist, ni sn mene ja hyyr ittelles jongu semsen dalon biha, mihi
nes saadan guljetetuks.

-- Sillaillk kaiketakkin ds nyt tehdt tyty. Tul mar mnuullp prssi
siit Lavila reisust. Ohhoh send! -- Mutt kiitoksi pali, veli hyv,
neovoistas. Mn menengi nyk koht Moson gapteenin dy.

Ny algo maistrill raskas vaelus. Moson gapteen osas onneks ollk
koton, muttko maister ol esittnn asjas, nin gapteen sanos, ettei hn
darvitt raakpuit lainkka. Kureillas hn sanos niit huutannu Lavilas
ja ol hyvi ilone, ett maister, "ko o oppenn mis ja tittvstengin
dunde puutavarattengi hinna" ol pelastann hne saamast nm raakpuu.
"Ne ova", sanos hn, "nii vahvoj puit, ett semssi tarvita raumlaisis
laevois hyvi harvo." -- Ja siihe se kaupp lopus. Yht huan onn
maistrill ol Keijosen gapteenin dykn. Ei hngn darvinn raakpuit,
muttko sanos, ett hnell on gaks oikke hyv raakpuut myydkki, jos
maister tahdois niingo list tapulias. Jokela handelsmann ol kyll
haluline ostama, jos maister suastuis odottama makso kuus kuukautt
ja jos ei niis maistrim buis ol mitt vikka. "Niingo maister tit",
sanos hn, "ni semsep puuk kaadeta mond kertta nii ruakottomast,
ett ne menevp poreillk, ko ne maahan dmttv." Ja todistukseks
hn gsk maistrin gattoma yht raakpuut, ko ol maksann iso joukon
doistsatta markka eik kelvann muuks kom boldinpuiks, ko siin ol pore,
vaikk ei hn st ostais huamann. "Sinn meniv mnuu rahan, niingo
Monna suaho", lopett handelsmann, levitt kssis ja ol niin grsvise
nknen, gon gaikk mailma murhe olsivap painann hne harttemias.

Surulisell milell maister lks Jokela handelsmannin dykk. Hnd
rupes jo vsyttmn goko jutt. Mutt sillo hn muist, ett hne
naapris, Bajala handelsman gukatis tarvitte raakpuit. "Ole mn
oikken gahko" sanos hn ittekselles, "koden goht st huamann.
Jos joku raakpuit osta, ni se om Bajala handelsmann." Ja nii se
oliki. Pajala handelsmann ol koht valmis kaupoihi; hn dis puitte
mitakkin, go hn ol kans meinannt tuli niit huutama, vaikk hne sitt
ol tytynns sairastumisen dhde lahotta reisus. Hm buhel ensmisest
hetkest alkatte siit kaupast, niingo se olis ollp ptett asi ja
maistri milest elm rupes jllt tunduma oikke suloseld. Hm bauhas
raakpuist kaikkette niitten didotte nojallk, ko hn ol saannt th
astikk retkells, niingo hn olis oll vanh puutavaran gauppmis,
puhel kui oksattomi ja suari ne oliva ja vakutt viimeseks, ett ne
oliva varovaisest kaadetu, nii ettei niis olp pinindkkim borett

-- Se mn kyll usko, sanos Pajala handelsmann, -- ei siit talost
huano tavara enneng olt tuli. Sendhde mn ostangi ne, niingo
sanott, ko vaa hinnoist sovita ja kyll mar me niist sovi. -- Niin,
guip palist ne maksava?

Maister meinas juur sanno, ett hn on dytyvinen, go hn saa mit
hn ittekki o maksann, mutt sillo hne lykksiki milehes ett soveis
mar ts pine voitongin gorjat ittelles kaikist vaevoist ja nytts
samas sillp Pensastoll, ett hngin daita gaupoj tehd. Ja sill voitoll
hm bidis sitt pinep pidos seorhuanes, oikke hauska, ilosep pido.
Maister hymtt, ko hn ajattel, kui hyvin dm raakpuujutt nys
send nky pttyvski ja hetke vil tuumalttuas hn vastas Pajala
handelsmannill: "Nii, veli hyv, asja lait o semne, etten mn tid
vil ittekk valla nuuga, kuip pali mn niist maksann ole, mutt mn
ajattle, ett mn tlee hyvi omillen, jos mn saa niist 190 markka
kappleld."

-- Se ei ol lainkkam bali semsist puist, sanos Pajala handelsmann. --
Tosa on gsi ja kaupp on deht.

Maister oikke hmmstys, kodei se lainkka yrittnnykkn dinkkama
ja hn duumal jo itteksellees, ett olis mar hne sopinnp pyytt
enemngi. Mutt seoravas silmrpykseks hn jo hpes tt ajatustas,
ko hn muist, kui mond kertta hn ol kauppmiste voitohimo moittinn.
Hn oijens ktens Pajala handelsmannill, sanos samas hyvst ja lks.

Plsy levjns ja kdes seljn dakan hn lks astuman gottippi. Hn
ol nii hyvllp pll, ett hnen dydys oikke laula hyrytellk, ko
hn siink kvel pisin gattu ja ko se posetiivisoittajaki osas tuli
hnd vasta, ni hm bist siutte menness marka sen gouraha. Hn ol nii
miliss, ett hn olis tahtonns syleillk koko mailma eik nii olle
oll ihme eik mikk, ett hm byss kuistillas silittleem Mari vanha
kattiakkin, go hn muuto vihas oikke sydmes pohjast. Ja kyll ymmrs
vaa "Liisuki" antta arvo semsell hyvlemisellk, ko nii arvamatt
tarjotti. Se kyyrist selkkts, pyhkeskel ittis maistrim blsy fuari
vasta ja kehrs silms sirrills. Mari osas tulls samas piham berld
ja ko hn nk maistri ni oudois toimeis, ni hn dul nii iloseks,
ettei hn en lainkka muistanns st aamulist harmi, muttkon garas
piham boiki maistrin dyyij ja sanos: "Oi ny voi sendn, go maister
lks ulos ilma suurust ja nyt tlee jo piam bualpev aikaki. Mutt
mn panen dosa paikka kaffepannum bll, nii ett maister saa kupin
gaffett edes. -- O niin gaunis ilmaki, ett tmne vanh iklopp, ko
mn olen, dunde ittes niingo nuareks jlle."

Maister nykytt pts, kraape vil hetke "Liisu" leua-alusta ja
lks sitt kamarihis. Hn heitt plsy ylds, hak sikari suuhus, avo
akkna ja istus se re nauttiman gevppevn gauneutt. Ko hn siins
sitt ol hetke istunn, ni hn nke tulliin dleevas kattu yls ja ko se
pse hne akknas kohdall, ni hn sano: "No, no, tullar, mihist snuu
niin giiru o?"

-- Katost vaa, vasta tullar, -- sn istu vallan gotont tmsenk
kauninp pevnk, ko haukuttle saera ja rammakki ulkilmas liikkuma.

-- Vai kotons sn mnuu luulek koko pev istunnu. -- En mar olekka.
Mn ole oll liikkell enemn go sn tnp.

-- Ooho, vai nii. No mitst sn sitt olet toimittann?

-- On ds oll hiuka afrej. Kve nks myyms ne raakpuun. Kyll
mn oikkjastas meinasim bitt ne vil vh aikkan, gosk puutavara
hinna nkyvt tekev nousemist, muttko mn nykki jo sai niist oikke
nti summa voitto, ni mn myysin goko hktykse.

-- Vai nii, vai kauppmiheks snki lopuld ole ruvenn, vaikkas ai
heij voitohimoas ole moittinn. Mutt kuule, veli hyv, siins snuun
gaupasas o sittengin dullp pin glumm.

-- Mik klumm siint tuli olis?

-- Semne vaa, ettei snuull ol mitt raakpuit myyd. Es sn eil mitt
raakpuit huutann, vaikk mn skelttm bilam bitem bani snuu siihe
luuloho. St tlee nks ai jotta lysti milen, go o nin gaunist
ilma ja ko on dmne merkkpev sitt vil. -- Ei mar, hyvst ny jll,
mnuun dyty lhtik kotti.

Maister ol niingom buust pudonnk, ko hnell vhitelle selkes koko
jutt. Ny vast hn muist, ett tnp ol ensminem bev huhtkuut ja
hn ymmrs, ett tullar ol tehn jekku hnell ja ett Pensast ja Moson
gapteen ja Jokela ja Pajala handelsmann oliva osalissi siin juanes.
Hn garas suutuksisas akknahan gattoma ett kerkkeisik hn vil
andaman giru sillt tullrill, mutt ei st en nkynn. Kyll se poik
ol luus korjann.

Maistri ilone milala ol jll haihtunn. Hn istus keinustoolihis ja
pur oikke hammastas kiukust ko hn ajattel, kui net toise tm jlkke
naurava ja pilkkava hnd. Muttko Mari hetkem bst toi kaffett ja
puhel ja pauhas nii, ettei maister suuvooro saann, ni maistrin giukk
men hiljakselles ohitt ja hn nauro jo ittekkin goko jutull. Anda
heij hirvitell, ajattel hn, hytty mnuulls sendn dst oll o enemn
go he luulevakka. Ny mn tidn, gui mn saa Mari hyvllp pll,
jos mn vastedes satuisim bine hairaduksen dekem.

Ja siink kaffett juadesas ja Marim bauhates maister istus ja toevos
vanhall viholiselles, Marin gatillp, pitk ikk.




Tasala Vilkk osta uude silkkhatu


Me oll Lyybekis, mn ja Tasala Vilkk ja Hakkri Iiro. Vilkk ol
vhitelle maalises hyvydes pamppandunn niim bali, ett hn ol ostann
oma alokse. Vanh se kyll ol eik se mikk erinomane seilamanga oll ja
kovas meres ei se noss aalotten gans yls niingo oikke hyvluandone
asti teke, muttkom bist ai nokkas aalotte sisll. Iiro meinasikin,
go Vilkk kysys, annetang aloksell uus nimi, ko se uude isnngi o
saann, ett muuteta vaa nimi ja ruveta sanoma st merisiaks, sill ett
merisika se o, siit ei ps mihinkk. -- No ymmrt se, ettei Vilkk
semsest puhest tyknnk, ko hn muutongi ol nii ylppi aloksestas. Eik
hn se erm berst enm buhunns se nime muuttamisest muttko asti sai
pitt vanha nimes "Emerensja" ja mnuu milestn ei st nimi vaev
mikk. Mn skkr, nttk, ett Raumall o mond huanomppa astja,
joill o vil komeve nimi ja Saksa-reisuj niillkkin dehd, nii ett
krahise vaa.

Nii hnd, "Emerensjall" me nys sitt Lyybekis oli. Me oll losann
ja saannp paarlastingi sisll ja odoti jo kolmatt voorkautt
otolist tuuld, ett olis pst kottippim bainama. Mutt kodei st
vaan guulunn, ni Vilkun grsvlisys lopus ja hn rupes napisema
vhitellen, go mes siink kaikin golme -- Iiro ol fleis niingo
ainakki -- istusi Neebermanni frouvan drahtris, join dodi, kattiin
daeva merkej ja kuulustlin, go Neebermanni frouva flikk soitt meillp
porttepiiut Se flikk ol nttk huamann, ett ko Vilkk ol pahallp
pll, niim borttepiiu musiikk tek hne miles hyvks jll, niingon
Daaveti harpu soittamine Sauli muina.

Mutt kon daeva merki vaa nytiv, etten mes sais hyv tuuld vil
monem bevn dakka, ni Vilkk kve ai kiukkusemaks vaa, vaikk
Neebermanni froua flikk olis kuip pali pelivrkkis hakann ja yks
kaks hm byhks pydld laattjaha semsen glasipurkin, gon ol tynnk
kuldkaloj ja sanos, ettei hn viit kattot tomssi harmittavaise
laiskoj kaloj. No, kyll se ymmrrtt, mimnen gohin siit tul.
Neebermanni froua flikk rupes hamelippeijs bijm ja hypps
toolills seisoma vedembaismust pakkoho. Frou itt suutus, nii ett mn
luuli, ett nys se vissin deke sen dyhmn dy, ett se lend Vilkum
bll. Mutt ei mar lendnns send, ko sai ittes hillitty viimettell
hetkell ja rupes vaatima makso Vilkuld. Ja Vilkk maksoki 3 saksan
daalri, niingo mm vaade. Mnuun gve oikke sydmellen, go mn ni
niim bali raha turha menev, mutt Iiro ei kerjenns semssi fundeerama.
Se poik karas niingon giss, ko on diku hntths saann, pisi laattja
puukko kdes, ott kuldkala yks toises pern gii, leikkas niild
niskap poikk ja meinas, ett meij nm ovak, kosk me ne maksangi. Ja
ko hn ol slahtis pttnn, ni hn hak paperimbalase, kre kalak
kaikk siihe ja pist nep plakkrihis. "Jaaha, poja, ny lhdet", sanos
Vilkk sitt, ko hn ol asjas saannk klaaratuks Neebermanni frouan
gans ja mn ajattli itteksen, ett nks st Vilkku, ko on dull nii
ymmrtviseks, ett lhte buurihin, go hn huamatte, ett hne nyrkkis
liiaks syhyv mais. Mutt erhetysi mn, sill ett ko mep psi ulos,
ni ei Vilkk lainkka "Emerensjat" kohde ruvennk kurssi asettama muttko
vallan doissippi.

-- Mihist nys sitt oikke menn? -- mn sanosin, go mn kksi se,
mutt ei Vilkk siihe vastann muut ko ett: "Huals sn siit ja tul
mnuum bersn." Iiro kvel suu levjns meij viresn, eik puhunn
mitt. Se poik tis, ett ny o Vilkk sillp pll, ettei tm pev yhte
lystihi lopukka. Ja sillaill oikke siink kveki. Vilkk vei meij
rauttiasemalls se aukon dyyij, mist poletej sai ja pyys kolmp
poletti Hamburihi. Mn koitin gyll heit ests siit hullutuksest,
mutt ei siin mikk auttann. Hn makso kaikk poleti, vei meij
valuvaunuihi istuma ja yks kaks me jo liruttli Hamburi kohde, nii
ett yks suhin vaa ol.

-- Mit Jumal siunakko me Hamburis tee? -- kysysi mn, ko mes siin
istusi.

-- Meill o asja sinn, sanos Vilkk.

-- Mit asja sitt?

-- Oi voi, ko sn kysele. Mutt sama se on, gyll sn sen dittkki
saa. Nks, niingos tid, niin dua Iirom bahus turmel se mnuu
silkkhattunn, go mn saim berintt isldn ja ny menn ostama mnuull
uutt. Kyllmares se ymmr, ett mnuulls silkkhatt ny olit tyty, ko
mn alokse redar ole.

-- St em mn kil lainkka, vastasi mn siihe, -- mutt kyll mar
niit silkkhatuj Lyybekist olis saann.

-- Olis kyll, sanos Vilkk, -- mutt Hamburist ol se isvaina hattukin
duatt ja Hamburist tuadan dm mnuu uus hattunikki.

-- Hamburist oikken, guingastetei -- puhel Iiro ja ol miliss ja
tuumal, ettei Lyybekist semmost hattu olis saannukka, ett se Vilkum
bh sopinn olis.

Ja turha se ol, ett mn semssi puhelinga ny en, ko me jo oll
Hamburi pi menos eik oll aikkaka, ni me jo pyssi Hamburin
daksuunall ja sitt lhdettin gaupoj tekem.

Ens mes send meni yhten drahtrihi, si sill yhde eine ja joim
bll vh enemngin go yhde eine. Sitt me oti heose ja vaunu ja ko
ol hetke aikka ajett, ni lys ko lysiki Vilkk sild yhdem buadi jong
akknas ol silkkhatuj oikke roukkjottaisi.

Sinn mes sitt meni sisll ja Vilkk valikoitt itteles sopeva hatu. Ja
ko hn se ol saannk kssis, ni hn sanos: "Jaa-a, poja, ny ongi semne
rkning, ettem mn kehtakkan gvellt teijn gansan, jos ei teillk
kans knalli ps ol, nii ett valikoikkast ny ittellen oikken gomjas
pytt phnn."

-- Mn en sunkka rupp raha semssehem banema, sanos Iiro siihem
buhesse ja meinas, ettei hn semmost panis phs vaikk maksetais.

Muttko Vilkk sanos, ett hn maksa sen galaasi, ni Iiro mil
muutusikin goht ja hn sanos, ett hn jo kaua aikka ol tuumall osta
ittelles semse hatu, mutt ei oll rookannk koska raha liiknem semssem
barsellihi. Ja ko Iiro ol saann hatum bhs, nin gyll hep pia
mnuungin doppihin olivas semse lytnn ja sitt mentti ulos. Mutt siin
vires olikin doinem buad ja Vilkk meinas ett katotast, mit sill
o. No, se ol semne leikkaluttengaupp, sill ol lamppait ja heossi ja
kukossi ja kanassi, ko seisosivas semstem balkettem bll, ni ett
ko niit paino alas, ni ne vingativa. Vilkk sai koht yhden gttes ja
Iiro toise ja sitt he rupesiva niit kitkuttama juur niingom bine
mukula. Mnuu harmitt ymmrettvstengi semnem beli ja mn sanosingi
heili, ettei semne ol tyskasvuse mihen dyt Mutt ei nek ko
naurovak krikotiva vaa ja Vilkk juttel: "Nks Iiro, kyll sn mnuu
harmonika soittamises voita, mutt tmmst mn kitkuttle yht hyvin
go snki." Semssi oikke Vilkk pauhas, mutt viime he ittekki saivas
siit toimest tarppekses. Vilkk makso ne molemmap paija ja me oll juur
psmisilln gunnjallp pois siit puadist, ko Vilkk kks suure avome
looda siinp puadi laattjall ja rupes koht kyselem mit siin ol.

Iiro ko saksa tais, sai pia selvill, ett siin ol samalaissi lamppait
ja heossi ja kukossi ja kanassi, ko lhetet Suamehe.

-- Vai nii -- sanos Vilkk -- ja sitt hn gatos Iirot ja sanos: "Eks
sn luul, ett siit tliis aika vingumist, jos sn mensi ja istuisit
toho loodaha."

-- En mittn did, sanos Iiro.

-- Koetast.

-- Se tlee tyyriks.

-- Tulkko vaa, ny ollangi lystreisull. Kuulestis Iiro, pistst ittes
istuma siihe loodaha.

-- No, kosk kapteen gske, nin dyty kai mnuu sen dehd, -- ja ennengo
mn kerkesi hnd estm, niin dm pahus jo istus loodas ja Vilkk
pit hnd kainloist, nosta yls ja laske taas alas ja jatka st
tekko niingauan gom binikin gitkaus Iiro ald kuulus.

-- Vilk ne ndlev? -- kysys hn ai joukko Iirold ja niingauan,
go Iiro sanos kuulevas jottam bihin, ni Vilkk kytt hnd nuijan.
Mutt viime Iiro meinas, ett nyp pidis tmn dy olema valmis,
nous yls ja me lksim bois, ko Vilkk ens ol maksanns se lysti. Ja
kapplen doistsata saksa markka se makso. Sitt me meni vaunuihi jlle
ja Vilkk ksk Iiro sanno ett mennis sinn, mis niit ulkmaa elvi o
sills semses suures tregoolis. Kyll kusk sem baika hyvin dis ja
meinas juur lyd heost selkkhn, go Vilkk otta hnen kttes kii ja
sano: "Menn vaa mutt pystst vh ens." Kusk pystt ja Vilkk men
vil kerra siihe hattupuadihi ja ko hn dul sild, ni hnell ol yks
silkkhatt jllk kdes ja se hm bistkuskim bhn, go hn ens ol
heittnnk kuski vanha lakirsyn gadull.

-- Kas nii, tm ruppe nyttm herraslaagaseld -- meinas hn sitt ja
sanos meill, ett istukka ny oikke rehvakkast poja, niingo redari ja
kapteeni. Ja kyll Iiro vissim barast koitt. Siin se oijendel ittis
vaunuis taappi nojos, jala levjns, nokk pysts ja sikar toises
suupiles, nii ylppj nksen, ett oikke harmitt. Eik Vilkkuka sunkka
mild Nauku Maijam bojald nyttnn. Nii oikke mes sitt meni ja kyll
hamburilaisillk kattomist ol, ko me heij siuttes ajo.

No lopp tstkki reisust tul ja mep psi siihen dregoolihin, go
niit ulkmaalaissi elukoit ol. Ja lyst niit katto ol. Sill ol semnen
giraffiki, ko o niim bitkkaulane, ett Vilkk puhel Iirollk, ko hn
se nk, ett ihmsellkin darvittis olit tomnen gaul, ni sitt joldan
dunnuis, ko ryypym banis menem semmost huilu pisi alas.

-- Ja vissi, sanos Iiro, -- mutt ajattlest, josas saisik kala ryypym
bll ja menis ruat kurkkuhus, ni se mar kapple aikkan grahnasis,
ennengo se mrs phm bsis. Ja sitt hes sovesivas se asja nii,
ett kyll taivaline is heills send on daitann antta juur jmt niim
bali kurku mitta, ko het tarvittevakki.

Ja ol sill vh hirmuse iso elefanttiki, semne suur, neliskulmane
elv neljllk kondill ja hnd kummassakkim bs ruumist. Se ol vh
klookk. Eik oll hullumb semneng elukk, ko ol saan luajald neli
kontti, mutt kytt vaan dakamaissias.

Mutt kaikkjast hauskima olivas send ne apina ja marakati. Koht ko
met tlii niitte hki ette, ni Iiro nytt yht ja huus: "Kattokast
pojak, ko o juur jmt niingo iml faar vaina sill meill Raumall."
Ja todestakki se elukk ol iml faari-vaina nkne. Yhtline
lattuskaine nokk ja yhtlisep pines silm ja yhtlinen gellanem
bartaki leua allk ko iml faarill.

-- Ei mutt oles sn klooku nknen, gos ole jmt niingo iml
faar -- sanos Vilkk ja nykks pts ja nosteskel silkkhattuas
hamburilaisillk, ko olivak kokkondunn meij ymbrillen, go meill
nii lysti ol niist elukoist. Ja st iml faari nkst em me olis
vsynnk kattlemast, jos ei siin yhtkkin gaks oikke isso apinjunkkri
olis ruvennt tapplema oikken dodem bll. St ol vil lysteve
katellk, ko iml faari, ni ett me unhoti hne hetkeks valla. Mutt
kyll hm bit itt huale siit, ett hnd muistetti. Ko me, nttk,
seiso siin ja kattle niit kaht ko hiistliv, ni yhtkkin guulu
yks krahaus hki seins, Vilkk seiso paljam bite ja kaikk ihmsep
pyrskttv naurama. Se iml faari nkne ol nttk tullp pisi
hkin gatto Vilkku nii liki, ett se sai sipatuks ittelles Vilkun
gnalli ja sen gans mar se nyp peli pit. Se pan se joukkom bhs,
joukko se ott sem bois psts taas ja noikkaskel juur niingo
Vilkkuki. Mutt ei se st knalli lainkka varotem bidell. Jo sillongo
se ol hkim bualitte vlist se vetnnt tyyijs, ni se ol menn aika
tavall lussuhu ja sill hki sislls se tek siihen doisengi lommo ja
viime se pan se maaha ja istus sem bll, mutt kimmatt vh kkim
bois, ko hatt luhistus kokko.

Vilkk ol kiukkune ja huus polissiakki appu, mutt ei nes sakslaisek ko
naurova hnell vaa.

-- Misst meij vanha lakkin ova, kysys Vilkk viime Iirold, mutt
sillo he huamattivakki, ett ne oliva unhottunn vaunuihi ja nii siins
sitt kve, ett Vilkk sai kveli lpi koko Hamburi niingo mikkin
ganavaras. Viime hn rupes tekemn gauppa Iiron gans ja hes sovesiva
viime nii, ett Iiro anno hattus Vilkulls sill ehdoll, ettei hn en
koska saap pitt meno siit, ett Iiro ol turmeli hne isld perityn
gnallis. Se ol kyllkkin gatker kaupp Vilkull, mutt ei siin mikk
auttann ja nokk noros hn astuskel rautti asema kohde ja mep pers.
Ja ehtohmys me lksi Lyybekkihi jll ja menim buurihi.

Mutt seoravan aamunk, ko mes si suurust, niin gokk toi tuarett
paistettu kala, ko maistus ni saastasen gamalald, ett Vilkk syljeskel
niingom baha katt, ko hn ol ensmttem bala suuhus pistnn. Hn ksk
Iiron dyyijs ja ryhs: "Menest ja annk kokill ryhm bll."

-- Veli, se o kkin deht -- vastas Iiro.

Ja hetkem bst kuulusikin gabyysist koki roinaminen, go Iiro hnd
kuritt.

-- Se sai jo, kuuli mn -- puhel Vilkk, ko Iiro palas kajuttaha.

-- Sai oikke, vaikken mn tid mingthde.

-- Vai es tid. -- Maistast nit kaloj. Mit raadoj olle se kokk
ostannukka mnuu sydksen.

-- No, mutt sitt saikin gokk tm selksauna etukttehe ja mn pane
se muistohon hne voitombualelles. Ei hn niit kaloj ostann. Itt sn
ne osti.

-- Kui mn? Mit sn oikke meina?

-- Meina, ett nuak kala ova ne Neebermanni frouan guldkala ja mn
takka, ettes sn tyyrempp kala olk koska synn. Pidis semse hyvld
maistuman, gom bali maksa.

-- Niingostis luule? -- Jaaha, Iiro. Ny mn olen gapteen buuris ja
sn olek konst ja syk kaunist lopu nist kaloist.

Eik siin mikk auttann. Kyll Iiro merikomenon dunde severra, ettei
hn yrittnnykk vastam bulitta. -- Mutt menkkst kysym hneld, eik
hne halutais kuldkaloj jlls syd, ni saatt semse vastaukse, ett
muistatt se.

Semne se reis ol, ko Vilkull uus silkkhatt ostetti. Pali raumlaise
ovas st juttu naurann ja panns siihe sarve ja sapara liss, nii
ettei siin olt tott en muut ko se, ettei Raumam bormestrillakka ol
niin dyyrist silkkhattu kon Dasala Vilkull.




Vlmln Gyri heosengaupa


Kyll mar tek kaikk se Vlmln Gyrin dunnett.

       *       *       *       *       *

Vai nii, vai ett tunnekka. No, sitt ett tes sunkka olekka Raumald.
Ja se o vahing se, sill ett kyll se Raum send on doiseve kyl
kon gaikk muu ja Vlmln Gyr o vh viisas mis. Kaikk raumlaise
hnen dundeva. -- Nii hnd, tundeva oikke ja niingo sanott, viisas
poik se o, viisas oikke ja tlee toime joka tuules, merell niin go
mandrellakki. Ja mones limes se on geitett. Pali seo mailma nhn ja
pali mailma koittann. Pali sill on didoj ja taedoj ja semsem bruurim
bareis st jotta oppe toinengi. Nii ett vahing oikke se o, ettett
tet tunns st Vlmln Gyri.

       *       *       *       *       *

Jaa -- -- -- ett mik toim hnell o? Se asja lait o sillaill, ettem
mn tids st ittekk, jos mn oikke mene ja tode sano. Se o
nttk sillaill, ettei hnell ol lainkka mitt semmost ornaar toind.
Taikk soveis mar se niingi sanno, ett niit o nii mond, ettei st
oikken did, mik hnem bvirkas o, eritottengin go hn muuttle
toind ai se jlkken, guik kullongin darvita. Ja htkst o semse
mihe muuttak, ko o jrkki ps vaikk kuip pali ja saa kynsists
lhtem juur jmt mit mil teke.

Lapis hn oikkjastas syndynn o, Lapin Gullambers, mutt kyll hn
sembualest laillne raumlaine on, gosk hn mukulast astikk sill
asunn o eik Raumall ylipts kaua assutt tarvitt, ennengo o nii
raumlainen gom bseki. -- Ens hn ol jongu vuade suutri opis, mutt
ko hn dykks, ett suutrim benkk ol send liia alhane istumbaikk
hnengaldasell mihell ja koko tyki semmost paremi alhast toimitust,
ni hn giipust pydll istuma ja rupes kraatriks. Ja ehtokausink,
kon doise opp-poja ja kislli joiva ja hurrasiva, ni hn opettel
soittama ja hnest tul semnem belmann, ettei hist ja hypyist tahtonn
mittn dull, jos ei Vlmln Gyr olis soittamas. Fiooli hn enimmiten
grahnas, mutt ei sills sembualest mitt vli oli, mik soitivrkk
hnen gttes pistetti. -- Sillaill oikke. Mn olen, didttk, nhns
sem boja soittavas kaikengaldassi kitkuttimi, kaikki muit paitt
porttepiiut. Mutt epple mn, ett vaikk tosa paikka semnengi rusting
hne ettes traaksitais, nin gyll se poik vaa siitkkin gopast ming
tansi nuati hyvns liikkell hakkais. Ja vh puhtast sittengi. Semne
mis se Vlmln Gyr ol.

Ja ain go suvi tul, ni hm bist ittes toiste joukko mynstringill
ja seilaskel Rauma ja Saksa vli, men joskus talvreissuhungi, ost
Londost ittelles oikkem batenti suanrauda ja ko se kuuluiks tul, ni
sillongost vast Raumall ja koko maakunnas Rauma ymbrs suand lytti
eik tohtri pali tarvittukka, ei kumminga, ennengo Vlmln Gyr ens ol
ollp paha verem bois pstms.

Ko hn sitt tul siihen golmengymmnen gorvill, ni hn nais sen
Gaukkembile Lutu ja riuska mm hn siit saiki, vaikk se semne
ijangaikkine haable ol flikkan olles. Ja sitt hn ott torpa maa
halttuhus, pruukkas pelttoas, kve joukko varvis tys, seilaskel
harvimitten, graatroitt ja suutroitt, pelas hypyis, li suand ja
vahett heossi. -- Nii hnd, heossi hn gans vahettel ja yhte aikka
nek kaupa olivakki oikke niingo hne ornaar toimitustas.

Kosk ett tet tunn Vlmln Gyri, ni mn ole joutunnt ts juttlema
oikken goko hne elmkertas, nii ett ymmrisitt, ettei se ol ihme
eik mikk, jos semne daetav ja jrkevs mis, kon Gyr ol, viimen
dlee vh ylppjks viissaudestas. Mutt nyk kveki nii hullust, ett
Kyr tul liia ylppjks, nii ylppjks, ett hnem bist phs koittak
kekat itt se vanha faari, sen gom Belsebuubiks raamatus sanota.

Se ol juur niis heoskaupois ko hnells semmost jrkki tul, mutt ei
st bruuri kekatakka nami ja hvjllk Kyr siink kohinas joudus,
hvjll oikke ja vil linnahangim blsem btteks.

Odottakkast, ni mn juttlen deillk koko sengi ramariikam bst bh.

Se ol nttk sillaill, ett kon Gyr algo niit heoskaupoj tekem,
ni ei hn juur pali niis asjois kii oli. Tis kaikettakki hn sen,
gui heose ik hamppaist nhdn, gosk heone lavall o ja yht ja
toist semmost siink ko joku toinengi, mutt hn dis sen gans, ett
heosengaupp ja eritotte heose vahetus o sser toimitust ja ett siint
tarvitam bali muitakkin didoj. Sendhde hn meniki naapurtorppaha
Hembl faarild neovo kysym ja se ol vh viissast ajateltt seki,
sill ett semmost heosmist ei olit toist koko kulmkunnallk ko Hembl
faar.

-- Vai heoskaupoihi sn ruppe -- sanos Hembl faar, kon Gyr ol
asjas selittnn -- no, rupp vaa, mutt ost puhtall rahall ja myyp
puhdast raha vasta, l vahet koska, sill ett sillo sn es en taed
olit toissi kekkamat ja sillo snuukin gekuloita. Ja semsis kaupois
o sitt ai vanh faar kans lengeis ja se niis voitok korja, nii hnd,
kyll se poik sillon gymnykses otta ja se ottaki ne ai edeldktt -- Se
mn ole menn ja huamannk, ko olem binell ijlln gans mond heosen
gauppa tehn ja mond heost vahettannukki.

Semse neovo faar Kyrill anno ensi ja rupes sitt selittmn
gaikengaldassi vioj, ko heosis pruukka oli. Ja kyll sill ijll niit
tidos oli. Patistakki se puhel oikken diimrkningill, nii ett Kyrim
b -- nii hyv p ko se oliki -- oikkem byrllp pakkas menemn, go
hn dul kotti ja rupes koittama muistutell niit viissauksi, ko hnehe
ol ajett Mutt kyll hn nes sendm berldkkin gaikk muist ja milehes
pan. Kaikk muut paitt sen go faar ol sanonn vahetuskaupoist. -- Se ol
Kyri milest lapselist puhett.

Ja ko Lutt sitt syysmarkkin aattehtoste ol lypsnn lehm ja tehnk
kaikk askres ja Kyr ja hn istahdivap pyd vire ehtot haukkama,
nin Gyr sano yhtkkin gesken gaike: "Kuulestis Lutt, tua meijm
Blsi ruppe jo vhitellen dleemam brkkheoseks, mn mene ja
vaheta se huame markknoill, ettn saam barema. Ei Plsi en kelpp
kupiikiajoissakka ensmis talve ja se o vahing meill, sill ett niis
ruvetan, guulem, maksama oikke hyv hinna."

-- Kyll mar kaiketakki mep parema heosen darvittisi -- vastas Lutt
-- mutt em mep paremppa saa, kon ei ol raha vli anttak, ko sn
kaikk ryypp, mits tinakki. Kylls oll jllk kaunisakki reedas,
kos aamusten gottit tlii niist Sorka hist. Ja tosa o Siuttlam
boja houskangas juur pitelemt, vaikk hnem bidis ylihuame
maahambanjaissi menem. Ja katost mnuun gengrajojan. Eikst
send snuungi milests ol synd ja hppi, ett mn joudun dmsis
trasikoittema, vaikk mis taita suutrin dyt tehd. Ja vaikk sn
tid, ett Lella muari o veri phm bysnn ja tids sengi, ett hn
o snuu odottann jo toist voorkautt, ni --

-- Kas nii, gas nii, nys st tlee jll niingon gytt, sans sitt
koskas saa sladin gssihis, niim buhella jllp paremistakki asjoist.

-- Mist asjoist sitt?

-- Niist mnuu heosengaupoistan, mistst muust sitt.

-- Snuu heosengauppas ja prett, tiuskas Lutt, hak virskirjan
gulmkaapist ja rupes st pladama.

-- Ajattels sn, mits ajattle, mutt kaupoj pit tehtm ja voitost
elet, sanos Kyr, ko ol vhitelle riisunn vaattes, ja pist ittes
fllytte all maat.

Seoravan aamun hn ajo huameltta aikasin gaupunkkihi, Plsi rattatte
edes. Ja ehtost hn dul kotti aika pines ja semne heone aisois, ett
Hembl faar ko hn nk se, sanos, ettei hn goska olis semmostakkan
glami nhn, vaikk hn gans pali heosten gans prngnn ol. Kyr ol
kyll muistans se faari neovo, ett pit ain gattoma, ettei yks jsen
olp pakseve ko sama jsen toises kondis, mutt tm oliki nii ihmeline
luandkappal, ett sill ol patt kummassakkin dakakondis ja ryst
molemis etujalois, nii ettei se ihme oli, ett molemambualmaise jsene
yhtlise oliva. Mutt st Hembl faar vaa ihmettel, ett semne elukk
ilman gandamat saattin doisest paikast toissehe. Mutt nii se vaa ol,
ett ko st vh aikka ajetti, ni sen gondi notkistusiva ja se kvel
niingo muin mihin ja karas hyrrytteliki joukkon, go oikke lujast
vaaditti.

Lutt anno oikke aika pyhkek Kyrrill, mutt ei Kyr ko nauro vaa,
silittel Lutum bt ja sanos: "Ong se meij mamm oikkem bahallp pll
vai, kosk porise niingom bapupata."

-- Ann ollp pitelemt -- tiuskas Lutt ja ol niin giukkune, ett vallan
gihis. Mutt kyll hnen giukkus pia lauhtut tydys, kodei hn Kyri
suuttuma saann.

Eik Kyr sembualest heosevahetuksist lakann, vaikk tm ensminen
gaupp nii huanost luanistann ol. Ei maaren, go rupes ai hullumi
niihin doimeihi; voitt joukko ja hves taas ja Lutt haukus ai vaa,
jos ol kaupp pareve taikk huanove. Eik oll ihmekn, go Lutt pelks,
ett menev viimen grundvallkivekki niis kaupois. Ja Hembl faar
nauro ja meinas, ett kyll hn se vaan dis, ett piru se on go semsis
kaupois prosndik korja ja hyvs sittengi.

Mutt kuik Kyr siin vahettel ja pelas ja viisastus viisastumistas
niis kaupois, ni hn dlee yhten markkinehtonk kotti oikken gomjas
rautikk ree edes. Se ol hyvs lihas, notki kulkema ja nii nyr
menem, ettei piiskast puhettakkan darvinn oli, eikn, go vaa ohjaksi
hellitt hiuka, ni se men niingon gulo.

Lutt osas ollp pihallk, kon Gyr kottit tul ja ko hngi ymmrs, ett
Kyr ny ol tehn hyvn gaupa, ni hn sanos: "Ming mataljrkise vaevase
sn ny oles saannk kynssis ja kekuloinnp pahambevsest; oles sn
send oikke aika prakkfaar." Ja Kyr park sai siin vil mond muutakki
uutt nimi eik yhtik oikken gaunist. Mutt ei hn dittos pistnn.

Koko sen dalven Gyr ajo kupiikki, tjnas hyv raha eik lytnn
mitt vikka heosesas, ei, vaikk hn olis kui hakenn.

Kyll mar se mahta oll aitur ja paha kiit tleema, ajattel hn viime
ittekselles ja rupes harttast kev ja suvi odottama, ett hn olis
saann niist asjoist selgo. Mutt ko suvi tul, ni hn nk, ettei hne
rautikkos oll lainkka aitur ja ko leivm balase ott ktes, ni se tul
hnd oikkjanas ihmist kohde ja anno pannp pittmep phs.

Niihi saakk ei Kyr oll uskaldannk kehuskel st rautikkoas Hembl
faarin guulle, mutt kyll hn ny rupes siihen doimehe ja kyll hn sen
gonstin dais. Ollek koska mailmas mitt heost niin gehutt, ko st
rautikko. Ja niingaua hm bit asjas pll, ett Hembl faar viimen dul
paki parastas st rautikko syynm.

Vh nuugaste se ij se luandkapplen dutkes, mutt ei lytnn vaa
mitt vikka. Ko hn sitt ol sen doimitukse lopettann, ni hn sanos:
"Kyll mar tm pruur yli aida mene, vaikk korkkeveki edes olis."

-- Mene kyll, jos pakoteta, mutt ei omi luvi, vastas Kyr suu
messingis.

-- Vai o semne, mutt kyde ja vrki ja tusinottaisi mihi kaiketakki
st piirittmn darvita, ennengo se laitmeld kiis saada.

-- Ei maaren, gon dlee niingo hull, ko nimes kuule.

-- No, mutt sitt se om belkur, sanos ij sillon, graappas plakkristas
kakspiippusen bufrti ja ammus prjytt molemak kuti juur rautiko
noka edes.

-- Tommossi, sanos Pako, kon gatto hypps, tuumal Kyr ja nauro, ko
rautikk seisos niingo olis sotakoulu lpitt kynn.

-- Tt mn en ymmr, tiuskas Hembl faar sillo, sn olet taitann
viimengin dull oikkem bali voitoll heoskaupois. Mutt kyll sn vil
hvemngin kerkke, kos tm jll vaheta. Vanh faar se on, go nis
kaupois send viimeseks voitoll j. Siit ei ps mihinkk.

-- Vai niin de luulett, mutt kyll hn nys sendm bettessen dlee, kon
dt heost, nttk, ei hukatakka; ei vahetet eik myyd.

-- Ja ko syysmarkknat tliiva, niin Gyr ei mennykkn gaupunkkin, go
ol perunmaall Lutun gans ja meinas, ett markkna ova niit kaikkjan
durha-aikkasemppi lystej, kom bruukata. Ja sillk kerta Luttuki ol
sama mild kon Gyr.

Mutt yks aamu sitt siin Mikom bev aikoin, kon Gyr ol tallis, ni
rautikk tul yhtkki vh kamalaks. Se li maat ja se jala hakkasiva ja
nytkesiv niin dihuva, ettei niit toinen doisestas erottann; kaulatas
se vns sinnt, tnnt, tonn, silm oliva vrimbualim bs ja vaht
lens ulos suust. Kyr ol niim beljstynn, ettei hn en ymmrtnn
oikke mittn, go seiso paikallas niingo naulatt. Muttko rautikk siin
ol aikas potkinn ja vhdnn, ni se nous yls, rupes sym ja kattel
Kyri, niingo olis meinann. "Nks, semssi konstej mn ossa."

Mutt ei Kyr tyknnykk mitt hyv niist konsteist. Ja ko hn ol
kuuli, ett heosisakki on gaatvaise vika, ni hn rupes epplem, ett
hne rautikkos ol semne. Ja kyll hm bia ymmrs, ett nii oikke se
asi oliki. Sillon Gyr rupesiki odottaman Duamonbev markknoit vh
uskoste, mutt ennengo net tliiva, ni rautikk ol krambeis vh mond
kertta ja yks ehto ei se en noussukka yls semsen duuri jlkken, gon
gns ketarap pin daevast ja -- hrrtt.

Ei ols sunkka monttaka mist mailmas, ko semsten glummette jlkke en
olis heosengaupoj ajatell, mutt kyll Kyrill intti ol, nii ett siit
laist autt. Ja yks pev vh ennen Duamonbev markknoit hn sano
Lutull: "Tota plakkarkello em met tarvitt lainkka, mutt heose met
tarvitte ja mn vahetangin duan gello heossehe."

-- Koitast vaan dehds se ty! Aino kell huushollis, ko ajast jottan
dit. Seinkellost ei ol mitt appu, ko se aim brindull o.

-- Ja sill o sitt vli, jos meijn gello ovap prindullt taikk ei.
Lahden dagsvrkkkello n kuulu tnn valla hyvi ja siin o meill
ajanditt juur tarppeks. Ja omb snuull aikka pitts seinkell ajall,
vaikkas pevkautte viisreis killuisi.

-- Vai mnuullt ts st aikka kuitta liiknem o. -- Aino vaimihmne
huushollis. -- Tid hiuka!

-- Aino vaimihmne! Vai usseman deit ny vil tarvitais mnuun gimbusan,
sanos Kyr. Ja ko markknat tliiva, ni hn men kelloines heostorill.
Mutt ko hn gsk niit toissi kello ja heost paiskama, ni ne naurova
hnd. Vast ehtohmys kon Gyr ol kottippi menos ja ol pss Lajon
danhua suuhu, ni yks mis, ko ol must kasvoildas niingom badangylk ja
puhel semmost syv, pohilaist suami, rupes hnen gansas kaupoihi ja
sanos: "No, kumnest sijr snuull o sitt."

-- Ei se olekka mikk sijr, ko oikke Londoonar ja patentt leever,
vahvah hoppjaisek kuares siin ova ja sisikund semne, ettei semmost
joka paikas tehdkk, vastas Kyr ja vet kellos plakkrist. Ja kyll
st kello vaa nyttk kelpaski.

Iso aikka siins sitt puheltti ja tinkatti, mutt kaupp siit viimengi
vaan dul. Kyr anno kellos ja sai komjan drpphndse musta. Suitteit
ei hn saanns siink kaupas, nii ett hnen dydys st tukast kottit
talutta. Kyll hn siin reisus yhdengin gerran guras kirittel, mutt
kotti hn varsas toi ja pist sen dallihi.

Hn ol hyvim bevi miliss siit uudest kaupastas eik olit
titvnns, ko Lutt myhs st, ett hn hyvn gello ol hukann. Eikn
ditts pistnnk, ko istus sngylaedall ja soitt fiooli. Ko hn siins
sitt ol hetke aikka soittann, nin dlee Hembl faar heill ja sano:
"Mn kuulin gopina tallis ja ko mn ymmrsi, ett sn ole heose
jll hankkinn ittelles, ni mn kraappasin dulitikkuhu valkkja ja
katosi st noi vaa vilaukseld. Mists sn semse oudonkse musta
oles saanukka? Se nytt vh klookuld, ko sill o vil trpphndki."

-- Vaheti mn se ittellen gello vasta. -- Mutt panittakkost tef faar
vaan dalli ove lailes kii? Siin oves o vh prnkk lukk ja must tlee
ulos tallist, jos ei ovi kii ol. Se ol vallallas sill.

-- Panin gaiketakki mn oven gii -- sanos faar ja rupes praakkama
Lutun gans, ko seisos taka vires ja liikutt puuro. Kyr vetel
fioolillas kaikki mit hnell osas milen dull.

Mutt kesken gaike rupesikim borstost kuuluma vh kamala kolina, tuva
oll lend auk ja se Kyri uus must astu sisllt tuppaha.

-- Nttk ny faar. Ett tep pannukkan dalli ovi lailes kii; vaikk ei
sill vli ny olevas, kosk tm elukk o ni lakki ja ihmistem ber.
-- -- Tjoo, joo, mustanikki, l yhtk ujostellk, kon dee hyvi ja
kyp permbualell vaa! -- puhel Kyr.

Ja must ol juur niingon gotonas.

-- Sn tykk vissi musiikistakki, sanos Kyr hetkem bst ja rupes
"puhemihe valssi" soittama. Mutt sillongost must vast villihin dul.
Se pan kaulas kaunist kaarehe, rupes tnttrittem ymbrs tuppa,
nosteskel kondeijas vh komjast, oijens ne ai sojolles ettippi,
ennengo se ne maaham ban, ja trpphnd vilas koko aikka, niingo
semnem byr ko valulaeva ahteris o. Joukko se kiputt ittes ymbrsiki
ja kaiken dm se tek juur jmt fioolin dahdi jlkke. Kyr pyrsktt
naurama, mutt Lutt hypps puurkauh kdes pataharkum bll ja Hembl
faar siunas ja klpps. Kon Gyr soittamast lakas, ni must pyss Lutu
ette. Lutt huutama, ett "huut siins sengin gamal elukk, mits siin
mnuu vauhkottle!" Ja ko hn samas heritt st puurkauhallas, ni must
laske ittes etukondeillas polvilles ja taitta ps alas, nii ett ott
laattjahan gii ott. Sitt se nous yhtkki yls ja lykks st pt
perkamarihi. Ja ko Lutt ja Kyr ja Hembl faar menivk kattoma,
ett mit se sill oikke sortteera, ni he nkevt, kuit tm pahus
istu takajaloillas pyd vires, etukondip pydll ja vyl leivm
balast, ko se ol ottann leipkorist. Sillo Hembl faar rupes lukeman
gaike sen, go hn aabeskirjast muist ulkko ja Lutt yritt veissama
yht katumus- ja paranusvirtt, mutt ol niim belgo hallus, ettei saann
oikke mitt lailist nd toimen go jotta semmost pind pihin vaa.
Kyr ol aino, ko vil jrjiss ol. Hn men perkamari ja sanos:
"Oles sn, mik sn ole, niin dallihi mn snuu send vi." Ja
tallihi hn sen gauhja eluka veiki. Sillo vast Lutt virkos se verra,
ett hn sai haetuks kulmkaapist kaikk tropp-pottus ksill ja Hembl
faar ja hn tekivs sitt kristelist tasajakko ja paniva juur jmt
kaikk tropik klaariks, ennengo he voimistusivas se verra, ett puhe
jll rupes kym niingo ennengi. Ja Hembl faar sanos: "Niingaua se
Kyr siink kamalias om buhell, ett te ny olett saann vh kalppjam
barselli huushollihin."

-- Kuit te meinatt faar meinattak vissi niingo mnki, ett se o se?

-- No meinan gaiketakki. Ei sunkka heone lpi lukitu ovem bs ja
eks nhnk, kuis sen gaavoist valu leiskus, ko se lpi porsto men ja
huamak kaiketakki sn se, ett tllt tulikiven grss o, nii ett
tupettumam bakka.

-- Jaa, mutt nii ongi, sanos Luatt ja nuuske joka haarall; --
tulikivi oikken dll haise.

Siihen dul sitt Kyrikin dallist ja ol valkone niingo lakan eik
puhunns sanaka. -- Hembl faar rupes slim ittis kiiruman gautt
kottippi, mutt ei hn enn dalli siutte mennk, kon dek oikke aika
mutka vallan doissippi ja kirs vast tuulmyllyn dakka torppatas
kohde. Mutt ennengo hn lks, ni hn sanos, ett kyll tm vil
jottan gamala tit, sillett ei semne ritas talost lhd ilma suuri
mullistuksi.

Ja kyll faar oikke ennust. Seoravanp pevn olivak kruunumihe jo
huameltta aikasin Gyrin dorpas ja heij fliss ol se mustlaine ja
sanos, ett Kyr o hne valkos vinn.

Kyr li nyrkkis pytthn, gsk niitten doisten guullp pll,
mit se muijaan hnest puhele ja sanos, ettei hnell ol valkost
heost oll montte vuatte. Sitt hn vei heijn dallihin gattoma ja ko
fallesman ei nhns sill muut heost ko se musta, ni hn dek jo lht
poispi. Mutt sillo se mustlaisem baha kast heintuko vettehe ja rupe
sill musta tahkoma. Ja kui hn siins sen gans tuhtas ja vhts, ni
valkoseks oikke se rupes muuttuma. Sillongost Kyri vast ahdistama
ruvetti ja kodei hn taitannt todista, millaill hn ol saanns se
heose, niin gii hm bantti ja tuamitti linnaha, vaikk hn gyll koitt
sanno, ett hn syytn ol. Mutt ei siin mikk auttann. Tuamariki sanos
vaa hnell, ett hn vast oikke aika prakindekki ongin, go otta ens
toise heose ja frj se sitt mustaks, ettei st tunnetais.

Lutt itk vh harttast, kon Gyr Turkkuhu vitti, mutt Hembl
faar lohdutt hnd ja meinas, ett kyllkaiketakkin Gyr se satsin
darvitteki, ei sunkka hn muuto lakkaiska niist heosevahetuksistas.

Ja parannukseks oikke se reis Kyrill ol niingo monell muullekki. Ko
hn linnast palas, nii ei hn en markknoill menn, ei ryypnn eik
niim bali ett olis fiooli kttes ottann. Ja pali hn ol Turus ollesas
raamattu tuteerann ja hengelissi kirjoj lukenn.

Lutt ol oikke ilone, ett Kyr semseks tuli ol eik heijn gesken
goskam buhutt niist heosevahetuksist. Mutt yks ehto ko Hembl faar
jll ol heill, ni faar sano: "Jaa-a Kyr, sn ole viisas mis, mutt
pahom bevi snuu send niis heosengaupois kekatti."

-- Mn viisas mis! -- vastas Kyr -- em mn ol mikk viisas. Kyll
mn enne mailmas semses luulos oll ittekki, mutt tidttk, mit
Lutheerus semsest sano.

-- No mitst hn sano sitt?

-- Hn sano, ett se o ensmine hullu merkk ihmses, ko hn luule ittes
viissaks.




Tasala Vilku valehammas


Mnuu vanh hyv ystvn, Gorrela Juhan Henrik pruukkas ai sanno, ett
turha met ts mailmas send vinkritte ja vnkritte, myy ja osta
ja koitan gaikin davo lyd rikkauksi kokko, sill ett tnn meij nes
sendn gaikk jttt tyty eik niim bali ko viide marka sedeli meijm
bn allp pannak, ko me Nummell vid. Sillaill oikke Juhan Henrik
sanos ja se o mnuu milestn oikke sanott ja se puhe pit paikkas --
ylipts. Mutt kans vaa ylipts, sill ett mn takka se, ett kon
dua meijn Dasala Vilkk joskus kuapata, ni siin meneki hnen gansas
koko roukki kuitta ja hoppja ja platikka ja muit tyyreit metallej
maam bovehe. -- Hne hamppaisas nttk. Sill ett nii hyv mis ko
Vilkk ongi, ni hamppas sill ova huano ja ova oll huanok koko mailma
siu. Ja niitten gans o yhtkki lai vhti pidetti, niit om blokatt
pois ja pantt uussi sija, niit o skrubatt ja everbygtt ja paikatt ja
poratt ja fiilatt ja niihi o niingo sanott ajett kulla ja hoppja ja
platika ja vrki. Nii hnd -- ja ett sunkkan det tmaikkase ihmses
semmost lainkka ihmettlekkn, gosk ihmse ny ova jo melkken gaikk ja
eritottengin vaimihmse niim baikatu ja vrkty, ettei en oikken did
mik heis o lyss ja mik fasta. Mutt siihe aikka mailma ko Vilkk
algo ylimise isn dit parandama ja kon ei ussevemppi teist vil oll
mailmasakka, nim bidetti semssi konstej suuren ihmen ja syndin ja
hppjnk kans, niingo nek kukatis ovakki. Mutt luulettak, ett Vilkk
siit hual, mit me muuk kristelise ihmse ajattli. Ei maaren, go hm
bist ittes ai joukkon Durkkuhun, go sill ol semne hammasmestar ja
joka kert ko hn sild tul, ni hne leipmyllyhys ol ilmandunn joku
uus ihme.

Sillaill oikke. Ja kerran go hn jllt tul semsest Turu reisust,
ni hne vanha madosynnyn gulmhamppas sijaha ol kekuloitt oikken
gaunis, uus valehammas. Hn ol kovast ylppi siit hamppast ja selitt
meill, ett se mestar sillt Turus on dehns se ja ett se om binell
naulallp poratt hne leuoihis kii ja ett semne hammas o yht hyv ko
jumala luama hamppakki ja vil pareveki, sill ett semne ei pold koska
eik kseer, niingo esimerkiks se aino paikkamaton hammas, ko hnell
vil on dm uude, ihmelise hamppa vires. No, mek kattli st hne
stifthammastas, niingo hn st nimitt, tunnustli st ja ihmettlin
govast. Ja ihmeline rusting se kyll oliki, piukas se tunnus olevas
ja ehi ja kaunis se ol ja patentt kaikim buali. Nii ett kehhu oikke
meij st tydys, mutt kyll mes se sendn gans sanosi Vilkull oitis
pi silmi, ett semne o syndist puhett, ko hn sano st paremaks
ko jumala luama hamppa. Niingon dosi oliki, sill ett olkko semne
hammasmestar mik hn o, nin gyll hn oikken groponikkar send o
ylimise is rinnall. Ja ett se ol syndist puhett, ymmrt siitkki,
ett Vilkk sai siit rangastukses.

Ja se kve ni. -- Yks lauandapev elokuus, ko Delfin, Tasala Vilku
skuunar, ol laustaukse alane ja Vilkull aikka liiknem, ni hn ja
Hakkri Iiro tliiva mnuun dyn ja sanosiva: "Nousest yls, Kalkke
ja sonnust ittes, sill ett ny menn longreevillt tonnp Pyhmaan
gulmill." Nii hnd, ja kodei mnuull oll mittm baremppakan doimitust
edesn niinp pevin, ni mn ptingi lhti heij fliss. No nii,
mitst tst, met toimiti ittellen hiukam brovjantti, jongum botu
rommi ja kaks kolm fjndli sokeri kylm vasta, niingo ymmrtt ja
muut ei tarvittukkan, go meill ol sillp Pyhsmaas tutt meritorpp,
mihi me ysseks meinasi. Sill met tisi saavan gaikengaldast ruakka
raha vasta niim bali ko met tarvittingi. Ja nii mes sitt lksi.
Meill ol hyv tuuld, nii ett mes strkksi valla hyvi Jrvluado
ulknokast Vrkknste noka siutte ja pia mes sillaill olingi vanhoill
apajoillan. Mutt tuski me oll saannk komppen ja snttin kannettu
torppaha, ni ruppe Vilkk puhelema, ett tlee vissim baha ilma, kosk
st hne ainoa paikkamatond hammastas mojotta.

-- Vai hamppaistas kapteen sen dit -- sanos torpa faar. Ne mar
ovakki vast ihmelise hamppa, mutt kyll oike niin dosi ongi, ett paha
ilma oikke mes saan ds, gosk meijn goll o synn ruaho pisim bev
niingo hull ja kaikk taeva merkikki osottavas st sama.

Ja paha ilma oikke siit tuliki niingon dorpan gollkatt ja Vilku
hammas ol ennustann. Mutt mik ol paheve, ol se ettei se Vilku hammas
tytynn ainoastas ennustamissehe, muttko se paha rupes kseeraman
gilppa tuulen gans ja mojott ai enem ja enem st myden gon
duuliki friskas. Ja ko meill viime ol oikken dys storm sill ulkon,
ni ol Vilkullk kans semne hamppambolde, ett hn vallan gimaroitt
sen gynsis. Ja meijn dydys istu ja kuulustell hne hkymists ja
puhkumistas, ko ulkont tuul niin govast, ettei reivill menemist
taitann ajatellakka. Eik todika oikke maistunns semsis olois. Mep
paningi sitt maat ja jti Vilkun daistlema hamppas kans ja ajattli,
ett kyll y rauha ja levo fliss tua. Mutt ei se tuanukka st.
Seoravan aamunt tuul yht friskist ko ennengi ja Vilku hamppambolde
ol jo yldynns semsse voimaha, ett hn ol vallam bualhull sen gans.
Ajatelkkast, ko hn ol tuli niim bhkks, ett hn ott palaniandakka
rommryypy, pit st vh aikka suusas ja pruiskas se sitt ulos jll,
nii ett oikke sydnd viils, ko semmost jumala lahja haaskamist siint
tydys katell. Ja viime mn sanosingi hnell: "Tidks Vilkk, me
ymmrrn gyll, ett sn olek kovas tuskas eng mes sunkkan dahds
snuuld rommi kiltt, vaikkas sen gaike yksns joisi, muttko sn
ruppes st suusas pitm ja pruiskases se sitt ulos jll ekks
nilekk st alas, ni semnem beli ei pass lainkka ja jodes sn
lakk siit, ni em me anns snuullp pisaraka en." Mutt kodei Vilkk
mnuu nuhtlemistan ottannk kuulevin gorvis, ni sillo mn kskin
dorpa faari ja Iirom bind kokkoust pitmm berkamari ja tuumalema,
ett mit se Vilkun gans oikken dehd. Ja ko mes siin aikan olin
dispundeerann, ni met tlii siihem btksehe, ett me nappangi se
harmin gapplem bois Vilku suust.

-- Niingo sanott o, vahvist torpa faar sen duamjo ja meinas, ettei
meillk kaluist sunkkam buutett ol, ko hnell o nii hyvp plattongi,
ett nep pitvk kii niingo sika leivst. -- Kyll niill vissi hammaski
lhte, jos vaa jomnengi mis haalamisem bll o, puhel faar.

-- No, kyll ts taas mist siihen doimehe o, sanos Iiro, ja sitt mes
sovesi nii, ett faar pit Vilkun gsist kii, mn vn hnes leukas
auk ja Iiro askroitte se hamppan gimbus.

Sillaill oikke meills se asi klaari ol ja faar lks hakemam
bihdeijs. Oikke ijangaikkise vanha ruastunnuk kiusa ne oliva, vaikk
faar nit niin gauhjast kehunn ol, muttko Iiro ol niit jongu aikka
takonn nalkutell ja fiilann ja rasvoinn, ni hn meinas, ett kyll ne
vaa asjas ajava.

Vilkkukim bist ittes sinnp perkamarihin, go mes sill niin gaua
joudusi askroittema ja ko hn nk plattongi Iiron gynsis, ni hn
rupes aavistamani baha ja kysys, ett pahustak mes semsill vehkeill
meina.

-- Huals sn siit, sanos Iiro vaa ja klimssauttel pihdeills.

-- Hualin gyll mn siit, sill ett luulettak, etten mn ymmr, ett
te meinatt noill raodoill ruvet mnuu suutan gyndm, mutt koittakkast
tull vaa, ni mn tainauta nii, ett teij oma hamppan ovak kurkum
bers.

Sillo mn oikke suutusi ja rupesi Vilkulls selittm, ettei ts
mikk muuka aut, kodei tuulen dhden gaupunkkingam bst.

Siihem buhesse ei Vilkk vastann mittn, go sippas lakkis ja lks
lissuhu.

-- Menkk vaa, sill hn saa kiljuk kilppa kalakaijatten gans eik
hiritt ts meij lystin -- tuumal Iiro sillo.

-- Nii menkk vaa, ei hamppambolde sills sunkkam baremaks tul --
ptt torpa faar.

Eik se paremaks sillt tullukka, muttko hullu hullumaks niingom
Borstrm Borin goulus. Ei ollt, tidttkk, kulunnp puald tiimaka,
ennengo Vilkk tlee takasi ja oikke rukkole, ett me otaisi sen
girotu hamppam bois ja sanos, ett se hnd enim harmitta, kodei hn
ymmrtnn anttas sen Duru mestri vrkt st.

No, mitst tst, me rupesin goht valmistuksihin. Mek kskin dorpa
mmm bannt todivede lmppem ja Iiro rupes sokeri palottama ja ennem
bitk me istusin glasi noka all ja kski Vilkum gallistell uskoste ja
karast luanttoas.

Em mn send ment takkama, ett tliik Vilku luand siit sen govemaks,
mutt se mn tid, ett kyll Iiro vissin gve kamalaluandoseks, ko
mes siinp pine rooti oll ryypnn.

-- Kas nii Vilkk -- puhel hn -- jua aikatavall vaa, se on darppessen
dllk kertta. Eik snuu yhtikm beljt tarvitt, sill ett kyll mn se
vissi ulos temma, nii ett snuu leukluus rytisev vaa, vaikk sill olis
semse juure, ett ne ulettuva niskkrooppihi saakk.

Niingo jokane ymmrt, ni ei semnem buhe Vilkkuhu mitt hyv
vaikuttann ja mn sanosingi Iiroll, ett om bareve, ett hm bit suus
kii ko ett hn jahta niin gamali.

-- Kamali, mit kamali mn puhelen, gon goita muutongin ds
lohdutta Vilkku niim bali kon gerkke.

Ja Iiro pit asjas pll, kehus kourias ja meinas, ett niill hn murta
vaikk spleiks Vilku leukluu ja kyni ytimengi niist ulos jos niiks
tlee.

Nii ett mnuu milestn hne lohdutukses lait ol vh nii ja ni.

Vilkk park istus ja kuulustel Iirom buheit pelgo hallus ja silm
ymbyrjisinp ps niingo hyyppeme. Mutt viimen dodi rupes hneskki
send vaikuttama ja yks kaks hn hypps yls ja sanos, ett ny men
hamppambolde niingom byhjett.

-- Siins sen daudi lke oliki -- meinas torpa faar sillo ja kaas
koko klasilisen dodi niluhus ja mn tuumalin gans, ett sillaill
oikke se taut kirus sai ja mep psen goko vhtist.

Mutt se puhe ei ollukka lainkka Iiro milehe. Hn li nyrkkis
pytth ja sanos: "Olettak te ny todestakki semssi phkssi, ett te
jtisitt sikses koko meijn doimituksen. Ettk tes se vertta tunn
hamppamboldett, ett tidtt, ett se vaan goitta kekat meit. Kyll
oikke se ny hissuksis o, mutt andakkast ko hyry ova menn Vilkum
bst, ni sillo se aika jll ja vh turkasen davalls sittengi."

Ja nii se Iiro meij siinp peljtt, ett met tlii jlls siihem bh,
ett se otetangim bois. Vilkk ol jo siink kunnos, ettei hn hualinn
mitt meijm buheistan, muttko veisas ja trallittell ja olis tahtonn
meitt sormkoukku vetm. Mutt Iiro milest ei hn oll vilkk oikke
reedas ja nii mes sitt istusi ja todasi ai ettippi vaa.

Jongu ajam bst Vilkk sitt pist ittes ulos pihall ja kon dorpa mm
samas tul sisll, ni hn rupes meit klummimam bahast elmst ja
sanos, ett hne milests kapteen o aika pines.

-- Mn epple st sama, vastas Iiro ja ksk meijn dullk kansas
ulos. "Ny o vissirn bia aik ruvet toimeihi" puhel hn, hak plattongis
ja pist mnuun gtten yhde vanha nahkkandisen girja.

-- Pahustak mn tllt tee? kysysi mn.

-- No eks sn st ymmr, ett se panna Vilku hamppatte rakko siks
aikka, ko mnuun doimituksen gest. Se vasta pehmjld, nks.

Ko mes sitt tliim bihall, ni Vilkk istu sill yhden give nokas ja
ko mep psi hne vires, ni hn sanos: "lkk istukk, pojat, tllk
keinuslaudall, ei se kest meit kaikki, kosk se jo mnuungi allan notku
niin gamalaste."

-- Ny hn o juur parhamallas, huus Iiro sillo, niingoten mekki st
olis ymmrtnn, ett ihmne sillo jo on davalisest pois mailma asjoist,
ko hn istu kive nokas ja luule keinuslaudallk keikuttleevas.

Me rupesi sitt siint tuumalema, ett kui Vilku leua oikke auk saada,
muttko hn samas rupes trallittama jll, ni Iiro sanos mnuu: "Pass
nyk, Kalkke, pllk, kon dlee semnem baikk ett hnen dyty avat suus
oikke auk ja pist sillo kiri hne hamppattes rakko."

Kaikeks onneks Vilkk samas rupesiki vetelem st veisu ett: "Se oll
yks suvi-ilta, kun laaksosa kvelin." Ja ko mnkin daeda se veisu
valla hyvi, ni mn odoti siks ett hn dul siihe "laaksosa" sanan
gohdall, mis se nuatt niin gamalan gorkkjall mene ja sillo mn
suttasingi sen girja vh ntist hne suuhus, faar karas ranttemihin
gii ja Iiro nappas plattongeillas hamppa hne suustas, nii ett yks
krahaus vaa ol. Eik Vilkk tittos pistnn, ei st ko merkk.

-- Oi nyk koohot send, ihmettel faar, -- mutt se mar ny vast kveki
ntist! Takka mn vaa se, ettei mikkn dohtor olis st tyt paremi
dehn.

-- Paremi! Sanokkan def faar vaa, ettei mikkn dohtor olis st nii
hyvin dehn, tiuskas Iiro ja ol ylppi niingo rott Nyyberi merras.

Ja kyll hnell ol syytkki oll ylppi mnuungi milestn, sill ett
oikke seivakkast hn se hamppa Vilku suust nappas. Kyll mnuu se
sannot tyty.

No, mitst tst. Me vei Vilkun dorpam berkamarihi maat, kresi hne
fllytte sisll ja enne montta hn nukus niingon dorrakas.

Mutt me istusi sitt vil iso aikka ylhll, join dodi ja praakkaskli
muinassi. Mutt vaikk me olsi mist jutell, ni ai meijm buhen sendn
girs takasi siihe hamppa ulos ottamissehen, go se nii ntist kynn
ol. Ja ko siihen gerrangi jllt tultti, ni faar sanos: "O mnuullakkin
dosa yks paha juuren drntt; ei st julmettu polttann ol, mutt kuka
sen dit, kosk se ruppe kurelema. Mahdaisingon antta ottas sem bois
vastukseltta, gon gerra olen dmsen dohtrim bareihim bss."

-- No kuingastetett annais, sanos Iiro ja rupes vhtmm
blattongeines.

Eik oll aikkaka ni hn jo kve faari hamppandrondin gimppuhu. Mutt
ei se lhtenykk nii huakkjast ko Vilku hammas, vaikk Iiro vhts ko
hemmett ja faari suu rupes vhitelle olema niingon guakkmaa. Viime
faar suutus, ko Iiro pit asjas pll, vaikk faar kils ja siint tul
oikke aika metakk. Eik st tid, kuik kaua st olis piisann, mutt
sillo aukeskin doisem berkamari ovi, torpa mm tul ulos, ott faari
ja Iiron grivoihin gii ja heitt heij ulos ovest ja plattongip pers.

Em mn olp pali nii riuskast mm nhn, ei se yht sana puhunn,
muttkon dul ja men niingon duulisp ja tek puhdast jlkki niingo
seki. Vaikk kyll mn se send sano, ettei Iirot nii lyyryteltt olis,
jo ei hn olis niim bali karass luanttoas rommills sin ehton.

Nii hnd. Ja ko faar ja Iiro sitt oliva aikas pehtroinns sillp
pihall, ni het tliivas sisll jll ja me menin gaiki maat, mn
Vilkun gans perkamariin, ja Iiro ja faar tuvam bengill.

Pev ol jo likitellem bualillk ko mn hersi ja ko mn katosi
Vilkku, niin dm istu sngyss sormes suus ja pit pind kirolemist
edess.

-- Ei sunkka snuullt tims hamppamboldett ol? kysysi mn.

-- Ei, ei st raatto en pold, vaikk se o hyvi ark, mutt mn en
ymmr ett mihi jumala nimehe mnuu stifthamppan o joutunn?

-- Snuu stifthamppas! huusi mn, mutt samas mn ymmrsingi asjam,
bisti housu jalkkahan, menin duppaha ja sanosi Iiroll ja faarill:
"lkk vaam buhukk en sanaka siit hampa ulosottamisest."

-- Kui nii sitt? kysys Iiro. Eik hyv tyts en kehhus sais?

-- Ann ollk kehumat vaa. Nks, sn es ottanukka st kippj hammast
pois, muttkos temmasi Vilku valehamppan dihes ja nys se pit kauhja
meno siit, ett mihi se o joutunn.

-- Helkkris! sanos Iiro eik hn mitt muut sillk kerralls sanonnukka.

Ja em mes siit jutust se erm berst pali puhell ol, mutt fundeerann
mn st ole usse ja tulls siihem ptksehe, ettei meijn glummin
oll mitt muut ko rangastus Vilkulls siit, ett hn ol kehunns st
valehammastas liiaks ja ett mekkin gerra sai oll vlikappli ylimise
isn gsis.




Kon Dasala Vilkk sulkku saerast


Kyll niis taudeis vaan goera on gaikisakki, mutt se o sendn gaikkjan
gamalimppa, ko ihmne joutu sulkku saerastama. Em mn st sembualest
san, ett mn st koska saerastann olsi, mutt Tasala Vilkk, kon
gaikki on goitann, saerast stkin gerra.

Taikk ei hng st send saerastannp perldkk, mutt hn sai kerra
vaa niin gamala ysk, ett hn luul se sulkku olevas ja nii luuli mn
ja Hakkri Iiroki ja siitt mn sen did, ett se sulk hijy tautti o.
O hnd.

Hn sai se ysks, ko hn ol flis, sillongon "Gasakk" mkke men, ja
niin gova se ol, ett se oliki sitt vast ysk. Antteks se, ettei se
hne nukku andann, mutt hn sanos ett joka kert, ko hn grhse,
ni se sattu niingom baha katti vedetis takakondeist pisi hne
rindrustingeijas -- sispuald meinate.

No ymmrt se, ett kon doinen gerra nii huanos kunnos ol, ni em
me hnd ruakottomuutte jttt taitann. Em maare jttnykkn, gon
droppama me hnd rupesi ja oikke isoma jouko lkkeit mes siint
touhus kulutingi ja vh mond sorttiakki, ennengo hm baranema
saatti. Ja mond harmi ja vastust meills siin huuslaagamises ol. Ol
hnd.

Iiro sanos koht, ko Vilkk ol selittnnk, kuis se taut oikke kseeras
hnen gropsas, ettei semne vika ol mistn gotosi ja meinas, ett
munatodi semsse om baras lke ja ett sills se mene niingom byhjett.
"Ei mitt muut ko sn ota munatodi vh runssambualsest, nii ett
oikken dukasas tundu ja sitt mep pist snuu vahvattem beitotte ali,
nii etts hikkoile hyvim bevi ja se hien gans menevs sitt kaike
mailma roskas snuu ruumistas ja viv ysk menness", pauhas Iiro
ja ko met tisi -- niingo jokanen dit -- ettei munatodi olekkan
gaikkjan goohomppa lkett yskh ja mone muuhungin dauttihi, ni me
meinasi, ett sillaill oikke se ongin, go Iiro se o selittnn.

Mitst tst. Vilkk ost ussemam bualen doopim bhk rommi ja Tasala
muar hakkas koko ehtopualem bev munangeldvaist ja fiini sokeri
sekasi, nii ett vh henkki ol. Ja ko hn viime lakas siit toimest,
ni oikke runssast st trahtmentti karttunn ol; st ol kannum
bilkkum melkkem barttattes tasall. Asi ol nttk semne, ett Vilkk
meinas, ett mep pidisi hnell vh niingo seora siin lkittemises,
nii ett hne olis hauskeve nauttis st.

-- Sillaill oikke -- meinas Iiro -- kyll se nii ongi, ett saera o ai
hupeve, ko joku toinengi nautti lkkeit hnen gansas, ettei hne
niit yksns tarvitt nileskell eik se munatodi meillekk sunkkam baha
tee. Ei st tid, mik taut meis kullongin gyte ja munatodi o oikke
hyv lkett noi niingo vastukselttaki nautti.

Kos viiti jaaritell, mn ajattli itteksellen, mutt em buhunns send
mittn, go anno Iirom bauhatt ja kyll se poik pauhasiki.

Ko sitt ehto tul, ni me istusin gaikin Dasala salis ja joi munatodi
niingon galja vaa eik ol aikkaka, ni Vilkk, ko ol heikondunnt
taudistas, tul siihe reeda, ett hn rupes tapplust hiistlem. Sillo
Iiro vilkautt mnuulls silm ja me Vilkun grivoihin giik, kallisti
hne snkkyhy ja Tasala muar toi suure hhembolstri hnem blles.
Se polstar kuulus kans niihi Iiro orneerauksihi. "Nii Saksasakkim
bruukata", sanos hn ja kyll nii dosi ongi, ett Saksas niim bruukata
ja lmmi sillaill maates tleekin, go om bolstar all ja pll. Kyll
Vilkk siins sitt vil vh aikka vastam byristel ja koitt pst yls,
mutt hyvi me hne send hoilasi ja viimem boik vsys ja nukus.

Tasala sali ol juur niingo sill olis aupsioom bidett, ko mes sitt
kotti lksi. Muar tul meit portills saattama, pyhkeskel silmis
liinanglipuihi ja sanos: "Kyll te nyp, pojat, tropann olett kukatis
vh liiemksikki, mutt ei sill vli olk ko saadais Vilkk vaan
derveks."

-- Se o jo terv -- puhel Iiro ja sitt hn rupes veissama, nii ett
koko kaupung kajatt ja mn pelksi, ett mes saisim brannvahti
niskahan.

Seoravan aamun me menin Dasalaha Vilkku kattoma. Sills se makas vil
polstris all ja Iiro kysys koht: "Oleks hikkoll?"

-- Ole, -- oikke laimiskottaisi -- vastas Vilkk ja pyhkeskel ottatas.
-- No sitt men ysk kans sem bitkn di, meinas Iiro.

-- l luulekka, vastas Vilkk ja yskes, takos -- kyll mn vaa siit
ny oikke ornaar ysk saann olen, gosk tundu rinnoisanikki niingo olsi
riivrauda nill.

-- Mitst nyt tehdng, Iiro, sanosi mn siihe.

-- Mit nyt tehd; ei mitt muut ko anneta sill yskll uus sats
munatodi tnp ehtost.

Ja nii met teingi sin ehton ja vil seoravanakki ehton, mutt kodei
se ysk vaa ottann mennkses ja Iiro olis tahtonn ettippingim
bitkitts st lkitysts, nin Dasala muar sanos, ettei hnen
ganases saa niim bali muni kokkon, go mek kolme niit hotki ja ettei
hn sunkka rupp muni ostama semssen dohtroittemissen, gon ei mitt
ny auttavas.

Kyll Iiro koitt vastam bulitta, mutt ei hne mikk auttannk, ko
mn ja Vilkkuki vhitellen gallistusi muarim bualell. -- Ja
sitt algovak kova aja Vilkull. Ei siink kyll, ett me ajo hnehen
gaikengaldast lkett, pikiljyst ja kalamaksljyst ruvete, muttko
lisseks laahas Tasala muar sinn Vilkun dyn gaikk kaupungi mm ja
kyll niill orneeramist piisas, kuingastetei, kosk niill vaimihmsill
nyk kerra o se luand, ett he ova olevannas semssi pini tohtrej
jokikine. -- Vilkk park nil kaikk lkke niingo mis ja ol vlist
vil semsellkkim bll, ett hm byys meit osalisiks niihi lkkeihi
ja muistutt Iirot niist hne sanoistas, ett saera o ai hupeve, kon
doisekki nauttiva lkkeit hnen gansas. -- Olsitt sillo nhnk, kuik
kamala vinttaha Iiro suu men ja hn rupes koht pauhama, ett hn nyp
prj oikke isoma aikka ilma lkkeitkkin, go hn st munatodi nii
runssast joudus nauttima. Nii oikke "joudus nauttima" hn sanos,
vaikk mn takka, ett se ol hnell hyvingi milulist lkett. Vaikk
olkko se asjan gans niin daikk ni, ni summ ol vaa se, ettei se Vilku
ysk vaa lhtennt tihes ja hn ol jo nii laihtunukki, ett luu oikken
grapisivat toissias vastas, ko hn liikus eik koko mihest oll en
muut kom baljas riiting jlill.

Sillo mek kaikk ptingi, ett kyll se vaa sulkku on, go Vilkk
saerasta ja ko se asi meills selkes, ni mnuu rupes harmittama niitte
mmtte vehke Vilkun gans ja yks pev mn sanosingi Vilkull:
"Tidks, ny o asi semne, ett sn aja nua mmk kotti mukuloitas
kaittima ja menet tohtrin dy, oikke laillsen dohtrin dy."

-- Em mar menekk, sanos Vilkk, -- kyll mar sen dit, ett tohtor
ruppe mnuu ruakan mrm. Sano, ett st ja st es sn saas
syd. Mutt semmost em mn sallikka. Mn sy mit mn tahdo eng
kaikengaldassi klutuj, kon dohtri mrv.

Mutt mn en andanukkam bern, go jahnasi st tohtrill, meno niin
gaua, ett Vilkk vihdo viime lks. Nii oikke, lks oikke hn, mutt
tydes kiukus hn ol menness.

Oikke nuugasten dohtor sitt olikin dutkinns se Vilku, ol knaputell
ja kuulustell hnd, kirjott sitt lkke hnell ja mrs hne juaman
gaturiska oikke vh enemn gon durkasen davall.

-- Vai kuturiska, ihmettel Tasala muar, -- no, mistst st otetan,
gonei kuttu olk koko kaupungis eik likimaisakka.

-- Mist se oteta, sanos Iiro. -- Kodisjoeld se oteta; sill on gutuj
vaikk kuip pali ja huamispevn mn lhde sinnk kuttu ostaman, go
vaa raha annatt.

-- Ts o raha, sanos Vilkk ja li kahdengymmne marka sedelim
bytth ja nii se asi ol sitt ptett ennengo mn kerkesi mittm
buhuma.

Asja lait ol nttk semne, ett mn pelksi, ettei se asi mennykk
ny lailist kurssi. Sill ett sanottakko mit hyvns, ni nii hyv mis
ko Iiro ongi merell, niin gyll hn mais o mond krohelon dyt tehn ja
kutungaupoihi mn en koskam bstis st poikka mnuu rahoillan,
eng juur muittenga rahoill, jos mnuull vaa sanavald olis. Mutt
niingo sanott, ny hep ptivs se asja nii kki, etten mn keijenn
ajatustan sanoma eng tahtonnp perstpi ruvet heijm btsts
khjm.

No nii, Iiro lks seoravan aamun ja tul ehtohmys kotti oikke aika
pines. Mutt ol sillp pahalls sendn guttuki rattaill, oikken gaunis
kutt oliki ja mn oll hyvim bevi ilone, ett hn se asja nii
hyvin doimittann ol. Mutt ei st ilo kestnnk kaua. Se ol nttk
sillaill, ett ko muar sitt hiljempp ehtost mene st kuttu lypsm,
ni hn dleeki vh kkin dakasi, priski ovej, nii ett koko talo
tudju vaa, heitt kiulus kki harkum bll, nii ett yks kropsaus o
ja hoke yhtmita: "Saastane muatt!"

-- Mikst ny o, muar kuld, sanosi mn, -- ong se paha potkima vai?
-- Kyll mn tleem bitmn giis siit, jos ei se ann lypst ittis.

-- Menn vaam bitmn gii, josas tahdo, mutt mn en rupp pukki
lypsm! Saastane muatt, se Iiro. Olis se ts, niin giulun mn
mnttisi spliks se hulttemem bh. Koerangureillas se tmn dyn
dehn on, go se semne ylnannett o.

Ol oikke Jumala onn, ett Iiro ol kerjennp pistm ittes kotti,
ennengon Dasala muar huamas, kumsen gutu hn ol tuannt tullesas. Kyll
hne muuto huanost olis kynns, sill ett siin o leikk kaukank, ko se
Tasala muar oikkem baha nahkas knd.

Mn rupesin goittama hiuka lauhdutta muarin giukku ja sanosi: "Ei
se send nii mahd oli, muar, ett Iiro sen gaupa ehdon dahdon dehn o,
muttko hnd om brakatt jll oikkem bahom bevi."

-- Kas nii, rupp nys sn vil pauhama hnem bualestas -- vaikk
mikses ruppeis, kon de olett juur yhtlissi aabrotei kaikk -- sn
niingo Iiroki, mn meina. Vilkk teit th astikk o saann vh aisois
pidetty, mutt Jumal tit kuit teijn gy, jos hngi nyk kuale tohon
gamala yskhs.

Ja sitt muar rupes itkem oikke harttast. Nii hnd, kuingastetei,
sill ett mn ole menn ja merkinns se, ett semssi ne vaimihmse ova
ai. Ens hek kiukuttleeva hyvim bevi ja sitt hep parguva ja siihe
se heijn giukkus sitt lahoki. Se o niingon gattiki, ettei se tykk
mrjst.

Mutt se Tasala muarin giukk oliki sendn dllk kertta vallan doist
sortti. St kest nttk vil jlkke sem bargumisengi ja Iiro sai
aika kirun, go hn jllt tul Vilkku kattoma. Nii oikken, gunnjas
oikke hn guulls sai, hn ja koko hnen sukus. Ja Jumalan gaikk
kymmnen gsky ja pitk rmsy huanen daulust ja Davedi salmeist ja
saltrist muar siin yhtkkin grapist hne ettes, nii ett mn takka
se, ett poik ol ripitett, ko muar vihdo viime saarnas lopett. Mutt
niim bali se lylytys send vaikutt, ett Iiro rupes koittama joingin
gorjat st kutujuttuas ja viime hn geksekin goko hyvn gonsti.

Yks pev ko muar jll ol huanollp pll ja kiukuttel st, ettei
Vilkullk kuturiska saattukka, nii Iiro sano: "Kuulkkast muar, mn
olen ds itteksellen fundeerann, ettei juust oikkjastas ol mitt
muut kon guivattu riska ja kosk kutujuusto saa osta joka toripev,
ni anneta Vilkum daunat kutujuusto, siks ett Kalkke kerkke ostama
uuden gutun, gosk se mnuun guttun gans semnem bin glumm tul."

Ei muar siihe mitt vastann ja mit hn olis vastanns sitt, sill ett
kyll se Iirom buhe ol nii sliipatt puhe kom bsiki. Siihem bh
me lopuld kaikk tlii ja ensmis toripevn mn menin gutujuustoj
ostama. Mn saingin gssihin yhden Godisjoe ij, ostin gaikk hne
juustos ja kski hnen duad niit enemn Dasalahan, go hn gaupunkkin
dlee.

Muttko mn tlii juustoinen Vilkun dy ja muar ol maistann niit, ni
hn suutus kon dupakk ja sanos, ett semmost se on dh aikka mailma,
ettei en saa lailist kutujuustoakka: "Nihi juustoihi" -- sanos muar
-- "om bantt kummingim bualiks lehmriska." Ja sitt sai Iiro jllk
kuuli, ett mik hn oikke o. Mutt ei Iiro pali tittos pistnnk, ko
men perkamari Vilkun dy ja hetkem bst mn kuulin, gui nep pojas
sill naurovak krikotiva ja kuiskuttliivak keskns.

Mn tunne nep pruuni nii hyvi, ettn disin goht, ett niill ol
joku koeranguri taas miles ja ko mn menim berkamarihi, nii Iiro
kysyki: "Kuulestis Kalkke, kosk se Kodisjoe ij jllt tlee tnn
juustoines?"

-- Lauanda se lupas tuli.

-- Vai lauanda, sanos Vilkk, me ole nks ajatell, ett kyll mes se
junkkrim bane lailissi kutujuustoi mnuull laittama.

Siin oltti, ajattli mn, ja meinasi ruvet heit nuhtlema, mutt em
buhunns send mittn, gon disi ett semnem buhe vaikutais heihi juur
saman, go jos kakkii seikka vett viskatais.

No, ko sitt lauanda tul, ni ol mar sillo Iirollt toimitust sillt
Tasala salis. Ja hyv hne oliki askroit, ko muariki ol niin
gipjngrr, ettei sngysts pss, ko makas toises perkamaris. Ja
Iiro ol hankkinn ittelles apulaisengi, se Linnala uurmaakri, yks
hyv kans, ko ai o valmis pahuttehe ja kaikengaldast jekku tekem.
Uurmaakar kruuvas parastaikka salim bytthn giis semmost svarvi,
ko uurmaakrik kyttv jumal tis mihin darkotuksehe ja Iiro pladas
muarin glasisilmp ps yht ijangaikkise vanha nahkkandist kirja.

-- Kas nii, sanos Linnala uurmaakar, ko mn siin hetke olin gatell
heijn gohinatas, -- kas nii, nys saa Kodisjoe ij tullk kosk hyvns.

Ja samas se osas tullakki ja ol vil ottann muijaski flihis.

-- Hyv pev, mnuull olis ts kutujuustoi, kon dilattin dhn
daloho -- pan ij.

-- Jumal andakko, vastas Iiro, -- se o hyv ett toitt, andakkast tnn.

ij ott kymmengunna juusto pussistas ja oijens ne Iiroll. Iiro rupes
koht syynm niit, kndel niit ja haistel ja ol se nkne, ett
Kodisjoe ij vissi luul, ett siin ongi semnem boik, kodei olk koko
elm ijss tehn mitt muut kon gutujuustoj.

-- Nis o lehmriska joukos, ryhs Iiro viime.

-- Ei yhtikm bisara, skkrs ij.

-- Vai ei ol, no, kyll se pian dotte nytet. -- Panest sn
hrashring tm siihe oktanttihi.

Linnala uurmaakas ott juustom, ban sen giis siihe svarvihis ja rupes
veivama, nii ett juust nytt valla ymbyrjiseld, ko se siink kipus
se svarvi nokas.

-- Ong siin lehmriska? kysys Iiro, ko uurmaakar ol hyv aikka
veivaskel.

-- O oikke! vastas uurmaakar.

-- Siin oltti, sanos Iiro ja kattel luinauttel klasisilmttes yli
vh kalppjast st ij ja mm. -- No, mitst te nys sanott?

Mutt ne juustomyyj oliva jo niim belgo hallus, ettei nes saanns
sanaka suustas. Ja sillongost Iiro ol ij, ko hn se kks.

-- Jaahah, sanos hn, kuulestis hrashring, misst se paikk on ds
kirjas, ko selitt mit siit seora, ko juustoj vrenet.

-- Neljs luku, ykstoistas parangraaff -- vastas se julmett ja ol
niin dotine ett mnuu oikke harmitt.

-- Sillaill oikke, mn lue nys sitt teij etten sem barangraafi --
puhel Iiro jllk, ko hn ol hetkem bladaskells st kirjatas.

-- Ei st meill lukkit tarvitt, asessor hyv, rupes mm selittmn,
-- gyll se tosi ongi, ett mn panim binen dilka lehmriska
joukkon, go mn nit juusto tei.

-- Vai pinen dilka, vastas Iiro, -- panest, hrashring, se toisen
graadi veivaus toime, ni nhdn, gui iso se tilkk o oli.

Uurmaakar riisus jakkus, sylk piohos ja veivas, nii ett yks fyrin vaa
ol salis ja juust kipus ko helkkar. Sillongost ijm bolve rupesivat
tutisema ja leuk trrs, nii ettei sill oll mitt mr. Ja mm vet
nii heikoks, ett hm butos lussuhu niingon dyhi skk salim bengill
istuma.

-- Stopp, huus Iiro, kuip palist se oktant ny nytt?

-- Kuus kymmnett ossa lehmriska, -- vastas urmaakar taikk
hrashring, joks hnd nyk karahteeratti.

-- Kuus kymmnett ossa! -- huus Iiro. Se o vh enemn gon doinem bual
lehmriska. Teijn dilkkan o vh isosorttine, muar. -- -- Ja laki
sano semsist tilkoist ni, jatko se junkkar ja rupes taas kiijatas
pladama.

-- lkk lukekk, -- sanos ij sillo, muttko sovitam bois tm asi
ilma mitt muut. -- Oles sn kans mm, oikken gamal, kos niim bali
lehmriska olep pann nihi juustoihi.

Mutt sillo muar virkosiki vh kki ja tiuskas: "Vai nii, vai sn
ts ruppe mnuu vil syyttm, vaikkas itt ai nrise, ett meij
juustoihi liiam bali kuturiska panna." -- Ja yks kaks pariskund ol
semses riidas ettei paremast puutett.

-- Kas niin, gas nii -- sanos Iiro, ko hn ol aikas st meno
kuulusteli -- ei sill hyv, ett te olett lai unhottann, mutt nyt te
unhotatt vil evangeeliumingi. Kuingast papp teills sanos, kon de
vihill olitt? Kskiks hn deij riidell? Kyll te olett, nms,
oikken gaunist sellskaappi.

Siilo se riit lopus niingon duppehe ja sitt tehti semne sovind,
ettei Iiro ilmotais koko asjast kruunumihillk, ko hn vaa lailissi
kutujuustoj saa. Ja nii ij ja mn lksiv, mutt ovesuus ij pyrytt
vil takasin, gatos st svarvirustinkki vilaukseld vaa ja kysys:
"Kui, mik tomse msiini nimi jll olika?"

-- Oktant se o, vastas Iiro.

-- Vai oktant, kyll on glookk nimi, mutt kyll on glookk masiiniki --
puhel ij ja men.

Piisas mar niills sitt, Vilkull ja Iiroll ja uurmaakrill nauru ja
puhe ainett koko sem bev ja naurat tydys mnuungi, vaikk mnuu samas
harmittiki heijn gureilemises.

Kyll Vilkk se jlkke sitt lailissi kutujuustoj sai ja oikken
dusingaupall hn niit sitt pinensiki, mutt ei hn sembualest
ysksts ero saann. Eik olis kukatis koska ero saann, josei Raumall
olis tuli vliaikkanen dohtor. Vilkk men sen dy ja se sanos, ettei
hnells sulkku ol, kirjott lkke ja ksk hne lhtik Kokemellt
taikk Eorahan daikk johonkki semssem baikkaha, ett hm buhdast ilma
saa.

-- Semssi hullutuksi, sanos Vilkk, ko hn gottit tul, -- niingonei
Raumall ilma tarppeks olis.

Mutt mn rupes fundeerama st asja ja sanosi Vilkku: "Tids,
mn luule, ettei ts autakka vastan grnittmine, muutko sn
tee juur niingon dohtor kske. Mn ole nhns se, ett vanh kellon
grapaki ruppe kym, ko siihem buhaleta oikke lujaste ja miksedei
sitt ihmsengi sisikund klaaranuis, ko Jumalan duulep psev oikken
gulkema se lpitt. Ja huakkjast net tomsen gropa lpitt menevkkim,
gon ei ol muut jlillk ko suure luu ja nahk niittem bll."

Se puhe vai Vilku jrkkihis ja hn lksiki Skylhn, go se o sill
Eoran gulmill ja sill on gutuijakki. Mutt kahde viikkom bst tm
pahus tlee takasi, vaikk mek kaikk ni, ett hn ol rahdum bareve.

-- Oles sn send oikken gahko, kos tleep pois, juur kos paranema
ruppe, sanos Tasala muar sillo ja mn sanosi sama.

-- lkkn gohisk, lkkn gohisk, puhel Vilkk, -- paremaks oikke
mn tull ole ja viisas mis se tohtor o, mutt kyll hn send hiuka
erhettynn o.

-- No, mitst sn nys sitt meinat tehd?

-- Lhde merells, Saksa reissuhu ja niim bian go suingi. "Efrosiina"
on glaar lhtemn gosk hyvns ja tnp ehtost mn jo menem buurihi.

Semsellp pll oikke Vilkk ol eik siin mikk auttannk, ko hn gerra
siihe jrken dull ol. Naha yll hn haminaha lks ja nii heikk hn ol
vil, ett oikke hoipproitt. Mutt ko hn guude viikkom bst palas
kotti, ni hn ol endses hyskss eng me oikken dahtonns silmin
uskok, ko me hne ni.

-- No, sn ole nys sitt vallan derv, mn sanosi -- mutt kyll se
send nii o, ett ilma st tohtri sn makkaisi ny Nummellk, kolmk
kyynr muitta peitton.

-- Taedais kyll nii ollakkin. Kyll se tohtor viisas mis o, mutt kyll
hn sendm bine erhetyksen dek. Nks, Kalkke, hn ei ymmrtnns
st, ett merimihe ruumis vaati vh friskempp tuuld, ko mit tll
maillt toime saada. Mutt mn ymmrsi sen goht, ko mn ni, ett
mn paremaks tlii sills Skyls. -- Mutt viissa mihe net tohtris
sittengi send ova.

Nii hnd, kyll mes siihem bhn dliin gaikk, mn ja Tasala muar
ja Vilkk, ett se tohtor Vilkum barans, mutt menkkst Iirolls sanoma
semmost, ni hn gattle niingo hn epplis, ett te olett Seilist
karkkum bss ja sano, ettei Vilkust olis ikipevi mist saatt, jos
ei hn olis lailissi kutujuustoj Vilkullt toimittann.




Pitsreunane nestuukk


Ko Sipin gapteen vitt hits, ni me olin gaikin golme, mn ja
Tasala Vilkk ja Hakkri Iiro kskety niihi, niingo valla luanolist
olikin, go me oll mond reissu kapteenin gans tehn. Ja komja h ne
olivak kaikim buali. Ei ollt trahtmendeist puutett, ei maakan; gyll
niis vaan gaikengaldast suuavaust tarjotti nii hyvi haukattava ko
ryypttvki. Ja kyll eritottengi ne ryypttvk kirus saiva, niingo
odottas soveskin, go Nuurmanni Iisak ol edeskyp. Sill ett hn ol
semne edeskyp, ett ei niit olekka montta nii sopeva mist semssen
drkkjn doimituksehe.

Sillaill oikke. Ja hyvllp pll mes semsis olois pia olin goko
hvki. Tittvstengi ens alus oltti vh ykstotissi ja juhlalise
nkssi niingo seorkunna reklemendeihin guulu ja ihmisten dava
vaativa. Muttko vihkimine ol toimitett ilmam binindkkn glummi,
niin gyll puhe luistama rupes jokatteld, nii ett yks sorin vaan gve
koko hsalis.

No, ja ko siins sitt istutti ja laudeeratti, nin dlee morssi
puhuttleema Vilkku ja sano kesken gaike: "Mitst tes, sn ja Hakkri
Iiro, vihkimise aikan suutan nii nauru veditt ja nykytitt toinen
doisellen. Tliik siint toimitukses joku virhe, vai?"

-- Ei maare, laillsse justeerinkkihi se kaikk tul, ei menn lainkka
flinilles se asi, mutt kyll tosi o, ett meill vh lysti tul, ko me
nim bitsreunase nestuukin deijn gdesn.

-- No, mitst naurettava siin ol?

-- Ei mitt. Mutt kyll o vaa asi semne, ett ain go me nm
bitsreunase nestuuki, niin doinen daikk toine meist lykk
kambraattias kylkke ja sano: "Muistaks?" Ja meit pakka sillo
vkisingi nauruttama. Asi o nttk semne, ett me olen gerra, mn
ja Iiro, joutunn hakema sengaldast parselli ja se oliki nii sser
toimitust, ett siin ol leikk kaukan, vaikk me ny vanhemallp puall
ikk nauran, go mes st kertta muistle. -- Andakkast mn juttlen
deillk koko asja.

Siit o ny jo mond herra vuatt Me oll valla nuari sillo. Ol yks
lauandapev ehtopual. Ja ko meij item bit lhtem seoravam bev
aamust Vasaraisten gulmills sukuloittema ja jdp pois sunnundaisest
jumalambalvluksest, ni hn sano mnuull: "Nii, ny o asi semne, ett
mn mene ehtorukkouksehe ja sn Vilkk tleef flis. Ei snuu o jll
isold aikka nhtykkn girkos."

Oikkjastas tmne oortel tek kamala mullistukse mnuu rkningeisn,
sill ett me oll Hakkri Iiron gans meinann juur lhtis Samppuste
salmehe uiduksell. Muttko mn, niim bali ko mn mailmas olengin
goonns st synnindaakka niskoillen, send ain olen goittannp pitts
st neljtt ksky kaikes kunnjas, ni mn muutim barema vaatte
yllen ja it rupes samoihin doimeihi. Ja sitt me lksi, mn edell
ja it pers, niingon girkko mennes, maahambanjaisis ja semsis
juhlalisis askreis pruukata, ett mihe menev edell ja vaimihmsek
kulkevap pers. Mutt ko met tliin girkosillall, ni it sano:
"Pyssst, Vilkk, mn oll niin dohro, ettn unhoti nestuukkin gotti.
Karast sn yhtkki ja tuas semne mnuull. Ts ova avame, ylimises
piirongiloodas oikkjall o nestuukej koko tusin. -- -- Taikk, odotast
nys send, sn muljat titystengin goko looda ylsalasi, sn kos
semnen grohelo ole. Mnuu vihtorinise hamem blakkris om bitsreunane
nestuukk. Se hame o isos kaapis vasemall, ei sill muut hamett
olekka, nii ett kyll sn se lyd."

-- Silmrpykses mn sen dnnt toimita, vastasi mn ja lksin
gippaman gottis, sill ett kyll mn se ymmrsi, ett olis ollk
kamalaki, jos it olis tullk kirkko eik olis ol nestuukki virskirja
ymbrs. Ja kyll mn se vihtoriinhamen goht lysi. Sills se killus
isos kaapis korkkjaltta naulas. -- No nii, siihe aikkam bruukatti
semssi hameit, ko olivat taaja laskutetu pitkittisi vytreist
lippeihi saakk ja mn ymmrsi, ett jongu semse laskumbohjas
plakkrisuum bit olema. Mn rupesi sitt koperoittema niit laskuj
ylhld alas astikk, mutt ko mn oll heit kymmengunna lpitten
ghjnn eng vaa lytnns st plakkri suut, ni mnuu lykks milen,
ett nyt tisikin dulls semnen dy etten, ettei st saadakka nii kki
valmiks ko luulla. Mn karasi send luandon ja pauhasi itteksen:
"No, no, kylls vil ettengin dleep, plakkrim bahus, ei st sendn
dmssem barsellihi ks semnem boik, ko valdmerildkki on gotti
lytnn." Mutt ko mn milestn jo kerra oll se hame myttmbev
ymbrs koperoinn, plakkri lytmt, ni mnuum bakkas jo pistm
harmiks. Ja ymmrt sen, gon giirukin gans ol. Mn pti send oll
levoline ja sanosi ittellen: "l hd, Vilkk, kyll maares se ymmr
ettei ts htimisest sunkka mitt appu ol." Ja sitt mn rupesin
girtm st hamett vastom bev lask laskuld. Mutt luulettak, ett
mn lysim blakkri suu, vaikk mn milestn vissin darkka tyt tei.
En, en lytnn vaa, ja voi turkanen go mn suutusi. Mn rupesin
goperoittema riipi raapi st hamett, kirsi st, pudisti st ja
nytkesi st. Viime ripustin repes siit ja se putos mnuu ylitten, nii
ett mn yks kaks sekosi siihe niingo Vassberg paittahas.

Ny on ditttk asi semne, ett ko mnuull on giirutt taikk jottan
dhdelist toimitust edesn, ni mnuu montte synttetten rangastukseks,
luule mn, tua Iiro ai lhetet mnuu niskahan. Nykkin go mn se
hamen gans siint tappli ja koitim bst pev valkkeutehe jll,
niin dittvstengi Iiro tlee meij salihi niingon duulisp, ruppe
naurama ja sano: "Aim bahustak sn nyt toimita?" -- Sekst mnuu
kismitt. Ja ko mn sillo juur psi vapauttehe jll, ni mn sullosi
se hame yhte myttyhy, heiti se Iirot pi silmi ja vastasi: "Mit
mn toimita! Hae meij itim bitsnestuukki tua hamem blakkrist,
mutt en lyds st nestuukki eng pahus soikko ol mis lytm siit
plakkriakka. Hai sn ny voorostas ja l siin hirvittel."

-- No, mutt voi snuuas send, Vilkk! Oleks sn todestakki niim
bahapolve saamaton! Niingo semse lytmine mikkn gonst olis.

Ja sitt Iiro rupes kirittleem st hamett, hak vyn gohdan
gssihis, pudist st, nii ett se jll ol hame nknengi, syyns st
ja sano sitt: "Pahukse muatt, kos ole ripustimengi revellp poikk.
Annast neula ja lankka, niim banna se ens kunttoho jll, ennengon
ds mihinkk muihin doimeihi ruveta. -- Ong tm ny en kristelist,
ett sn toilaili hantteerat tmmst fiini vihtoriinhamett. Luuleks
sn, ett tmssi vaimihmiste vaateparselleit saa reppi ja venutta
niingo jotta vanhoj seilej. -- Ei tidks. Jrjell ja krsvlisydell
niit pidell." --

-- l siins saarnk, ko haip plakkar. Ja kraatroittema es sn
ts vil rupp, sill ett meij ite istu kirkosillall ja odotta
nestuukkias. Me olen girkkoho menos ja jumalambalvlus alka tosa
paikka.

Sillo Iiro pst pitk vihelykse niingo hnen dapas on, go hn vihdo
viime saa jongu asja jrkkehes, ja sitt hn sanos: "Vai nii." Se
enempp ei hn sillk kertta sanonnukka, muttko sylk kourihis, levitt
se hame snkkyhy, koperoit niit laskuj vh aikka ja sanos: "No,
Vilkk, tleest nyt tnn, etts nk, kumne ijangaikkinen glaakkar sn
ole!" Ja todestakki, aukk siin ol vytrtten gohdall yhde laskum
bohjas ja mn ihmettli, etten mn st oll lytnn. Iiro nauro,
kattel mnuu niingo jottan girkovaevast ja pist ktes sislls siit
aukost. Ai syvemltt ja syvemltt hnen gtes siihe men ja mit
syvemltt hn dul, st noloma nkseks hn gve. Ja ko hnen gtes
viimen dul lippe ald nkyvi, ni hn sanos: "Tidks, ei tm olekkam
blakkar."

-- Mn n se, sanosi mn, ja mnuus rupes ny voorostan olema ij
oikken durkasest.

-- Tidks sn, mik aukk tm o -- puhel Iiro sitt. Tm o hameaukk
ja siit ei mennp plakkrihi, siit pse vaikk mailma rihi.

-- Pali mahdolist, mutt em mn ols sill autett. -- Ymmrt se, ett
mnuu harmitt semsep puhe. Mutt Iiro o ai nii. Kon ei joku ty hneld
luanist taikk hn drvle kaikk, mit hnellk ksill o, nii ei hn
yht hiukka hpp, muttko hn ruppe pitmm bitki selityksi, millaills
se ty oikke olis pitnnt tehtm ja mit kaikki semsell rustingillt
tehdn, go hn o ottann laittakses. Mutt ko mn sitt nin, guis se
poik taas vhts se hamen gimbus, ni mn unhotin giukkun ja unhoti
muarin, go istus kirkosillall ja odott nestuukkias, unhotin girko ja
papi ja lukkri ja sanosi enemm bilam biten go suutuksisan: "Es ols
snk muutko ijangaikkinen glaakkar, nms."

-- Ol ny verka ja ann mnuu hakki rauhas, ryhs Iiro. Ja ko hn siin
ol jll hetke aikka rehkinn, ni hn istatt toolill, pyhkes hikki
kasvoildas ja sanos: "Tidks, mit met tee? Sn saa ottat tm
hame ylles, ni mnuu om bareve hakki ja sillaills se plakkar vihdo
viime lydet." Mitst tst, mn oti hame yllen ja sitt me molema hai
oikke harttast, mn ylhld ja Iiro alhald. Muttkon ei siitkk sem
baremppa tuli, nii Iiro meinas, ett olis vissi luanikkamppa, jos hn
otais hame ylles ja mn hakisi yksns.

-- Tehd nys seki, vastasi mn siihe, -- mutt puhaletast yks hiukk
ens, ts ruppe jo vh niingo vsym.

Ja siihe me jti se hame laattjall, istutti ja ruvetti vetm sauj.

-- Ihmelinem barsell o, sanos Iiro viime ja osott piipuvarrellas st
hamett.

-- Perte ihmeline.

-- Niin, gyll hn oikken glookku o, jatko Iiro, -- ko mnuull o sendn
gymmengund plakkri vaatteisan ja monell mihell o vil ussemangi ja
mn takka, ett kuka hyvns lyt niihi. Ja tosa hames ei olk ko yks
aino, luule mn, eik stk lyd, vaikk kaks mist hake, nii ett
vh henkki o. Ymmrks sn, mit jrkki siin o, ett se yks plakkri
vaevane niim biiloteta.

-- Eng mn hnd ymmr. Se vaimihmse jrk kulke vallan doissi polguj
ko meij.

-- Niin gyll kulkeki, toissi polguj oikken gulke ja kaikk menevp pi
mntty.

Ja ko me oll semssem btksehen dull, ni me istusi jll hissuksis ja
piipp ryhs kummangi suus.

Muttko mes siint taas oll hetke aikka huilann, ni Iiro kimmatta
seisoma ja sano: "No, mutt ole mar mes send oikke aika tohroj."

-- Kui nii sitt?

-- No, eks sn ymmr? Knetst se hame vrimbuali, nii sitt hn
oikke helkkar o, jos ei plakkri lydet.

Jaa-a, sano mn vaa se, ett vaikk tua Iiro mnuu milestn o
vh semnen dyhmndotkone mis, ni o sem bkopas vlist jije
vldyksikki ja ny hn ol mnuungi milestn oikke hyvn gonstin
geksinn. Sillaill oikke. Me heiti jakkun yldn, Iiro kns hame
yhtkki vrimbuali ja pist ylles, ja jos uskott taikk ei, niim
blakkar ilmanus koht. Siins se killus nii selvn, ett se olis silm
ummes lytnn.

-- Pid nyk kiis siit, sanos Iiro, ni mn hae suu. Ja Iiro hak ja
hak, mutt ei lytnn vaa. Hn ott sitt hame yldskin, gns sen daas
oikkjam buali ja varott mnuu, etten mn vaa hellitis plakkrist. Eng
mn hellittnnykk; mn pidin giis siit niingo sika leivst Iiro
jatko vaa hakemistas, muttkon ei siit tahtonn mitt valmist tuli, ni
hn suutus ja tuhres se hame yhte ljh ja silmk kipinittiv hnem
bss.

-- Jrjell ja krsvlisydellt tmssi kapenoit pidell eik niingo
vanhoj seilej, sanosi mn hnd sillo.

-- Hiistleks sn riitta vai, siin -- tiuskas Iiro ja nous
seisoma. Mn nousin gans ja siin olis tulit tapplus, jos em me
yhtkki olis molema huamannp palanun grss nokasan. Me aavistin
goht paha ja valla oikke, nys siit hamest nous sau. Me oll siin
rehkitesnp pudottann valu piipustan ja nys siihe hainesse ol palann
ntimbualnen, gahden, golme sormembn gokkone aukk. Iiro sipps
kousa vesisaavist ja samott valu ja mn astusi vissemmks vahvudeks
jalallan sen gytvm baikam bll. Ja ko mes sitt rupesi st lppi
nuugemi syynm, ni me ni sem bohjas jotta valkost. Mn sai
siihen gii ja vedi st ulos ja sillo me huamasi, ett se ol juur se
pitsreunane nestuukk. Nii ett sem balanu aukon gautt me se sitt sai
vihdo viimen gssihin. Mutt mis plakkri suu ol, st em mes saant
titt. Ol se nestuukkiki hiukan grvendynn, mutt Iiro hurras vaa ja
ol ilone ja meinas, ett ei semne mittn dee. Hn gsk mnuu lhti juur
liukkast vim nestuukki, ettei muarin darvittis koko ehtokautt istus
sillk kirkosillall. Ja kiiruste mn vedinki jaku yllen. Iiro kastel
sormias suuhu, silittel st auko syrj ja harjas st jakuhiallas,
ko mn lksi nestuukki vim. Mutt em mn kerjenn vil ovesuuhunga,
ennengo meij it tlee sislls salihi, eng mn vilkk ymmr, kui
hn nii yhdell ainoalls silmyksell kks, mit kaikki ol tapattunn.
Ja siin ol sillo leikk kaukan. Se ol turkasen dylkki paikk nii
Iirollk ko mnuullekki.

-- Mitst muar sanos sitt, kysys joku hvest.

-- Nii ett mit hn sanos. -- -- -- Mn luule, ettem mek kerjenns
st oikken guulema. Meillt tul niin gova kiiru naaprihi. Sill ol
karvriversta ja suur asti hylkkerasva tynn. -- Ja se o erinomast
voidett, sillon gom bnahka pakotta ja hiuste juuri karvastle.




Kanniston Gyri automobiilreis


Niingon gaikk Eorjokilaiset titv, ni se Kanniston Gyr asus jokune
vuas takaperi Vhll Raumall, sillp Porin gaupungin gyljes. Hn dek
lahti sill ja myys lihoj Porin dorill ja osteskel ja vahettel heossi
ja pit yht ja toist peli se lihamyymses siull. Ja hyvi nek kaupa
hnell luanistivakki, niingon didtt.

No nii, yks suviehto hn sitt istus sillp Poris jossan drahtris ja
joi klasi olutt, ko hn ol saannt tavarastas hyv hinna ja ol kaikim
bualin dytyvinen dh maalisse elmhs. Ja ko hn siins sillaill
istu ja ryhse ai joukko hyvivoinisas, ni hn guule vh kamala
kohina ja fyrin ulkko. Hn gysysikin goht yhdeld toiseld miheld, ko
istus ja nukus toises ps huanett tuutning noka all, ett mik kamal
srin semne o.

-- Vngstiil se o, sanos se toine mis ja kattel pisin gado raja.

-- Vai vngstiiliks tommost rustinkki nimitet, ajattel Kyr, ko
istus akkna vires ja nk ko semne automobiil, kon dh aikka mailma
pfftt kosk hyvns maandill meij nokkan ettem, byss siihen
drahtrin draputten dy ja kusk tul sisll. Komjas, nuar mis se ol
ja fiini vaattes sill oliva yli, samettine jakk ja samettise housu
ja nahkases srykk jalas ja ruski, nahkane lakk ps. Se istatt
hyvi liki Kyri toise akkna ette, nii ett se hyvi nk vaunus ja tilas
kupin gaffet ittelles.

Mutt ko siink kappal aik ol istutt, nin Gyr, ko semnem buheljas
mis o, rupes praakkamisen doimeihi, nykks pts sillk kuskill ja
sanos: "Guud ivning." -- Nttk, Kyr meinas, ett om baras nyttk
koht semsell herrall, ett o hngi mailma nhn ja ko hn o merells
seilann, ni hm bist engelskaks.

Mutt ei se kusk siihe mitt vastann.

-- Hyv ehtopualdpev, sanos Kyr jlle hetkem bst, rpyttel
silmis ja nykkskel pts hyvi harttast.

-- Jumal andakko, vastas kusk viime.

-- Mistst kaukka olla? kysys Kyr koht ja meinas, ett nyt tyty
pittn pllk, ko sladin gssihis o saann.

-- Turust mn ole, vastas se toine ja kns selks Kyrill ja ol
ylppj nkne.

Mutt ei Kyr hellittnn, hn ryypps klasis tyhjks, krhs yhdem
bahan gerra ja ryhs: "Se taita ollk koko mato menemn domnen
vngstiil."

-- Kui mik? sanos kusk, ja kattel Kyri niingo hn olis meinannk
karat Kyrim bll.

-- Tomne vngstiil taita oll oikkem beto ettippim bsem, sanos
Kyr ja ajattel, ett koitast poik tuli nihin gourihi, niin gyll
sametist maandin domu lhtev.

-- Vngstiil! -- sn oles se vngstiil, sanos kusk ja kns jlls
selks Kyrill.

-- Vngstiiliks mn olen dommost kuullp puhuteldavas.

-- Kyll tep porilaise olett niit vngstiilej, mutt automobiil tomne
vaa o, etts toisten dids se.

-- Vai automobiil. No olkko sitt, mutt mn olen guull, ett semne
mene pisi vh jumalattomast.

-- Mene se.

-- Vai mene; tm o ensminen dllp paikk-kunnall, mutt mn ole
niist juttu kuull, ett niillp pse vh jouko jouttu ettippi.

-- Pse kyll vaa.

-- Vai nii, vai pse, mutt ei se mnuu rautikkon siutt send men.

-- Snuu rautikkos! l sn puhel snuu rautikostas ja mnuu
automobiilistan samanp pevn!

-- Soo-o, kuule sn es tidkk, ettei semmost heost menemn go mnuu
rautikkon ol nillk kulmkunnillakka.

-- Olkko vaikk kui hyv, ni siutt mn mene noill vankkreill, etts
j rautikoines niingo seisoma.

-- Mutt se ongi vh aika vale. Tidks mn ole Nakkla reisullp
pysynns sill heosell valuvaunuttengi rinnall. Sill mene nks
rautti ja maandi rinnasim bitk matka.

-- Olet taitann ajak kilppa jongun davarjunan gans, ko rhmi pisi
niingo etan!

-- Tavarjuna -- no, olkko sitt tavarjuna, mutt valuvaun o send
valuvaun ja mnuu rautikkon ei annp per semsellekk.

-- Ja mn jtn deijn gaikk, snuu ja snuu rautikkos ja valuvaunu ja
vrki ihmettleem, ett mihi mn joudusi, jos kilppa menn.

-- Mutt se o vale.

-- Eip, ko on dosi.

-- Eip, ko o vale. Tidks mnuu rautikkon meneki, nii ett vissi
syndymkhns snuum bsts lhtev, josas se rattaillt tlee.

-- Ja snuu seisova hiukses taappi niingo rautlanga, vaikk myt
tuulehengi mennis, josas noihi vaunuihi istu.

Sillaillk Kyr ja kusk riitlivk keskns ja oliva niin giukkuse ett
hakkasiva nyrkeijs pytth, aingo hek kehuliva tavaratas. Eik st
tid, vaikk siit olis tulit tapplus vil plsem btteks, jos ei
se kolmas mis olis yhtkkin dull heij vlihis ja sanonn: "lkk
semsest siin riidelk ko lhtekk ajaman gilppa, nii ett mn saa
rauhas juad tuuttninkkian."

-- Lhdet vaa ja juur koht, meinas Kyr, ko rupes luattama
rautikkohos ai enem ja enem.

-- Pahus soikko, lhdet vaa, sanos kuskiki, mn odotam batruuni,
kon dlee yjunas kell yks ja ny on gell pualyhdeks. Mis snuu heoses
o?

-- Raumalls se o. Ensmine asumus oikkjall.

-- Raumall! -- -- -- yks, kaks, kolm -- -- -- neli ja pual tiima.

Olkko menneks, ist vaunuihi!

Kyr paiskas oluklasi liiveihis, kusk joi kaffekuppis tyhjks ja nii
sitt lhdetti. Pehmi ja hyv Kyri milest niis vaunuis istu ol ja
kon gaikk heosek, ko vastan dliivap, pelksivs st, nii ett kuskin
dydys palanajan dakka pystt, nin Gyr sano: "Jos tllaill vaan
guljeta, ni mn pse jalkasim bikemi rautikkon ottama."

-- Suus kii, ei automobiil-ohjajan gans saap puhells sanaka.

-- Miksei saa?

-- Sendhde, ett jos sn seota mnuun ds ohjamisen doimeis, ni
automobiil o yhtkki ojas ja sn ole murskan ja se ei olis vahingo
eik mikk, mutt mn loukkaisin gans itten ja se olis jo vahing se,
mutt kaikkjam bahin o ett automobiil kukatis menis rikk ja se olis
ni suur vahing, ettei ne muu vahingo olis mitt se rinnall.

-- Vai nii se asi o.

-- Semne oikke se o ja ny ruveta sitt menemn, gosk ei ol
vastanduljoit en lainkka.

Kusk taitt ittes hiuka etunojoho, koperoitt hetke aikka vaunumbohja
ja sillo se vaun rupes fyrisem vh kiukkusest ja sitt mentti. Kyr
sano, ett o hn dydes myrskys joskus men ettippi oikken duhanen
giljuvan davall, mutt koska ei hn ol semmost faartti kulkennk, ko
siin vngstiilis taikk automobiilis, mik se o. Kyll hn mmski nk
kuistills seisovas, ko hes sen golmk kilomeettri olivak kulkennp
Porist Vhll Raumall, ja koitt hn huuttakki sillk kuskill, ett ts
mn asu, mutt ei se mittn guullk, ko msiin hakkas niin duhane
vitvst taikk ei ollk kukatis kuulevannas. Ja kon Gyr lakas
hollamast, ett ts mn asu, ni he oliva jo jttnnp Pitnime
aukkja ja tliivak kankkall.

-- Jaaha nyp panna vil enem hkk pll, puhel kusk ja todestakki
se vauhum bahus friskas faartti ai vaa. Ti ol eptasanengi hiuka
ja Kyr poukkroitt yhdest vaunu nurkast toissehe. Hn rupes jo
ajattleema, ett hn otta kuski niskast kii ja luke sill lai, mutta
sillo hn muist, mit se ol ennustann, jos hn ohjamises hirit. Ja
Kyr ajattel kauhistuksell, mimnen gamal priskys se olis, jos se
vaun kipautais pois tild. Eik hn en pssykk semsist ajatuksist.
Vlist hm belks, ett jos se kusk sittengin deke jongu virhen, daikk
jos joku mutter taikk aksel falska, ni valla mskin he ovak kaikk --
vaunu ja mihe. -- Siunakko send! ja ny me ole jo Knapernumme ahte
niskas. -- -- Ptruu, ptruu, pyst nyt turkasen gusk, ts on doist
kilomeetri mytmaat ja mutkanen di -- ptruu, ptruuu -- -- th o
moni poik ajann ittes hengettmks. -- -- -- Topp ny jo helkkris!
-- -- -- Ei, ei se ko mene vaa ja liss faartti, liss ja liss eik
lainkkan dopp. Kas niin, dosa o Luvjan girkk. Kyr ott lakkis pois
pst ja rupes lukema ehtorukkoust ja ko hn sem bh ol pss, ni
he olivap Pinkkjrven gohdall Irjantte ja Luvia vlisellk kankkall.
Ja siint tul hnd vasta yks tutt ihmne, Riihil faar. Hn duns faari
ruumiasenost ja hn huus siutt mennes: "Oi, voi, faar kuld, kyll mn
nyp peevelen gelkkaha ole joutunn."

Mutt ko hn ol se saanns sanotuks, ni he oliva vissi jo kilomeettrim
bs faarist ja kaukembanakki. Ja ai vaa mentti enem ja enemn
Gyri milest. Ain go joku kknisemb mutk tul, nin Gyr tuns ett
sispualsep pyr nousiva yls maast ja ko hn muist mimsen gamalan
daitte se maandi teke Irjanttells, siin Laorlan dalon gohdall, ni
ei hn taitann muut ko ruvet valmistama lhts tst suru ja murhe
laksost. Hn vaevus polvilles vaunum bohjall ja rupes muistlemam
bahoj teoijas. Ja ei hn olis koska luull, ett niit niin gamalam
bali ol ollukkan, go niit ny yhtkkin dul hne milehes. Hn vallan
Kauhistus. -- -- Ei mutt mn vast olengi oll oikke aika rakkar,
tuumal hn, go hn siin elmts ajattel. -- Vr mitta mn olen
gyttnn ja prakannt toissi heosengaupois, totisestakko mn ole
varas. -- -- Mn olen gerran grjis, siin Lakari Maija jutus,
puhunnp pali enemn, go mn oikkjastas tising, mn ole vr
valan dekki. -- Kamala send! Ollek st ksky lainkkan, gon em mn
ol rikkonn. -- Annast katto, olengon mahtann murhatakki ihmissi. --
Jaa-a, kyll vaa niin gauhja o, etten mn ols siitkk rikoksest
puhdas. Jos mn olsi varottanns st Olkkari Vikut, ko hn lks
-- -- -- voi, voi send, voi voi! Kyr paino silms kii, sill ett
nyt tul juur se Laorla mutk -- -- -- huuh! Kas nii! Ei Kyr oikken
dahtonn ymmrtt, ett hn vil ol hengis, vaunu olivak kallistann
nii, ett hn valla ajattel, ett ny nek kaatuva, mutt ei mar kaatunns
send ja ny he oliva jo liki Maaden gyl. Kyr meinas juur ruveta
soimama ittis jlls siit, ettei hn varottann Olkkari Vikut, mutt
kom bst se menem heosines ja reines sinn Oijasaare salmehe, vaikk
hn dis, ett sill ol sula. Mutt ko heill ol semmost vanha vihan
gauna keskns, ni ei hn sanonn Vikull mitt ja sinns se sitt men.
Sinn men ja sinn ji -- -- -- Kyr katos ymbrilles ja yhtkki hn
unhott kaikk pahat tekos, ko hn nk ett Lavila aukkjalt tul heone
heit vasta. hh, saastane muatt, kylls nys saap pystt ja sillo
mn hyppngim bois nist komppeist, ajattel Kyr ja unhott yhtkkin
gaikk syndis. Mutt kui olika, ni heonem bist ittes vh ntist yli
maandi oja Lavia vainjoll ja automobiil paino ettippi, nii ett
yks firaus vaan guulus, ko he meniv niitten giviste verjtolppatte
siutte. Ja Kyr joudus jllen dunno vaevoihi. Eorjoen girkom
bortim biles hn nk vilaukse siit Lazaruksen guvast, ko siin o
vaivastukkin ja sillo hn muist, kui hn ja muup pahailkisep poja yks
elokuu ehto oliva vinns se ijn guva jokkehe ja Kyr ol sanonnk,
ko se sinnp paiskatti, ett kyll hiuka uimne hnell hyv tekekin, ko
hn goko suvikautte on dosa auringombaistes seisonnt tllttnn. --
Niin, dt tapaust hn ny muistel, ko automobiil suriste ja fyriste
men niingon gulo yls Vastme ahdett ja taas tliiva nek kaikk muukki
synni hnd ahdistama. -- Varas mn ole ja vr valan dekki mn
ole ja murhmis ja kirko ja kaikem byhm bilkkaja ja -- jeska send,
vikakost ny o? -- Kyr kimmatt syll verra yls ja putos niingo skk
vaunuttem bohjahan dakasi.

-- Pahuksek kom bitv maandindrumppus kamalas ruakos, huus kusk ja
sitt mentti jll.

Kyr pitel paikoijas, jos ne vil oliva ehijs sen drykse jlkken,
go hn saann ol ja ihmelist kyll hm bs siihem btksehe, ett
kaikk luu olivap paikallas eik yksikkm boikk send, vaikk nek kaikk
oliva arga ja kippj. Ja ko hn ne luus ol saanns sortteeratuks, ni
he oliva jo siutt Taiple ja kusk huus, ett ny hn liss hkk vil
yhde eine, ni mennn gahdeksam benikulma tunnis.

-- Liss vaa, sanos Kyr -- ko ol kaiken doevos kadottann -- liss vaa
ja aj meij jongun given gylkke niin grmiks, ett tuul vi palase
eik meist ol huame ehtost jlill muut ko mrk pltt.

Ja kusk liss hkk ja vngstiil men go riivat ja Kyr luk
synnindunnustust polvisiltta vngstiilim bohjas. Ei hn en uskaldann
ettes katto, muttko ummist silms ja luk ittekselles kaikk, mit hn
muist aabeskirjast ja katkesmuksest. Kuik kaua hn st toimitust
siinp pit, ei hn lainkkan did, mutt yhtkki hn lens pin guski
istund ja ko hn virgos siit tryksest, ni hn ymmrs, ett
automobiil ol pysnn ja ko hn ava silms, ni hn nke, ett he ova
Rauman gaupungis, Orelli sillall.

-- No, men ny kkin duama se rautikkos sitt, huus kusk ja ava
vaunutte ove.

-- Tuama rautikkos! Luuleks sn, pahus, ett mn tll asu!

-- Mis sn asus sitt? Ensmises asumukses oikkjall mar snuum bit
asuma. Sans sitt, mis se talo o, niim bia mn snuu sinn lennt.

-- Kyll j vaa snuuld lennttmt. Em mn ts kaupungis as.

-- Mutt sn sanosi, ett sn asu Raumall.

-- Nii sanosingi ja Raumall mn asungi, Vhll Raumall. Tm o Iso
Raum.

-- Paha heng vikk snuu ja snuu Vh Raumas ja Iso Rauman gans. Mit
sn sitt sanosi, ett sn Raumall asu, vaikkas asukki Vhll Raumall.

-- Nii mep Poris ai sano. Em mek kiiruisan Vhst Raumast kerkk
puhelema.

-- Kyll te olett niit tohroj -- No, mis se snuu Vh Raumas o sitt?

-- Kolmk kilomeettri se om Borist tnnppi.

-- Turkane send ja sn ole andann mnuun gyydit snuu tnns saakk.

-- Mikses topannk, ko mn kski.

-- Topann ja topann! Ei sillon dopatak kom bisi menn. -- Vaikk sama
se o. Tiima ja neljne osa met tnnt tlii. Ist takasi vaunuihi, ni
mn vi snuun diimas takasi ja mek kerkke hyvi vil ajaman gilppa
snuu rautikkos kans.

-- l uskokkam boik, ett mn istun dohon goppaha! Pahapolv siihe
menkk! Sn ole mnuu siinp pudistann, niingo sika kerilisen
duahkontti.

-- No, millaillast sn kottit tlee?

-- Rauttit mn meinam balat.

-- Vai junalls sn tlee. Sn oles sitt vast huame ehtosten goton.

-- Vaikkan olsi vast nousvall viikoll, ni snuu vngstiilihis em mn
tul.

-- l hauk st vngstiiliks! Se o automobiili.

-- Sama se o, mik se o, mutt kyll mn hnest juur tarppeksen ole
saann.

-- No, jt tnns sitt, mn painan dakasim Borihi.

Ja kusk kipautt vaunus ymbrs. Mutt ennengo hn oikken govast lks
menem, ni hn sanos Kyrill: "No, sn taeda ymmrtt, ett ei snuu
rautikkos piiss mihinkkn dm rinnall."

-- St ei ol vil koitett, vastas Kyr, ko ol vhitelle virgonn ja
ol jll yht luja heosmis ko ennengi.




Preciosa Maij


Eks sn sengim bahapolven goukknokk meinp puhhu, vai! -- Kuule Maij,
sanp pev -- hyv pev, sengi julmett! -- Vai nii; vai es mar sn
mein ruvet puhelema. -- -- Mutt mn nytngi, ett sn vil pauha ja
vh milells sittengi, ennengo leikist lakata, -- sengin gynimtn,
mulkosilmne hakokolpus!

Se ol boosu, ko ni jahnas "Preciosa" skansis. Me makasi Amsterdamini
redill. Boosu ol oll mais ja tuli buurihi oikke aika knnis ja ain
go hn siin reedas ol -- ja semne hn ol joka kert, ko hn mais ol
oll -- ni hn dahdos opettak kapteenim bapukaija puhelema. Kapteen
ol, nttk, ostannp papukaija ittelles Riios. Ennengo hn se ost,
ni hn gysys, ett taitak se puheli ja se herr, ko se myys, ol
skkrnn, ettei Ammeriikka herram bevill ollk koska olis semmost
mist suutas soittaman gon dm papukaij. "Se on gyll tosi" --
liss hn -- "ettei se puh muut ko Spanjan gild ja engelskat, mutt
st ei tarvitt eppl einettkk, ettei se op puhuma mit kild
hyvns." -- Ei se sitt ihme oli, ett kapteen ost se ja makso siit
hyv hinna. Hn meinas, ett saa siit vh niingo seora, jos tst jis
yhdeks talveks kottikki. -- Nii hnd, sillaill oikke se papukaij
"Preciosam" buurihin dul ja Maij sill nimeks annetti. -- Sillaill
oikke, Maijaks oikke hnd sanotti ja kajuutas st enemst pst
pidetti. Muttkon dyvend ol ja ko haminas oltti, niin gapteen toi se
skanssihi ja sanos: "Koittakkast tekkim, boja, opettat tt turkast
puhuma. Kyll mn ja styyrmann jo ole sen gans tarppeksen vhdnn,
mutt ei se vaam buh sanaka, ei engelska eik spanska -- suamest ei olp
puhettakka." -- No, se ol miste milest kovast lysti toimitust ja
kyll Maijall ny opettaji ol. Boosu koitt saad hnd hyv pev sanoma.
Koki milest olis ollk kovast naseva, jos se opeis sanoma: "Puur pala
pohja." Timber, ko semnen dotine ja jumaline mis ol, huakkaskel hki
vires ja koitt saad Maija sanoma: "Varjel meit." Mutt jungman, yks
jumalaton pojanolkk Vermundilast, istus ain gon doise oliva vsynn
opetustoimehes Maija vires ja kiros nii ruakottomast, ett konstikin,
gon gans ol koko julmett rrm bll jauhaman, dykks, ett jungim
buhe ol vallan gamala ja ett oikken dulikiven grss tunnus skansis
joka kert ko jung Maija opett.

Sillaill oikke. Ja, niingo sanott, me oll ny Amsterdammi redill ja
boosu tek taas maistri virkka Maija hki vires. Se pois pit uskost
asjastas kii. Toiste miste opettamise halu pakkas jo tokeneman,
gonei Maijaham bystynn heij opetukses. -- Eik Maij olit titvnns,
muttkon gatos muljautt opettajias p vlist toisell ja vlist
toisells siullk kallellas. Jung ol jo toisengin gerra sanonn, ett
se o vallan durhambevst jaaritust, ko sanota, et lind puhelema
oppe. Mutt boosu, ko ol montta lai mailmas nhn, sanos, ett se ei ol
mikk vale, kosk hn gerra ol seilann ammerikkalaises ja sill ol
ollp papukaij, kom buhel kaikki mailmattomi. Ja nii hes sitt jatkova
opetustas ja eritottengim boosu, ainakki sillon go hn mais ol kynn
ja hyry phs saann.

Sendhde hn nykki jlls sitt istus Maija edes ja jahnas: "Kuule
Maij! San hyv pev! -- Hyv pev -- perhana juniperus! -- Kuule
Maij, san nyk kildist hyv pev." -- --

Niin gaua hn siins st lksys luk, ett timber, konei juur koska
mais kynn, kns kylkkis koijis ja sanos: "Pahustaks siin rhise
juapnuspite!"

-- Juapnuspite! Sn juavuksis ole, vastas boosu ja nii siins sitt
kve niingo mond kertta enne ja jlkke, ett ko ij oliva aikas
toinen doissias haukkunn nlkkinn, ni he joudusivak kraivrkeist kii
ja boosu sai selkks. Sillett vaikk timber ol vanhambualne ij, ni
luja se send ol kooristas ja selkks oikkem boosu sai, selkks oikke
ja tarvittikki saad.

Mutt ei Maij tittos pistnn, vaikk ijs skansi laattjallk
kirittliiv, kattel vaam b kallellas ja pist joukkon doise silms
kii joukkon doise ja vlist molema.

Kom boosu ol seljennt tappluksest ja nk se, ni hn heritt nyrkkis
Maijall ja sanos: "Vai nukkuma sn ruppes, sengin guato, kon doinen
ds henges edest rehki!"

Tmmst elm meill ol joka haminas ja merellkkin, gon gaunist ilma
taikk tyvend ol. Nii ett oikkjastas se Maij ol yks siunatt elukk
siit, ett hnen gansas yks ja tine sai aikas kuluman, gon ei mittn
giirutt tyt oli. Mutt ei se puhuma ruvenn, ei se ko merkk.

Vihdo viime mes sitt yks syyskuu ehtopual psin gotti Rauma
haminaha. Ja ko ol saatt ne viralise asjat -- tulli ja muuk --
klaaratuks, niin gapteen sanos konsti: "Kuule konst, mens sn nys
sinn meill ja vit terveksi Agaattalls, sill mnuu huushollerskallen
ja san, ett mn ole vil tm yssem buuris, ko o yht ja toist
tllt toimittamist ja tlee tutuijakim buurihi hiukan deet juama ja
muut semmost. -- Nii ja vis sitt tm Maij ja sinnk kotti ja san,
ett kyll sill hkis ruakka on, go Agaatta vaan gatto, ett se saa vett
astjahas."

Konst lks vimn dervekse ja papukaija maihi ja kovast ilone
huushollerska ol, ko hn niin gauni linnu hoittakses sai. Hm baniki
hkin goht perkamari sengim bll, pes se vesikupi, pan uutt vett
siihe ja puhel: "Oi, voi, ole mar sn oikken gori ja raar lind -- --
mutt kamal nokk snuull o." Ja sitt hn dek vhitellen gaikk muu
ehtoaskres, siunas ittes ja pan maat.

Seoravan aamun ol vil hmy, ko Agaatta hers siihe, ett seinkell
salis hakkas viitt. Hn dahkos unem bois silmists, istatt
sngylaedall, luk aamusiunaukse ja rupes sukkatas jalkkaha vetm.
Mutt ei hn olis saanns st vil kom bualvli srt, ko hn dykks,
ett joku huakkas ja sanos: "Varjel meit." Agaatta peljstys, nii
ett hnen gtes putosiva hermottoman alas ja hn guulustel korva
hrills, ett mist semne n dul. Mutt ko ei mitt vaan guulunn,
ni hn lepys vhitelle, vet sukkas polvehe saakk ja rupes toist
haparoittema. Mutt sillo sanottim berldpuald huanett juur niingo
joku olis sengim bll oli: "Sanp pev -- sengim bahapolven
goukknokk, sanp pev -- sn raat" -- -- Ny Agaatta ymmrs, ettei
hn sk erhettynn oli. Hm beljstys nii, ettei kondit tahtonn hnd
kannattak, ko hm bakistem baedallas lks karamam bakkon, doine
sukk jalas, toine gdes ja alushame kainlos. Tmses reedas hn dul
naapurtaloho valla hengstynnynn ja pyrys koht, ko hm bs yli
kynnykse.

-- Jumal siunakko! huus naapri Maij, ko seisos taka vires ja liikut
aamupuuroas, jumal siunakko, ny on gapteenill valu vallallas. -- --
Kene mn nys saan gelloihi menem ja kuka tota Agaattat hoita? --
Mutt ei hn siins sendn gaua fundeerann. Siihem baikka hn jtt
Agaatta ja puuros, sippas vesimbrin gttehes ja lks kiiruman gautt
kapteenin daloho.

Sill oliva oves selkittm seljlls. Maij men vesimbr kdes
ensmitteks kkkihi. Hn gvel ymbrs laattja ja nuuske. Mutt
kon ei hn grss sillt tundenn eik valu miss nhn, ni hn men
mbreines salihi. Sill hn jllk koperoitt joka nurka. -- Ei, ei hn
sillkk lytnn mitt valuvaara merkej eik perkamari ovestakka
mitt sengaldast nkynn. Hn lask mbris laattjall, ott priisi ja
rupes fundeerama, ett tll o vissingin gynn ryvrej -- Ja taitava
oll vilkkin duallp perkamaris -- mutt olkko, mn en heit pelkk,
meinas Maij ja men perkamarihi. Hn vet salusiinis siull, ja avo
akkna auk, ett tulis valkoseve huanes ja kattel sitt ymbrilles.
Agaatta snkk ol auk, peitt yhdes mytys jalkps ja vaatte riipi
raapi sngy vires. Maij ott pranstakan gttes kakluuni nurkast ja
syyns kaikk semsep paika mis pahandekkj olsivat taitann ollp
piilos. Viime hn gykys kattoma, ett olisik nep pistnn ittes sngy
all.

-- Hyv pev! -- hn samas kuul sanottavan dakanas. Hn dul oikke
iloseks, ko hn meinas, ett ny o joku muukin dull hnd auttama. Maij
nous yls ja katos ymbrilles, mutt ei sillk kett huanes oli. Hn
garas akknahan gattoma, ett olik joku siutt mennes huutann hyv pev
hnell. Mutt ei -- ei se n sild tull oll -- katu ol vallan dyhi.

-- Kuule Maij, eks sn raat sanp pev? kuulus taas yhtkki hnen
dakanas. Maij pyrytt ymbrs, mutt ei sill vaan gett nkynn.
Maijam bolve rupesivat tutisema ja kylm hiki pissol hne otalles.
Ny Maij ymmrs, ett aave se ol, ko ol Agaattangim beljttnn. Hn
goitt lhtip pois, mutt jala oliva niingon gii naulatu laattjaha ja
hn vris ko langvyht. Ei hn olis valu eik ryvrej peljnn, mutt --
aave, hyijyi -- kylm viluvrek kiipesivp pisi hne selkruattoas, ko
hn ajattel, kenem barihi hn ol joutunn.

-- Kuule Maij, puur pala pohja! sanos aave taas.

Maij huakkas, lyyhistys polvilles ja rupes ruaklu'uj lukeman, gonei
hn hdiss saanns sopivema rukkouksem bhn gii.

Mutt kesken dt toimitust aave rupes kiroma niin gamalast, ettei
Maij koska ollk kuullk kenenkk nii ruakattomast ja yhtmittan
giroleva. Se kve sild aaveld niingo veisate vaa. Olo tunnus Maija
milest niin dylkkjld, ett hn gokos kaikk voimas viimessem
bonnistuksehe ja ps kom bsiki lykkm lissuhu, vaikk hn
unhottiki vesimbrin giirusas.

Naapris ol Agaatta vhitelle virgonn ja ko Maij peljstynnyn ja kovan
gohinan gans tul kotti, ni Agaatta rupes juttleman, gui aave hne
aamuste ol peljttnn, nii ett hnen dydys paedallas pakko lhti.

-- l mittm buh, l mittm buh -- mn tlee juur sild ja -- -- Ny
ova vissi viimse ajak ksis -- -- lhtt Maij ja huus akknast jokase
mm sisllk, ko siit siutt meinas menn. Ja kyll heit sillaillk
kokkonus. Ja sitt keitettin gaffet ja mms siunasiva ja klppsiv
ja hurautiva ai joukkom bine virrembtk.

Niingo sanott, ni met tlii saman aamun yls buurist ja kapleen ksk
meijn gaikketten, goko Preciosa ve, hnen dyyijs ottamam bine
aamuknapi, ennengo erota. Ko mes sitt psin Kapteenin daloho, ni
ij kiukuttleema ja prmnttm, ett mitlai semne on, gon gaikk
oves selkittm seljlles ova ja vesimbr keskells sali laatijat
ja perkamar semses ruakos ko sill olis joku fletk asunn eik hne
vanh, siivo ja kaikimbualin gunnjaline Agaattas. -- Ja ihmettli me
muukki st rkninkki, ko met tisi, ett Agaatta oliki nii jijestyst
rakastavaine ihmne, ettei olekka montta. Mutt kyll mes sai vil
enem ihmettlemise syyt. Kve nttk nii, ett juur kon gapteen ol
saannp piirongin glaffis auk ja kaata meill viina klaseihi, niim
berkamarist huudeta: "Kuule Maij -- hyv pev -- sengi julmett,
sanp pev."

Me ymmrsin goht, ett se ol Preciosa Maij. Ja siinkst ilo tul.
Maija hkk nostettin geskell laattja ja Maij pauhas; hypps ja pauhas
yhtmitta. Boosu ol kovaste ylppi, ko se palanajan dakka sanos: "Hyv
pev" ja jungman nauro, nii ett hn vallan girittel, ko Maij kiros
pahemin go juapunn merikarh. Mutt vil lysteve ol kuullk, ko se hkys
ja puhkus ja pan ai joukko, ett -- koitast lyd -- -- rakkar -- vai
nii -- vai pures sn -- koer!

Juur semseld se ol kuulunnk, kom boosu ja timber tapplivap Preciosa
skansis. -- -- Ol mar meill lysti! Ja ko Maij viimen doisellk
kondillk kraape nokkatas ja huakkal: "Puur pala pohja", niin gokkiki
ol suu levjns korvihi saakk. Me meinasin gaikk, ett o siin Maijas
send viissautt. Erinomase hyvi hn ol kaike meij opetukse onkkehes
ottann, vaikkei hm buuris sanakam buhunn. Mutt mep pti, ett hn ol
vissi oll merikippi.

Kapteen gaas sitt toisengi ryypy meill ja meinas, ett kyll hn ny
aikas kuluma saa, ko hnellt tmnen gambraatt o.

Mutt kesken gaike me nin glasist, kon gymmengund mm tul poikin
gadun gapteenin daloho. Ensmisenk kulk boosu avjopual, viimeste
joukos ol naapri Maij ja kaikkja viimesen laahustel kapteeni
Agaatta peljstynnynn, surkastunnunn ja lainvaatteis. Me vh kkim
bapukaijam berkamarihi ja oven gii.

Ko vaimvki sitt tul sisll, ni hep peljstysivk, ko he nkivk
kapteeni ja meijm boosu mm sanos: "Jeskandeerakast, tll on
gapteeniki jo koton, hyv huamend ja tervtulo kotti."

-- Jumalandakko ja kiitoksi vaa. Mutt mitst te ny nin guljett juur
niingo maahambanjaisprosessis mnuun dyn.

-- Meinasi vh veisat ja lukki jumalasana tll, ett saadais se aave
pois.

-- Aave! Ong tll aaveit nht?

-- Ei nht ol, mutt kuultt o, nii ett siit laist autta.

-- Soo -- vai nii, kenest haam tlls sitt kseeranne?

-- En did vissi -- mutt mn luule, ett se o se handelsmanni frou
vaina, kosk se myh mists, ett hn rhise juapnuspite.

Sillom boosu ps vh kki mmtten geskell ja sanos: "Nii, semmost
siit sitt tlee -- siins se ny ntt! Haukkukka vil mihin, go he
joskus hiuka firris kottit tleeva -- -- pitkk semmost meno vaa
vilkki, ni ett saas sitt haudasakka rauha, muttko spkkilett
tll ihmisten gauhistukseks. -- Ja se rangastuksen det tarvittettki."

Ymmrt se, ettei semnen buhe muiji rauhottann. Mutt meill ol tys
ty pidtt nauruan ja olsi vissim burskattannukki naurama, jos ei
se heikove sukupual olis ruvenns siin veissama yht hengelist laulu.
Se nuattihi mekki sitt kaiki oti vhitellen gii ja tykksi, ett
kyll ts nyt tmmst jo tarvitangi. Mutt ko mm oliva menn, niin
gyll me nauro ja ihmettli st boossu, ko hn ni kkin gekses, kuis
semsestkkin dapauksest hnell ja monell muull hytty tliis.

Ja kyll boosu sanap piam bisin gaupunkki levitetti eik iji lainkka
en torutt, ko hes sillon dlln vh toisellk kymnellk kottit
tliiva. Eikn gom basatti ja pljtti, ettei sill mitt mr oli.

Nii ett yks siunatt lind se Preciosa Maij ol. Mutt ei meillk kaua
hnest lysti ja hytty oli. Ensiks hn gylmistys ja ol kippi ussema
viikko eik puhunns sanaka. Me en nttk lainkka huamann, ett
perkamari akkun ol jtett auk ja sillo hn sitt sai syyskylmyde
verehes. -- Nii hnd. Ja ko hn sitt paranus vihdo viime, niin dul
yks uudengaupungilainen gippar ja pyys ja rukkol st lainaks. Hn
meinas ett tarvitais saad Uudeskaupungisakki asjas samall hyvlls
sortillk ko ne Raumall oliva. Ja kapteen ol niim bhk -- en daedp
paremi sanno -- ett anno se lainaks. Se vitti Uuttengaupunkkihi ja
sill yks katt koht ensmis ehtont tapo ja si se.

Jaa-a niit uudengaupungilaissi! Hyvm ber he ai ova oll, mutt ko
he jotta hyv saann ova, ni ei hes st pitt olt taitann. -- Kati
makkohom bstivs se viissa ja korja ja raari linnungi. Sillaill
oikke. Semse lopum Breciosa Maij sai. Ja Raumall rupes vhitellen
daas olema levotond ja riittast kalaasette ja lystette jlkke, ja o
vilkki. Sillett semmost linttu kom Breciosa Maij ol ei sinn olk
koska en saatt. -- Eik saadakka.




Tasala Vilku naimisreis


Mn istusi Anundilam borstokamaris etukumaras kdep poskill ja
kyynrpp polveijan vasta nojattun. Ol mnuullp piippuki hamppais,
mutt se ol aikka samonn, koden mn oll muistann imis st. Ja olis
mnuulls siin oikke montta lai paremppakin dyt ollt toimitettavan,
mutt ei siit mittn dul nyk, ko mnuull niim bali fundeeramist ol.
Asi ol nttk semne, ett Tasala Vilkk nihi aigoihi ol tull nii
glookuks, etten mn lainkka ymmrtnnk, kui hne laitas oikke ol.
Ei hn hullutell niingo enne eik mitt lysti toimem bann, muttko
rypistel silmkulmias, ko mn taikk Iiro jotta sengaldast hnell
esiti ja sanos, ett semne on glppmist ja ihmettel, ett mik
siin on, goten mek koska jrkken dul. Tupakimbolttamisengi hn ol
vhendnn ja ko hnell aikka liiknem ol, niin girjoj hn luk ja
pladaskel. Nii ett kovaste oikke Vilkk muuttunn ol ja st mn siin
nyt tuumali, ett mik semne vika oikke mahta oli. Eik se oll ensmine
gert, ko mn st asja fundeerasi ja mn oll mond kertta jo sanonnt
Tasala muariakki, ett vissin dua Vilkk kippi o ja jos ett te vaan
goit hoittas st, ni saatt nhd, ett se kuale.

Mutt ei muar tittos pistnn, mutko nauro vaa ja sanos, ett mitst
hn Vilku sitt teke. "En sunkka mn hnd hengis saap pysym, jos se
kerra nii nht o, ett hnen dhn dauttihin guallt tyty", pauhas
muar.

-- Keittkk ny jumala nimes edes rusinsoppa hnell, ettet ann hyv
mihe noi vaa ilma mitt vastust tekemt kuall.

Sillaill oikke mn muarills saarnasi, mutt niingo sanott, muar ei
olit titvnns ja mik sukkeleve ol, muar tul melkke ai ilosemaks ja
ilosemaks st myden go Vilku mil kve huanomaks.

Olikost sitt ihmek, ett mnuull ol fundeeramist, ja nykki mn,
niingo sanott, ajattlin dt asja kesken giiruan.

Mutt yhtkki se mutk selkes mnuull, mn hyppsim byst, napsauti
sormeijan ja sanosi itteksellen: "No, mutt ole mar mnki send aika
tohro. Kon em mn st koht ymmrtnn! -- Se hnes vikan o, se oikke
se o, on hnd." Ja nii iloseks mn tlii jll, ettn yks kaks pisti
seilhanskan gtten, valikoitti ittellem barhama seilneula, pani langa
silmh ja vooron drallitteli, vooro viheldeli siin neulotesan.

Ko mn siins sitt olim bine aikka ts toimesan oli, ni auke ovi ja
Iiro tul sisll ovest. Mutt ei hn dull niingo yks tuulisp, niingo
hnen dapas ol oll ai enne, muttko oikke venuttamall niingo iiliskott
joem bohjall hn haalas syndisen groppas yli kynnykse, istus toolill
ovibilehem, bist lakkis tooli all ja tllttel siin hetke aikka,
niingon darhpll, ennengo hn hyv pev sanos.

-- Pev, pev, vastasi mn ja jatko viheldmistn ja
trallittamistan.

-- Sn oles send vh jumalaton mis, sanos Iiro viimen, go hn
gapple aikka ol st mnuu nuattian guulustell.

-- Taeda mar ollakki ja o se send oikke ihme, ettn ole semseks
jnn, vaikkan ole goko pine ikn elnn nii hurskaste mistem baris
ko sn ja Tasala Vilkk.

-- Rupp nys siinp pistlem vil.

-- Vai pistle mn! -- Mutt kuule, mist sn se huamann ole, ett mn
ole jumalaton.

-- Mist mn se huamann ole! -- No, kyll sn kans taedak kyssy. Sn
viheldele ja trallittlet tll, vaikkas kyll ole huamann, ettei Vilku
lait ol lailles. Sn tidk, kui hn o muuttunn ja jos hn dt
hymy vaa huanone, ni haudas hn o enne montta. Mnuun gy hnd nii
surk, ett em mn tmsis olois sais noin drallitelttu ko sn.

-- No nii, jos ts oikken dott puhuta, ni olek kaiketakki sn
nhn, ett tm asi mnuukim bainann o, mutt skltt mn juur tlii
ajatelluks, mik st Vilkku vaeva ja ett se asi saadan glaaratuks.

-- Luuleks vissi nii?

-- Luule hnd.

-- No mikst hnd sitt vaeva oikke?

-- Jaa, ett mik hnd vaeva? Eks sn todestakka saas st onkkes,
Iiro.

-- En, em bahus soikko saa, vaikkan ole fundeerann, nii ettn ole
vallam bhkks kynn. Ming via sn luules se olevas?

-- No mato! Mikst muu se sitt olis.

-- Jaa mutt helkkris send, nii se ongi! Koden mn st tuli
ajatelluks!

-- San muut, ny vast mnki siit selvillp psi. Mato se on, go
Vilkku vaeva, ja sn lhde ny liukkast apteekkihi ja osta matosatsi
ja vil tnp Vilkk panna se ottama.

-- Ja vissi, mutt kuule, kyll om baras, ett anneta hnellk koht
dubblaste semnen davaline sats.

-- Niin gyll ongi. Ot kaksi satsi ja pyyds st kaikkja lujimppa.
Tsts saa raha.

Mn anno Iiroll rahakukkron ja Iiro lks paikall apteekkihi. Mutt ei
ollk kulunnk ko muutam silmrpys, niin dlee Tasala muar meill, sano
hyv pev, niist nokkas hamelippehes ja kysy, kui mn voi.

-- Hyvi vaa, vastasi mn ja kysysin dakasi, ett kui Vilkk ny jaksa.

-- Hyvi hn jaksa, hyvi hn jaksa se verran go mn tid. Hn ei ole
nks nyk koton, hhn lks sinnt Turum bualehe.

-- Kuit Turum bualehe. -- Terveytts hakema vai?

-- No nii, sanota ny niingi. Se asi on gui hne otta, sanos muar
ja nauro nii, etten mn en taitann hillit ittin, go sanosi:
"Jos tet tidisitt, muar, kui hijy mnuun deke sydmesn, go mn
ole huamann, ettet te ollt titvnns, vaikk te ntt, ett Vilkk
o saeras. Vai ettk te ol huamannk, kui nrkksis hn istuskle,
ei puh pali mitt, ei sy eik jua niingo enne ja ky luule mn
laihemaksikkim bev pevld?"

-- No, no, Kalkke, l nys sendn ds mnuu klummima rupp, vastas
muar, -- luestis ny ensin dm preiviki, se o Vilkuld, hn gsk mnuun
dullt tuama se snuullk koht, ko hn o lhtenn, -- ett niin, ds se
ny o.

Muar oijens mnuullp preivi, mn avo se ja lui:

    "Hyv veli.

    Tm meij muar kohise vaa yhtpt semmost, ett mnuum bidis
    menn naiman, gosk mnuull on dalo ja asti ja muut olemist niim
    bali, ett olis oikke synd st viraill jtt, ko mn joskus
    panen gursi st hamina kohden, go on kaikkette meij reissuttem
    bmr. Ja mn olen dulls siihem btksehe, ett o niis muari
    jutuisakki jottam ber. Ja ko mn, sillongo mn lastasi sillt
    Turun dakan, opesin dundema yhde flika, nii mn lhde nyk
    kysym, ett suastuk hn gaupoihi ja jos nii o, niim bapp saa
    splisat meijm bogseertrossi yhte ja mn ota hne slppihin
    iangaikkisudest iangaikkisuttehe. Mutt l puhelt tst asjast
    kenellekk muillk ko Iiroll.

                                                   Vilkk."

Semnem breiv se ol. Mn oll niingom buust pudonn, ja muar kattel
mnuu suu vekkulmaises naurus ja kamalan dytyvise nksen. Ja ko mes
siins sitt istu ja vauhkottle, niin dlee Iiro takasi apteekimatkaldas
ja sano: "Ts ova ny lkke. Kaks satsi mn oti ja lujas sittengi."

-- Soo, sanosi mn, mutt hukka ne lkke meniv. Ei Vilkku vaevakka
mato.

-- Jumal siunakko, mik hnd sitt vaeva?

-- Hn o rakkauden gohinois.

-- Kui mis?

-- Rakkaudes hn o, niingo Imblan giss kuarttes.

-- Vai semmost kuulu. -- Ei siins sitt matokuurist appu ol. -- Mutt
kuule, sn valettle vissi.

-- Em mar valettlekka. Luest tm.

Mn oijensim breivi Iiroll ja hn rupes lukema st oikken govall
nell. Ja ko hn ol pss sem bh, ni hn ol yht hlmistynny
nknen go mnki eik kukka meist puhunns sanaka. Mutt muar ei
naurann nyk, ko itk liikutuksest ja pyhkeskel ai joukko nokkatas
esliinahas.

Ko mn ja Iiro siins sitt oll hetke aikka toinen doissian vauhkotell
ja muar itkennk kollottann, ni sano muar: "Merkiline, merkiline mis
se om bnnstski send se meij Vilkk. Kukast muu olis tmsengi
asjan daetann niin gaunist sannok ko hn: 'Ja ota hne slppihin
ijangaikkisudest ijankaikkisuttehe, aamen.'"

-- Ei siin mitt aamend oll, ja olkko hm bnnsts mik hn o, niim
bsts hn ny on gummingim behmendynn, tiuskas Iiro.

-- Vai psts pehmi! Ja se sanos sn, sn Hakkrim bahudem bes,
villittij ja uutskott! Kyll mar kaiketakki snuu ny harmitta ja snuu
kans, sn Anundilan dekopyh haask, ett Vilkk mene kristilisse
avjoliittoho eik en annt teij haukutell ittis yhdest koerangurist
toissehe. Ny ruppeva aja muuttuma, nttk ja koittakast vaa sitt
tulit Tasalaham baneman gaikk mulli malli, niingo nii mond kertta
enne, nii nuar emnd ja mn revi silmp pois pstnn, sengi julmetu
-- -- --! Viimeses sana huus muar overaost menness ja paiskas sitt
oven gii, nii ett koko talo tris.

-- Siins nyk kuuli, mik sn oikke ole -- sanosi mn Iirot, ko me
hetke olin gatellp pi ovi ja odottann ett vilk st lyly list.

-- Nii, ja sn kans. Ei ol eno settts pareve ts troikas.

Mutt meit harmitt tmm bev vastongymse, nii ett me oti ajanguluks
ryypy mist pll, sim buulaagis ne Vilkku varte ostetu lkke ja
pisti se jlkken glasi rommtodi liiveihin. Ja viimeseks mep pti
ett huame me lhdem bois gaupungist laitlan gulmill yht mettlohko
kattama, ko mnuum bit ostama.

Seoravan aamun aikasi Iiro sitt tul mnuun dyn ja ko Savila Juss, kon
gyytmis ol, tul koht jlkke, ni me olin duat htt valmi lhtem.

-- Kyll o ehto ksis, ennengo me ole Laitlas, ko eiln duiskas
koko pev ja ny ruppe taas tuulema ja pyryttm, puhel Juss ko me
liikkell lksi.

Ei ol vli, vaikk siinp pstis vast huame, ei meij olk kiirutt,
lohduti me hnd, ja nii mes sitt lksi.

Mutt kyll Juss oikke ol ennustann. Ti oliva niin dukos ett meijn
dydys jd Ihodehe ysseks ja vast seoravanp pevnk kirkoaikan
-- se ol sunnunda pev -- me ajo siutt Laitlan girko. Ja ko mep
psi siihen gylh, mihi meill asja ol, ni rupes jo hmyttm.
Me ajo sill yhten duttun daloho ja ko ol saatt heonen dallihi ja
plisvaatte yld, nii me istusi Savila Jussi ja se viran dalo isnn
gans ja join gaffet ja pani hiuka rommi joukko. Ja ko mes siins sitt
istu ja juttle, ni mn kysy isntt, ett ovak tuall ht tuall
naapris, kosk sill nii o valkkja joka huanes.

-- Ei, ei sill h oli, muttkon kihlajaiskalaas sill o, vastas
isnd.

-- Vai kihlajaissi sill vitet. Mistst friiar o?

-- Raumald kuulu olevas ja kapteen mis. Muuton guulu kynnyn
glookusten goko se jutt.

-- Kui nii?

-- No, asi ole semne, ett se raumlaisen gapteenim bit oikkjastas
lhtem johonkkin donnt Turun daa naima, muttkon se kamal tuisk eil
algo ja tit tukko meniv, nin gapteen poikkes toho naaprihi. Se
isnd o nttk ja merell oll ja he ovat vanhat tutu. Ja ko ijs
sitt istusiva ja todasiva ehtost, niin gysy tm naapri isnd, ett
misst asjois hnen gambraattis liikkel o. -- Turun daa naima, vastas
se raumlaine gapteen. -- Es sn Turun daam bs, ennengon gukatis
viikkom bst ja vaevaloine reis siit sittengi tlee. Ja pahustaks
ts ittis rkkm ruppe, o niit vaimihmissi likemllkki, o
mnuullaki ds tyttri, ot yks niist. -- No, ijt tuumalema st
asja, joivat todi ja viime se raumlainen gapteen sanos: "Tidks,
kyll asi o niingos sano, en did vaikk olis jo kuallukki se flikk
sillt Turun dakan ja vaevaloine sinnk kummingi ny om bst, nii ett
mn seora snuu neovoas." -- Ja nys sill on gihlajaiskalaas, niingo
ntt.

Mn ja Iiro oll silms seljlls ja korva hrills kuulustelit tt
isn juttu ja ko hn ol sem bttnn, ni me meni siuhuanesse ja
sanosin gumbiki: "Se on Vilkk." Ja sitt mep pti, ett mek kokkon
gyl nuare mihe ja menn huutama morsjand ja friiari ulos. Eik
oll aikkaka, ennengo meit marses koko joukk mihi naapurtaloho, ja
niingaua mes siinp pihall roinasi: "Nuar pari ulos", ett he viimen
dliiva. Ja Vilkk oikke se ol. Mn rupesin goht hne morsjandas
kattoma ja ajattli itteksen, ett ol voi flikk park, es sn
kauneudellt turmellt ol, mutt ei sill vli ol, kauneus katto ja jos
sn vaa ole riht ja reedu ihmne, ni ei mitt htt lainkka. Mutt
Iiro, ko ai httne o eik koska ajattel asjoj, muttko yhdeld kandild,
sylk hetkem bst ja huus: "Fyi perhan Vilkk, tulp pois!"

Mn ni, ett Vilkk kiukustus, kon gaikk naurova Iirom buhett, mutt
kukatis olis sendn goko jutt pttynn levolisest, jos ei yks nuar
mis, ko ol liki kuisti ovi, olis sanonn: "Ei olf friiarika minkk
nkne, kelvannek muuks kon gaevovindimbainoks." Se puhe ol jo liiaks
Vilkull. Parillp pitkll asklell hn ol alhallp pihall, sanos sill
nuarell mihell, ett katotast ny, mihi mn kelppa ja humautt st
nyrkills keskell otta, nii ett se pyrys siihem baikka. Mutt sillo
Vilkk sai koko kyl nuare mihe niskas ja siit tul semnen dapplus,
ett me harvo ole olis semses, vaikk mes siihengim belihi sillon
dll joutunn ole. Siin lensivk kive ja jngapple, siin vingusivas
sualvy ilmas, siin ryskysivp puumbalika ja aedaseipp, siin hgytti
ja puhgutti ja hakatti selkruadoj niingo Sumberim byykki. Ja mmk
kirkusiva ja koera haukusiva.

Me meni ymmrrettvst koht Vilkum bualell ja ko meill niim bali
vastustaji ol, ni mn sanosi Vilkull ja Iiroll, ett mek koitaisi
hiljakselles siirtty naapurtalo kohde ja viimem bist itten sisllk
koijuhu. Nii met teingi. Mutt naapurtalo verjmbiles Vilku jalk
luiskatt ja hn gaadus. Silmrpykses hn niskasas ol kymmengund
mist, kom behmitiv hnd niim bali ko he jakso va. Ja ko me viime
naapurtalo ve ja Savila Jussi avulls sai hnem bois, ni hnell
ol p tynn aukoj ja hne luus oliva nii rikk, ett ko me hnd
tunnustli, ni ol jmt niingom bapuskki olis pidell. Leivomes me
hne sitt sisllk kannoin, go mep pelksi, ettei hn muuto olis koos
pysynn, ja leivomes me vei hne Uuttengaupunkkihin dohtrin dy. Kyll
tohtrill hnen gansas tyt ol ja ko hn vihdo viime ol neulott ja
paikatt ja sidott, ni hn ol niin dynnt tolloj, ettei suu takka
nkynn muut kom bualiks. Hn ei oll virgonn vilkkm byrtmyksests
ja tohtor sanos, ett pulsi hnes lyv nii huanost, ett tuski
hnest en mist tlee. Mn olin govast pahoillan ja ajattli, ett
mit Tasala muar sano, ko hn guule kaiken dm ja ko Vilkk sitt
vil kuale. Mutt Iiro lohdutt mnuu ja sanos: "Ei Vilkk tomsest
kual, se friska hnd vaa ja taeta ajap pois verest kaikk rakkaude
hullutuksekki."

Ja kyll Iiro oikke ennust. Ko aamu valken, ni me ni Vilkun gatanost,
ett hn ol virgonn ja ko mn kysysi hnd, ett "tahdoisiks sn, ett
muar tliis tnnt taikk tahdoks sn pappi puhutell, taikk mit sn
tahdoisi", ni Vilkk vet suurell vaevallt toisin gsin dukom bois suu
edes ja sanos: -- "Ruakka."

Ja me anno hnell ruakka; paisti hnell viis sualast silakka, pani
runssast voit uunilmmi leivm bll ja Vilkk si ja joi piim
pll. Ja st pt hn friskanduma rupes. Ja kuukaudem bst hn
ol yht virkone go ennengi. Siihe hne naimseski sitt lahos, eik hn
olp puhunns sanaka siit enne eik jlkke. Mn en did, morsjan vai
Vilkkuk se naimisjutu myttym ban menem, mutt jos kysytt st asja
Tasala muarild, ni hn syytt kaht viatond ihmist -- mnuu ja Hakkri
Iirot.




Erinomase hyv lindkoer


-- Jaa-a, nm ovak kamala aja -- kamala aja oikke ova. -- --
Laihtunn oles snki, Suleima -- -- ja laihtunn olen ds ittekki.
-- -- Saas nhds Suleima, ett mep pia ole semse, ett luuk krapiseva
meis, ko mek kvele -- -- -- ole juur niingon gaks luuskki olis
saannk kondi alles. -- -- Sillaill oikke. -- -- Jaa-a, mnki ole
saann ens lukkip puale ikn ja pann raha ja vaeva siihen doimituksehe
ja ny ole sitt semsellp palkall, ettn saan dehd uutt velkka, ennengo
vanha o maksos ja nhd nlkk plsem btteks. -- -- -- Nii hnd,
nhd nlkk oikke, se on dotinen dosi. -- -- Mutt kyll o niingi, ett
jongu rangastukse mnuun grssit tyty siit tyhmydestn, ettn ole
virkmiheks itten lukenn. -- -- Nii ett valla oikke ja kohtulist o,
ett mn ts nlkvytn girists saa.

Semssi Tornjaiste maister juttel, ko hn siink kvel ettittakasin
gamaris laattjall. Semssi hn juttel Suleimall, mutt ei Suleima pali
tittos pistnnk, ko makas p etukplttes vlis ja seoras silmines
maistri, ko hn siink kvel. -- -- Muttko maister viimem byss hne
ettes ja sanos: "Tidks, Suleima, ett snuum bevs ova jo luetu,
ei mnuull ol vara ruakkis snuu en", ni Suleima vns ittes istuma,
haukottel nes ja kattel maistri nii moittivast silmihi, ett maister
sanos: "No, no, koitetan grssik, koitetan grssi." -- -- Tidks,
sn ole jo aikka kualeman duamitt, mutt em mn anns snuu nuijat,
mn tahdo itt psts snuum bevild ja ambumall. -- -- Kunnjalise ja
kivuttoman gualema sn ole rehelisest ansann, sill ett sn ole oll
hyv koer, paras koer, ko mnuullk koska o oli. -- Sillaill oikke
-- -- -- Aikka mn jo olsi snuu ambunn, mutt ei mnuull olk kruutti
ja haulej. Eik niit ny mist saa. Ny ovas semse aja.

Ja maister rupes taas tramppama ettittakasin gamaris laattjall ja
Suleima kvel hnem berss askel askleld. Ja kovast fundeeravaise
nkse he olivak, ko hes siin laattja mittasiva. Maister ott sitt
kesken gaike flombuukkis plakkristas, pladaskel st ja rknitt
rahas. Muttko hn ei saanns st sild heruma enemn go viistoist
markka, ni hn heitt sem bydll nii ett flatkatt, pyss, kraape
korvandaustas ja kattel yhtem baikkaha ettehes. Suleima pyss kans
ja kattel vooro maistri silmihi ja vooro st paikka siin laattjall.
Ja nii hes siins sitt seisosiva ja vauhkottliiva, niingo he olsiva
odottann ett sild laattja ald joku apu olis ilmestynn heij ettehes.
Mutt ei sild mittn dull. Se sija ovi aukes ja maistri frou tul
sisllp paperkr kdes ja sanos: "Tll om Briia maistri lesk ja
sano, ett hn o lytnnt tm misvainajas pytloodast ja ko siin
vissi o jottam byssyvehkeit, ni hn lahjotta nes snuull."

-- Annast tnn, sanos maister ja avo kr. Ja ko hn se ol saann
auk, ni hn rupes hyppm ymbrs huanett ja sanos: "No kyll meij nyk
kelppa; tll on gruutti ja haulej ja patruunej koko roukki. Nyt ts
tleeki juhl."

-- Nii, ja nys sn saas sitt lopetat tua Suleimangin dost symst.
-- Suleima park!

-- Mit sn juttle. Ei, ko ny me mene Suleiman gans metill joka
sunnunda ja lupapev ja met tua linnuj ja jneksi, nii ett vissi
lihas pysyt ja saada vil myydkki. Ny o rkning semne. -- Annast
kattot, tnp om berjanda. Jaaha, huame ehtopuall me lhde Helist
ijn dy. Hn o nii mond kerta valittann, ett jneksek karavas
sills hnen dorppas ymbrs niingo lamppa ja syv hne rukkiorakses
vallam bilall.

Maister sippas pyssys seinst ja rupes st puhdistama. Muttko
Suleima nk se, ni hm bist voorostas tansiks ja haukus, nii ett
akknat trisiv.

Ko maister seoravanp pevnp ps koulust, ni hn haukkas tulisimas
kiiras pualpevn dapase, laitt pyssys ja laukkus kunttoho ja talutt
polkpyrs pikkuportin gautt kadull. Suleima ei kerjenns symngn,
go hn dahdos oll viss pll, ettei hnd kumminkkan gotti jtet.
Sendhde hn jo aikanas ol siirtnn ittes istumam bortimbilehe ja
kve vaa ai joukko haukkumas porsto ove edes, ett maister ymmris
kiirutta.

Ja ko maister sitt vihdo viime oll tullk kadull ja hypnnp pyrs
selkk, ni yhtenp pyryns siin mentti. Ja Suleima haukus joka ihmist
kon gadull vastan dul, niingo hn olis meinann, ett slist ny ittes
vh siivom buale, nk kaiketakki sn se, ett mn ja maister
metill ole menos ja meij on giiru.

Ehtohmys hes sitt psivkki ilma mitan glummej Helisth juur nii
aikanas, ett maister vil kerkes saunahangi Helist faari seoras.
-- Ja silkst sitt puhe luist niild kambraateild. Sillp panttin
gaikk mailmam bitimek kunttoho ja ennen gaikki Helist faar selitt
maistrill, mis poikmetkse oleskliiva ja ming pellon gyljes jneksi
ol, nii ett ne valla ihmisten gondeis loikkroitiva.

Eik olis sitt ihme eik mikk, ett maister ol kovast hyvll milellk,
ko hn aamuhmys lks metth, eritottengin gon daevas ol selkki, eik
tuull yht einett ja ko sitt vil yll ol olis severram bakast, ett
ol hiukan grahattann. Suleima poikkes koht ti siull ja ko ensmisse
aedangulmauksehem bsti, ni jo algo oikke ntt jnekse ajo. Se ol
poikjnes ja vaikk se, niingo niitten dapan on, dek kkmutki ja
piilottel ittes yhtmitta, ni ei Suleima sen gauan gurell andann. Ei
ollk kulunnk kahtkymmend minuuttiakka, ennengo maister sai se ettehes
ja ammutuks. Maister avo se ja anno Suleimall hnellk kuuluva osas
siit ja sitt jatketti jll jahti. Ja nii hyv onn heill ol tnp,
ettei maister muistannk koska enne nii hyv reissu tehnys, vaikk hn
mond kerta ol paliki otuksi saann. Niingo ymmrettv asi ongin, go
Suleima ol yht hyv linnuj haukkuman go jnestkki ajama.

No niin, gom bev ol vh yli pualill ja maister ja Suleima rupesivak
kndymn dakasi Helistt kohde, ni maistrill ol kolm jnest, neli
metst, kolm musta ja yks naaras, ja pari teert. Maister rknitt, ko
hn siint tallustel torppa kohde, ett hn saa nti rahan, go hn myy
kaks metst, kaks jnest ja yhde deere ja sittengi heill ittell j
liha koko viikoks. Semssi oikke maister fundeeraskel ja ol ilosellp
pll. Mutt sillo Suleima yhtkkim bst oikken giukkusen giljadukse
ja lks kovast haukkutem bainama sydnmait kohde. Maister pyss ja
meinas, ett ei hn ny en pidis jneksill vli. Mutt Suleima haukund
men ain gauemaks ja kauemaks, viime se kuulus sild vuareld, kon
gaukanp, pualem benikulmam bs sulk koko nkala ja hetkem bst se
katos kuulumattomiin sinn vuaren daa.

-- Ketum bahus siihe ny vil tul prnkkm, harmittel maister ja
istatt kive nokkaha odottama, ett Suleima tliis takasi. Mutt vaikk
hn odott pualen diima ja odott tiimangi, ni ei Suleimat vaan guulunn.

Ong hn ny niim bahus, ett mnuun goeran j ysseks metthn, duumal
maister ja lks hiljaksis torppa kohde. Ja hn ol jo tuli liki
torpa vainjoit, ko Suleima haukund rupes taas kuuluma ja nys se tul
juur hnd pi. Se lhen ja lhen ja siins samas maister nk ketu
vilaukseld katavpuskis. Hm baiskas pyssys poskell, ammus ja paikalls
se ji. Ji hnd.

Maister meinas, ett ny mar sitt vast paras saalis saattingi ja karas
otukses ty. Mutt kyll hne ilos murheks muutus, ko hn nkiki edess
-- koera. Koer oikke se ol, ruski, pystkorvane goer, kippurhndne ja
levi juav valkost niskas ja kaulas.

Oi nyt turkane send, ajattel maister, ny vast klumm tul. Kyll ny
menivk kaikk ne rahak, ko mn linnuistan ja jneksistn saa ja
kukatis jokune sata markka vil lissngi. -- Ja maistri milehe
lykks jo, ett mimmost olis, jos hn guappais kaikes hiljasudes se
eluka. Mutt hne rehelisytes nous semmost tuuma vasta. Eik hnen
gauan darvinnukka siin omatundos kans taisteli, sill ett siins samas
siihe ilmestys yks ij, kon gatos hnd vh ihmettlevst ja sanos:
"Kukast semne herr oikke on, gon dlee tnn ihmisten goeri ambuma?"

Maister ilmott koht nimes ja asundpaikkas ja sanos, ett erhetykses
hn se ammus, ko hn luul sen getuks.

-- Vai ketuks te luulitt meijn Gransu? Ong se milestn getu nkne?
-- Oi nyp pahapolv send!

-- Olik se hyv koer?

-- Jaa, ett jos se ol hyv koer. No ol se koirattem barhait. Hyv
talovaht, nttruakane ja ystvline oudoillekki ja sitt nii erinomase
hyv lindkoer.

-- Vai nii, vai ol hyv lindkoer. -- Kyll mar mnuu sitt tyty se
maksa. Mikst siin autta.

-- Tittvstengi deij se maksat tyty. Ja se maksa pali, tidttk,
ko se ol nii erinomane lindkoer, se meijn Gransu.

Maister rknitt ittekses, kuip pali tm lyst hnell maksanekka.
Hn lask, ett hn linnuist ja jneksist, ko hn nek kaikk myy, sais
kuuskymmend markka ja jos tua ij ny vaati sata markkakin goerastas,
nii nelikymmend markka siins sittengi o hvj puhtas rahas. Ja mist
hn otta ne raha yhtkkin go hne jo muutongi on dytynn lainat
elatustas varte ussema sata. -- Maister oikken duskastus, ko hn nit
kaikki ajattel, mutt viime hn rohkas ittes ja kysys: "No, kuip pali
se sitt maksa, tua Kransu?"

-- Jaa, ett kuip pali se maksa. En mittn did. Kyll mar nyk koerakki
ovak kovas kursis, niingon gaikk muukki ni soda aikan. Ja ko hn
vainaja -- puhele hnest juur niingo hn olis oll joku ihmne -- niin,
go hn vainaja ol nii erinomase hyv lindkoer. Jaa-a, takka mn se,
ett jos vaa yksikki lind mets ol, niin gyll hn se vissi lys ja
st elm, ko hm bit, ko hn se ol puuhu ajann. -- Nii hnd, kyll
se ol valla erinomane lindkoer, tua Kransu. -- Ja tosa hn ny makka
eik koska en linnuj kaahist. -- Ja mit sano Juljaana?

Maister hikkol kuulesas tmm buhe ja korott miless Kransu hinna
sattaviittengymmentte. Hm bur hammastas ja kysys: "Niin, guip pali
tes siit meinatt sitt?"

-- Em mn hnd oikke ymmr. Kyll o vaa asi semne, ett mnuun dyty
kyssy Juljaanatakki. Ei se koer ol vhll maksett, ko se nttk ol
niin gauhja hyv lindkoer.

-- Ei mar, sanokka ny vaan goht, mit se maksa ko mnuun dyty lhtik
kotti vil tnp ehtost. Pimi ts jo tleeki eng mn kerkkeis
odottama mit teij emnd tst vahingost meina.

-- Ei tee mitt, ei tee mitt. Mn tlee huamen gaupunkkihi ja sitt
saadan dehd rkning. Kyll o vaam baras ett Juljaanaki saa tm
vahingon gradeerat, sillett sanottakko mit sanota, ni semmost
lindkoera ei olt toist kon Gransu.

Ja siihe ij jtt maistri ja men menoijas. Mutt maister seisos
niingom buullp ph lytt. Hn guul niingom bualhorroksis Suleima
haukunan gaukans siullppi. Hn ajattel, kuip pali pareve send olis
ollk, ko hn olis andann nuijat Suleima ja jttnnk kaikk jahtreisus
sikses. Mutt viime hn send rauhotus, huakkas kerra ja lks
linnuines ja jneksines Helisth.

Hn ol oikke ilonen, go Helist emnd sanos, ett faar lks naaprihi;
hn ei puhunn mittn goko klummistas, muttko giitt ykortteerist ja
lks polkpyrines ja pyssyines ja otuksines kaupunkki kohde.

Ko hm bs kotti, ni hne trouvas tul kovast iloseks, ko hn nk,
kuip pali otuksi maistrill ol. Mutt sitt hn huamas, kui nolo nkne
hne mihes ol ja kysys: "Kuule, mik snuu vaeva, oleks sn kippi?
-- Ja mis Suleima o? -- -- Aa-aa, kyll mn ymmrr, sn ole
ambunns se."

-- En, en ois Suleimat ambunn. Sinns se ji kettu ajama. -- Mutt kyll
mn koerangi ambunn ole -- viran goera.

-- Siunakko! -- -- Jouduiks sn maksama se -- -- kuip pali se makso?

-- En did vil. Mutt kyll mar se pali maksa. Se ol kuulem nii
erinomane lindkoer. Huame siit tulla makso ottama. -- Ja maister
heitt ittes soffaha istumam b roikoksis ja nrk nksen. Frouv itk
tillitt.

Vihdo viime hes send vsysivs siihe murhettimisse ja meniv levoll.
Mutt seoravan aamun maistri frou jo kuude nurkis hertt maistri ja
sanos: "Se on dll nys, se koera omistaja."

Maister pist kki vaatte ylles ja ksk se viran dullk kamarihis. ij
tul sislls, sanos hyv huamend, nytkytt niska tas, nii ett tukk
lens pois silmild ja sylk truiskautt kakluuni ette.

-- Istuma -- sanos maister.

-- Kiitoksi pali, kylln ole jo istukki saannk, ko rattaillt tlii,
vastas ij ja istatt toolill ovipilehe.

-- Nii -- sanos maister sitt, ko siin hetke aik ol hissuksis oltt --
nii, mitst te nys sitt olett ajatells sen goera hinnaks? -- Ts
olis tupakki.

ij ott paperossi, sytytt se ja sanos: "Jaa-a, kyll asja lait nii
on, go Juljaanaki sano, ett niin giltti koera em me en koska saa.
Titk maister, ko hn vainaja -- puhele hnest juur niingo hn olis
ihmne oll -- ko hn vainaja si sualast silakkaki, ko vaan gaunist
pyys hnd tekem se. Ko vaa sanos ett: 'Kransu o nii hyv ja sy',
ni si ko siki hn sualase silaka. Hamppa hirvis hn se si, mutt
si vaan, go hnd kaunist pyydetti. Kyll sill ol ihmeline jrk, sill
luandkapplell ja ko hn sitt vil ol nii erinomane lindkoer."

Maistrin gvevk kylm vrep pisi selkruatto, ko hn daas sai kuuli
niist Kransu hyvist ominaisuksist ja hn gorott ittekselles se
hinna jo kahtesatta. -- Ei sunkka siit vhemllp ps, ajattel hn.
Mutt yritt hn send vil kerra vetts sen goera arvo alaspingi ja
sendhde hn sanos: "Mutt tyyriks tlee tmsin aigoin raakki koeraki."

-- Niin gyll tleeki, jos o semnen goer, ko ruakki kreivaile. Mutt
tm meijn Gransu ei olls semne. Hn si vaikk mit. Niit on goeri,
ko esimerkiks ei sy lainkka leipp, jos ei voit pllp panna. Ja o
niit semssikkin go nualeva voim bois leivm bld vaa ja jttv
leiv siihe. Mutt Kransu! Ei tarvinn muut kom bari kertta sivalttap
puukkoll leivmbalast juur niingo olis voit levittnns siihe, ni
hn ott sen dydest ja si se, niingo siin olis oll voit pll. Nii
viisas koer se Kransu ol ja sitt niin durkase hyv lindkoer.

Vai nii. -- No mikst se hind nys sitt o?

Niin, gyll mar maister tykk, ett se on dyyris. Mutt tidttk ett
Juljaana, ko ai o vh yltne makso-ottamises, mrs siit pali
enem. Sillaill oikke, nii ett kyll mn meinasi, ett siit sendn
darvittis saad -- -- -- kuus markka. Ko se ol nii erinomane lindkoer.

-- Kuit tes sanositt? -- -- Kuus markka!

-- Sillaill oikke -- kuus markka oikke. Mutt kosk maister tykk, ett
se om bali, ni jos sitt vhenetis viittehe. Vaikk kyll Juljaana
mnuun gsk kymmend pyytts siit. Mutt mn ajattle, ett kyll viisikki
sendm biissa. Puale markka mn siit itt makso, mutt se ol sillom
benikk vil, eng mn sillo ymmrtnn, ett siit pit tleema niin
erinomase -- -- --

-- Nii erinomase hyv lindkoer, tydens maister ijm buhe ja anno
hnell viide marka sedeli. Ja maister koitt oll vihase nkne, vaikk
hne ol vaikki iloas hillit.

-- Hyvi maister arvasiki, mit mnuum bit sanoma, jatko ij. Eng
mn sillo luull, ett siit nii erinomane lindkoer pit tleema.
Tidttk, ko hn aikas ol haukkunn linttu eik saanns st lhtemm
buust tihes, ni hn graape puun gylkki ja koit hypt yls oksill
ja jos ei sek auttann, ni hn rupes pureskleeman buun gylkki, nii
ett karpumbalase lensiv vaa ja ai joukko hn gatos st linttu ja
haukus, niingo hn olis meinann, ett laitaks ittes tihes sild taikk
mn kaadan goko puu ja kat ettes, kuis snuu sillon gy. -- Semne
oikke se Kransu ol. Erinomane lindkoer se ol.

-- Mutt kuulkkast ny. Ei lindkoer sillaills saa menetell. --
Olettakkost tek koska linnuj ambunn?

-- En, en ikipivi. Kyll mnuullp paremppakin dyt o. Ne ova herrattem
belej ja toimituksi semse. -- Ei mar, hyvst ny ja kiitoksi pali.

Ja nii ij sitt lks. Mutt maister ol ilone ja hne frouas vil
iloseve, ko hn sai kuullk kui vhll maister ol pss koko jutust.
Eik se heij ilos siihe loppunn. Heill o mond kertta jlkkembingi
oll hauskutt Kransust. Ko se ol nii erinomane lindkoer.




Kolm valtta riidas


Me oli, mn ja Mustaoja Frankke ja Telkkln Danu yhtens
sunnunda-ehtopevn joutunnk kuki asjoillas toinen doisen seoraha
Luvjan girkoll. Me makasin, go me oll saann asjan glaariks, kedolls
siink kirkkmaa aeda vires, praakkali yht ja toist ja kryttlin
dupakki. -- No, ko siins sitt kappal aik ol jaaritellt ja pantt
mailmam bitime laillssen gunttoho, ni sano Frankke: "Ny ovak, kuulem,
kaikk mailman geisri ja kuninkka ja korkkema herra joutunnt toinen
doises kraisuist kii ja tappleva nyskiv, nii ett tomu tuaksu.
Ja mn olen guull, ett pinemb vkiki ruppe pia ottama isomist
esimerkki ja aika kans tapplema. Nii ett siin mar sitt vast krahin
gym ruppe."

-- Ruppe hnd -- sanosi mn -- sota siit tlee ja kamaleve kon goska
enne.

-- Sota siit tlee! Ett tek kans pali tm mailma menoist tid --
tartus Tanu meijm buhesse -- ei siit sotta tulk, ko se o jo. Mn
kve juur papplas ja kirkkherr puhel mnuull, ett jo oikke nes sill
lnnembualell -- en muist se maa nimi -- toinen doissias ammuskleeva.
Ja kirkkherr sanos -- niingo se ongi -- ett kyll hn send oikke
ihmelist o, ett, vaikk mek kirjota 1914 ja ole niin daitamattoma
sivistynnyj ja oppenuj olevannas, ni yks kaks mek keskell jumala
suama viljan gorju aikka ruppen dappaman doinen doissiam bahemin go
mikkkkim bedo.

-- Jaa-a, se olikin dosi puhe -- sanos Frankke -- Vai jo mar sillp
paukutella. Mahta siin oll vhti ja meteli, ko nii mond valtta yhten
drmv.

-- Myrkkyne guhin siink ky -- uskokkam bois poja - pist puhe jatkoks
Riihil faar, ko meij huamamatan ol seisattanns siihe liki meit
ja kuuli meijm buhen. -- Se o viss se, ett siint toisengin gynnek
krvendyv. Mn tid sen, go olen gans kerra oll lengeis, kon golm
valtta riidas ol. Ja ny niit valloj on, guulem, ussevekin gon golm.

Met tisin gaikk, ett Riihil faar ai ol semnen glookuttem buhelja
ja tisi sengi, ettei ij oll olls sodas. Mutt pilam bite Frankke
sanos: "Vai nii, vai olett tekki faar sodas oll. Ja oikke semses
suures sodas. Mikkst kolm valtta sillo riitlivs sitt?"

-- No nii, ei se ny juur mikk sota oikkjastas oli, mutt turkasen
giukkusest siins send rehgitti. -- Ja nek kolm valtta -- nii, ne
olivak kyhys, esivald ja jumal.

-- Voimakka valla oliva, sanosi mn.

-- Voimakka, voimakka oikke, pali voimalisemak ko nmk, ko sillk
kanuunoines kseerava ja yks ol semne joukos, ettei hnd vasta
autakkam bulittamine.

-- Nii hnd, mutt kuulkkast faar jutelkkast meills se tapaus.

-- Saa kyll, jos niin dahdott. Mutt ongost teillp pojat tupakki,
ettn saa ens piippun dytte!

Faari kohde oijennettin goht kolmt tupakkukkro ja ko hn ol yhdest
pistnnp piippuhus ja saann valu siihe, ni hn li ittes vatalles
siihe meij vire ja algo.

-- Niingon didtt, ni mn pidi yhte aikka tota pind talo
tuall met reunas ja siinkst sai tyden dehd, ko siit leips
ott. Rasitust ol pali: syyting ol, rahatte inttrss ol, papi- ja
kruunuvero oliva, hollis tydys kyd ja pllsem btteks o se talo
siunatt semsell maandingapplell, ett se niskas sai vhdt suvet
talve. Se on dua tanhva mutk tuall aukkjall ja niingon didtt, ni
suvells siihen dlee kaikk sadevesi, nii ett sand mene helkkrihim
bohja myde, syksyll ja kevlls se om bohjaton, vaikk siihe gaike
mailma sanna ajais ja talvells se o huanomalls sllk koht lund
tynn. Se o ai vaa ottamisem blls, se pahus. -- No nii, yks talv
jlls -- siit o ny jo viidettkymmend aastaikka aikka -- ni meill
oliva niin gamalat tuiskus, siink kynttlm-bev nurkis, ett mn
rupesi olema valla hukas sen dingapplen gans. Juur ko mn sai se
auk, ni jumal hakkas se lund tytte ja tuskim byry kerkes harvenduma,
ni jo ol falesmann mnuu niskasan huutamas, ett avast tiosas auk,
rakkar. Ja st kest viikkaussi. Napisema mn jo meinasi ruvet, ko
jumal ja esivald mnuu kyh mist siin niin guransasiva. Ei mnuu
jumalan deos send nii sydmellen gynnk ko se falesmanni ainane
nlkkimine ja prnkkmine. Meij vlilln ol, nttk, semmost vanha
riitta ja hn nytt mnuull ny, ett mn oll oikken giusan gapple
saann hnest Hn dis, ett ny ol paras kupiikiajo aik ja ett mnuull
olis olis siint toimes hyv tjnesti. Sendhde hn ai vahtasiki,
ett olik mnuun diosan auk ja joka tuisku jlkke hn ol valmis mnuu
ahdistama.

Yks pev sitt tuli jlls semnem byry, ett mn vast siinp pualpev
jlkkem bsin dingapplen gimppuhu. Aamuste ol taevas olit thdes
ja selkki, nii ett mn oll lhettnnt trengpojan gubiikkihi ja oll
jnn itt kottik, ko mnuull ol sill yht ja toist toimitust. Mutt
edellpualpev rupesikin gummingim byryttm ja ehtopuall mnuull ol
jo taas, niingo sanott, tys ty sen dingapplen gans. Hiki juaks
valla oikkjanas mnuun dukastan, ko mn siin lappemell loi lund. Ja
ko mn sillaills siin hrskle, ni mn kuule falesmanni jumburi
nem Berngyln gulmald pi. Mn ymmrsi, ett se tul virkmatkoildas
Irjantteld ja koden mn hnest tyknn, ni mn knsi selkn
sinnppi eng olit titvnns mitt, ennengo falesman ryhs mnuun
dakanan: "Pruukata sannop pev kans."

-- Nii hnd ja vil hyvkim bev -- falesmanill niingon gaikill
lhimisill ylipts. Nii ett hyv pev kans vaa.

-- Pahus olkko snuu lhimises! Mutt kuule, ong tm ny laitta ja
rkninkki! Snuu on dis jmt tukos, ko mn kulje.

-- Nii hnd, eikn daevaline is ny vlittvs kruunumiste reisuist
juur mitt. sk juur hn lakas hakkamast lund thn danhvaha ja ny
mn ole jo kapple matka avanns st.

-- Kapple matka! Ongost se sillt teht, ett se avetan gapple matka.
Sengi lurjus, mn sakota snuu. -- Ja luuleks sn, ett sn saa
jttt tm ni soukaks. Katost nyk, ko mn levitn gsivarten, niin
doisest syrjst toissehe mnuun gten ulettuva.

Falesman ol hypnn, nttk, reests ulos, avannp plsys ja kykys nyk
keskellt tit ja mittas kui levjks se ol luatt.

-- Niin, dm snuun dis o valla liia soukk, lait se levjmks
vaa ja vh liukkast sittengi, sanos hn viime ja lhtt niingo
juatimborsas auringombaistes.

-- Vai o liia soukk. Kuingast pitude lait sitt o, ongost st
tarppeks falesmanni milest, meinasi mn, kon gans rupesi suuttuma.

-- Soo-o, vai viisastleema sn ts vil ruppe. Ei se lainkka
liiam bitk olt tm snuun diosas. Jos mn olsi saann mrt, niin
ds olis mitta pali enem. Ny ei st olk ko: yks, kaks, kolm
-- -- -- falesman rupes pisin diviru syldrkningill mittama st
mnuu maandingappaltan. Mutt ko hn siin mittaskel ja kykyskel alas
hangereuna kohde, ni mn nin, go hne flombuukkis putos plssyttem
boviplakkrist hankkehe. Ei hn st siint touhusas huamannk, ko
mittaskel ai ettippi, pyss ai joukko henkkis vetmn daikk
haukkuma mnuu ja lks taas mittaskleema ettippi sen danhvam bitutt.
Mutt keske st hnen doimitustas rupesiki jllp pyryttm ja lund
tul juur jmt kom bussi suust. Mn pisti lappeme hankkehe, meni
falesmannin dy ja sanosin: "Kyll ny o semnem baikk, ett tyty laat
tst toimest, kosk ruppe tleema uutt liss ja hmykin ds jo vh
fiira."

-- Koitast laat vaa, sengi laiskur, niis nk, kuis snuun gy
talvkerjis.

-- No, mn lua sitt vilkki vaa. Mutt ottakast nys send, falesman
hyv -- -- --

-- Suus kii, mn en ot mitt vaari snuu valituksistas.

-- Nii mutt em mn vlit mittn, go sanoisi vaa -- -- --

-- Jassoo, sn ruppet ts kruunumist vastustleema! Suu kii ja
paikall!

No, koskes tahdk kuull, ni ol ilman, gylls vil kadukki. Koskas olet
tomne mnuu vasta -- mn ajattli -- ni oma snuu syys o, etts vil
saas hakkiakki flombuukkias. Mutt ett se send vil lydetis, ni
mn oti oikke nuuga peilingi, mis se makas. Se ol siin risteykses,
ko mn ens sihtasi nii, ett yks pitk aedaseippm b, ko ol meij
ruisvainjo verjmbiles tul pin gukot kelltapulin dorni huipus ja
sitt nii, ettn sai naaprin diosa vires oleva virstastolpam bi
meij riihe luuva ovi. Nii, ett hyvi mn tisi, mist se lydetis.
Ja miksen olis titnnk, ko ole, niingo mek kaikk luvilaise melkke
jrjests, merell oll ja peilinkki joutunn ottama monek kerra. Nii
hnd, tisi oikke mn, mis se makas, vaikk se ny jo ol valla lume
all. Mutt falesman ei vaan ditnn mist. Hn seisoskel toises ps
tiosa ja odott kaiketakki, ett hn jlls sais jotta nlkkimise syyt,
mutt viimen dul aik send hnellp pitkks ja hn huus: "Tuast mnuu
heosen dnn, mn lhden gotti!"

-- Tuan gyll vaa ja kotti lhden dst ittekkin, gosk st nky
ruppevan dleema, nii ettem me en tahd joukko mahtu. Eik ts en
mitt dahd nhdkk.

Mn vei heose falesmannin dyyij ja hm baiskas ittes rekkehe, ett
yks tmys vaa ol, temmas ohjaksek kdestn ja lks menem hyvst
sanomat. Heonem bist koht ntti travi -- hyv heone sill raadoll
oliki -- ja falesmann pit ohjaksi toises kdes ja pan doisellp
plssytten gnapej kii. Mutt ei hn oll mennk ko jongun gymmengund
syltt, ennengo hn yhtkkin doppas heoses ja huus: "Jumal siunakko,
Riihil, mn ole flombuukkin hukann! Tleest tnn!"

Mn meni falesmannin dyyij. Hn gns hein reess mulli malli ja
hak flombuukkias ko riivatt.

Mutt konei hn st lytnn vaa, ni hn gns ittes mnuu pi ja sanos
surkkjall nell: "Ei st vaa olt tll; mitst ny tehd, Riihil?"

Mn ymmrsi, ett ny ol tuli uus vaihe siins sodas taikk riidas, miks
mn hnd sanoisi; ett jumal ny ol andann esivalla mnuun gssihin
rangastavaks. Ny ol sanalls sanott kyhys voitoin bll, nii ett
kyll mnuus ny ij ol ja mn vastasi: "Mitst siin muut tehdn go
odoteta. Taita joku kunnjaline ihmne se lytt ja tes saatt sem bian,
daikk lyt se joku roist ja sillo saatt sanno, ett kir hnnst. Ja
taita niingin gyd, ett se nhd sitt vast ko lumes sulava."

-- l puhels semssi. Tidks siin ol liki 8000 markka raha, muitte
rahoj ja jos em mn tee niist viimestkki ylihuamen dili, niim
brkk mis mn ole. Linnaha mn joudu.

-- No mit sill vli o, o sills suuremppiki herroj istunn. -- Sills
sitt ittis lohduttat tyty.

-- Siunakkon, gumssi sn puhele! -- Ei maar, ny mennngi hakema st
ja paikall.

-- Mistst st haida. Irjantteld kait tet tleett ja kyll siink
khjmist meill o, jos mek koko sen gapple kruunusarkka ruppen
goperoittema lpitte. Eik st pimjs tehd mill muatto. Ja hndst
tm lumem baljous sitt.

-- Ei meij st niin gaukka hakkit tarvitt. Mn tied, ett se ol
mnuull, juur ennengo mn snuun gansas rupesim buhelema.

-- Kaunis puhelemist! Eikst soveis sanno: "Ko mn snuu rupesi
nlkkim, niingo mnuun dapan o."

-- l ny niist hual, Riihil hyv, muttko ment tuama lyht ja ruvetan
goht hakema st.

-- Kyll mar se ymmrtt, ettei siit mittn dul. Huame st hakkit
tyty. Ja taita tull esillk, ko mn tisossatan aurama ruppe.

-- Aurama! Oleks sn vallam bhk. Ei st sitt koska lydet, jos
sn aurallk kaikk riipi raapim bane. Ja snuun diosallas se pudonn
o. Se o viss asi. Nii ett st ei auratakka huame.

-- Aurata oikke. Mnuun dyty pittt tiosan kunnos, muuto falesmann
sakotta mnuu. Aurat mnuun dyty, siin ei aut mikk.

-- Autta mar. Mn pane mihi kaevama auk tmn danhva, nii ettei
snuun darvitt tikku ristim bann.

-- Se on doine asi. Olkko sitt menneks nii, mn anna oll auramat,
vaikk mnuullk kyll olis oikkeus aurat.

-- Olis hnd, oikkeus snuull olis aurat. -- Voi, voi send! Mahtak
huamenakka ollk kaunist ilma.

-- Nii ei st tid, kumse ilma jumal meillk kunaki aikank kntt,
mutt eikst mahd huame send ollk kaunist ilma, kosk lnnes klaara.
-- Jaaha, hyvst ny. Ruppe tleema vilu ts.

-- Hyvst, hyvst.

Sitt me erosi. Mutt yhtkkin gns falesman jll ymbrs ja pyys saad
ysija meill. Mn sanosi, ett kyll hn se vaa saa ja ymmrsin goht,
ett hm byys kortteeri meills sendhde, ett hn sais vahdat mnuu. Hm
belks, ett mn yll mensi st flombuukki hakema. Sendhde mn
ajattlingi ny itteksellen, ett lst hual, siit snuull list hiuka
rangastust.

Vil saman ehton falesman lhett meild sanan gylh, ett kymmne mist
lappjoines tliis meill huame aamust tyh hyv pevpalkka vasta.

Seoravan aamun ol koko plutuun meijn gartnoll ja sitt menttin dyh
falesmannin gomeno jlkke. Mutt mn jin gotti ja sanosi meij
mihi, ett he lksisivk kupiikkihi vaa. -- "Kyll tllt tim bualest
nyt toimen dulla. Falesman o ottanns se aukpitmise urakall" --
puheli mn.

-- Oi nyk koohot send, ei mar stk uskois, josei nkis -- sanosiva
mihe eik lainkka saann jrkkes, mik maailma meno ni muuttann ol.
Ei net titnn niitten golme valla riidast yhtikm behu.

Mn istuskli, niingo sanott, koton ja kattli akknast falesmannin
droikan doimitust ja ko mn pualpev aikan ni, ett olttim bst
tiosa lopp-pualehe, ni mn meni heij joukkohos, kvelin gde
houssuim blakkreis ja piipp hamppais ja tervettli oikkjall ja
vasemall ja kyseli, ett kuingast se ty ny oikke luana. Ei ij mitt
vastann; mik nauro hiraautt ja mik taas vilkautt silm mnuull.
Viime mn tlii falesmannin dyyij. Hn ol vsynny nkne ja pleikk
naamastas ja sanos, ettei vaa ol mitt lydett.

-- Jaa, sanosi mn ja kykysi ja mittaskli niingo falesmanniki eil,
jaa-a tm ei olt tidttk tarppeks levjks luatt. Kyll o semnem
baikk, ett levittt tt tyty, levitt oikken durkasest, ennengo
mittn didet.

Falesman pur hammastas, kato luinautt mnuu ja sanos mihill: "Kaeveta
levjmltt!"

Ja ijk kaevama. No, ko siins sitt ol vh aik kulunn, ni mn
sanosi falesmannill: "No mutt ongost ihme, ettei mitt lydet; ett te
olk kaevannt tarppeks pitkltt. Tt mnuun diossatan o runssamin
gon de luulett ja sais st ollp pidemlttki. Eikst nii ollf
falesmanni milest eil?"

Nii, ett kyll mn ylppeli ja nautesi mnuu viholisen nyrytyksest
niim bali, ettn rupesi jo pelkkm, ett se kolmas pia vissi mene
esivallam bualell. -- Mutt ky kuik ky, liss mn vilkki hiuka
-- ajattli mn, meni jongu ajam bst taas falesmannin dy ja
sanosi: "Valla liia matalaltta tek kaivatt. Kyll tyty vaa syventt
joka paikast." Ja niin dehtin go mn kski. Mn oll niingo mikki
genraal.

Mutt ei st keijett syvendm, ennengom bev jo rupes ehtollk kym
ja kon ei flombuukki vaa lydett, ni falesman julist tuskisas, ett se
saa 100 markka lytjissi, ko se lyt.

Siilo mnki oti lappemen gtten. Oli ensin ghjvnns sild-tld,
mutt viime otim beilingistn selv, pisti lappeme hankkehe, vnsi ja
siin makas lumikokkras flombuuk mnuu nokkan all.

Kaikk kokkonusiva mnuu ymbrillen ja huusiva, nii ett viimen guul
falesmanniki ett flombuuk ol lydett. Ja hn dul nii iloseks, ett
hnen daulvrkkis oikke sttel ilost. Mutt ko hn guul, ett mn se
lytnn oll ja melkken goht, kon gaevama rupesi, ni hn ymmrs, ett
mn oll hnd rangass. Ja saiki ymmrtt.

Kyll hn oll happama nknen, go hn anno mnuull 100 marka sedeli
flombuukist ja makso mihillp pevpalka, mutt vil enem hnd
harmitt, ko hnd pitk ajas se jlkkem bilkatti siit jutust ja
kyseltti hneld, ett ongost hn vaan bitnn vaari siit, ett Riihiln
diosa o auk. Hn sai siit tist niin darppeks, ettei hn goska en
siit kronglann.

Nii, ett semne se asi ol. Kyhys siin riidas vihdo viime sittengi
voitollp ps ja hyvi se sota lopus. Ja hyvi loppu tmkin, go ny
alkann o. Se siinf fliiteihis lopuldakki saa, ko huanomppatas ja
heikomppatas enimn giusann ja sortann o. Nii siink ky. Uskokka mnuu
sanan, mn tid sen, go oll flis sillongin, go ol kolm valtta
riidas.




Kuip pali prssi siit ol, ennengo Raumall merikoul saatti


Se ihmispolv kon dit ja tunde, kuip pali prssi siin ol, ennengo
Raumall merikoul saatti, ruppe jo vhitelle harvenduma. Ja harv
niist jlill olevistakkan, go st asja ajovat, titvk kaikist
niis pinist esteist, ko se laitoksen dillk koitettim bann. Harv
tit esimerkiks sen, go mn ja Tasala Vilkk ja Hakkri Iiro titv,
ett Moson gapteeni huushollerska, ko ol Fiia nimelds, ja Pajala
handelsmanni Agaatta ja pari muut heijn duttvatas, kom balveliva
parhamis paikois Raumall, olivak koko semse laitokse vastustaji ja
sanosiva, ett kaikk semsek koulu ova vallan darppettomi eik pohjaldas
mitt muut ko Antikristukse vehkeit. -- Sillaill oikke he meinasiva
ja ko he, niingo sanott, palveliva hyvi ylsotetuis huusholleis,
niin Dasala Vilkk, ko ol kovasten goulum bualellp, pelks, ett hep
pia saava isndvkeski villitty. Sendhde hm byysikim Birksteeti
Jankken, gon dis, kui vaimvkketten gans kunaki aikanp puhella,
mennk koittaman gntt Fiia ja Agaatta milen ds trkkjs asjas.

Pirksteeti Jankke ol kovast valmis semssem bissnessihi ja yks
sunnundaehto-pual, ko Agaatta ja ne muu mm, ja Moson gapteenim
basurpoik, Penu nimelds, istusivaf Fiian dykn virasill Moson
gkis, niin dlee Jankke sinnp, puhele ens ilmast ja hist ja
maahambanjaisist ja sano sitt yhtkki: "No, olettak kuull, ett pidis
saatama merikoul tnn Raumall?"

-- Kyll mn semmost juttu kuull ole -- sanos Fiia -- ett
semmostakkin dnn rustat meinata ja se o mnuu milestn hyvi halju
toimitust se.

-- Halju oikke semne ruljangs o. -- Tlee siitkkin daas yks
Belsebuubim belivrkk thn gylh, puhel Agaatta ja anno Fiian
gatillk, ko istus ja kehrs hne sylyss, kaffett tassistas.

-- Vai halju toimitust se o, ja Belsebuubim belivrkk se o -- --
Niin des sanott ja sanokka vaa, -- tiuskas Jankke -- mutt ei se
merkit mitt, mit tes sanott, kon de olett nis asjois juur niingo
hull myllys. Mutt mn, ko ole vanh merimis, mn ymmrn dm asja
ja mn sano, ett se ongi vast vh surkkjan darppeline alstantt,
semne merikoul. Meill o mailmas pali turhutt ja tarppetond, niingo
esimerkiks tomsek katirakkrik, kon des syttt ja juatatt -- --

-- Sanosiks sn, Jankke, katirakkriks tt kiltti elukka, huus
Agaatta ja yhtkki Fiian gatt ol kynne harillas Jankke noka all.

Mutt ei Jankke tittos pistnns semsist. -- Pysytst asjas, hn sanos
vaa ja jatko puhettas. -- Nii, st om bali turhutt mailmas, mutt
lkkst tulkk sanoma, ett merikoul on darppeton. Jos tet tidisitt,
kuit tm mailm oikke o rakenett ja tidisitt, kumses pelis st
joutu olema semnen, gom bist nokkas vh kauemaks ko Rauman dulli
ulkpualell, ni ett tep puhuis mitt merikouluist ja sengaldasist.
Nttk, ei seilamine mikkn gonst ole. Kyll mar jokane laevan
gulkema saa, ko Jumal vaan duule anda ja ko ly seilej pll vaa
surkkelemat, niingo moniki deke ajattleemat, kuip pali se kustanda
astjam bll, ko liiaks seili fyr. -- Nii hnd, ei seilamine mikkn
gonst ol, jos ei mitt muut tahd, ko menn ettippi vaa niingo mikkin
grohelo. Mutt ei se ettippi meneminengn ds mailmas koko autus
oi: tyty tittk kans, mihi menn ja mis kullongi olla. Ja siihen
darvita vh enem hujumentti gon davalise ihmsem bkopas o, siihen
darvita oppi ja se opi saa merikoulus. Nks nyf Fiia, jos mn sido
liina snuu silmilles ja kiputa snuu oikke riivatust ymbrs ts
laattjall ja sitt --

-- Koitast kiputta vaa, niis saas nhd, kuis snuun gy!

-- No ol ny vai, phk, mn meinasi vaa, ett jos mn niingo
esimerkiks sidoisi liina snuu silmilles ja sitt viipotaisi snuu oikke
aika tavall ymbrs, ni -- --

-- Ni sn saisikki nhd vh kirkka vastukse. -- Em mn mein ruvett
snuu esimerkikses, l luulekka!

-- No, mutt Herra nimes, _jos_ mn teksi se --

-- Mutt kodes sn teekk st, se o vale se! Koitast tull vaan
dnn, ni mn revi silmp pois psts!

-- Oi voi sendn deit vaimihmissi, kon deill o annett niim bali sissu
ja nii vh jrkki. Mutt mn selit sittengin deillt tm merikoulu
asja, ettet siin ijangaike st hauk ja nlk. Ajatelkkast nys sitt,
ett mn panen duam basurpojam, Benu silmill liina ja viipota hnd.

-- Jaaha, viipot vaa ja oikke aikatavalls sittengi, kyll se junkkar
sen guurin darvitteki, sanos Agaatta voorostas.

-- No, mutt ol ny vai Jumala lahi ja ann mnuu selitt. Mn kiputa
hnd ymbrs silm ummes ts laattjall ja jt hne siihe sitt.
Luulettak, ett hn dit, mis hn o.

-- Tit kaiketakki hn se, ett hn o Moson gkis, huusivak kaikk
mm yht haava.

-- No te mar ny olett oikken gahkoj. -- Niin, dit kaiketakki hn
se, ett hn o Moson gkis, mutt luulettak, ett hn dit mis uun o
ja mis ovi ja mis akkna ova ja mis te istutt, jos olis mahdolist
usko, ett tep pidisitt suunn gii. -- Ei, hn ei tidis yhtikm behu
niist asjoist, muttko lksis kvelem, siks ett lis ps sein ja
sitt hn gulkis pisi seini, siks ett hn vhitelle lydis akkna ja
ove ja muuri ja teij ja kaikk ja tidis, kuip pin gaikk ova. Nii,
ett ei hne oikkjastas send mikk ht olis enempp ko nitte meijn
goulun gymttmtten gippreittengn, go sohlava Rauma ja Saksa vli
semses rapakos, ko Itmeri o. Ei siins seilates mitt oppi tarvita,
ko mennn golistella vaa yhden give nokast toissehe, siks ett ollam
berill. Mutt toist se on, gon dulla Aklandi valdmerell. Sendhde ei
heit pstetkk sinn laeva kuljettama, sill ett sill he olsiva ilma
merikoulu oppi niingo, jos mn veisi snuu Agaatta pimins syysyn
Lavila aukkjall ja lykksi sitt lissuhu ja jtisi snuu sinn.

-- Jaa ett mn tliisi snuun gansas pimjns syys ynf fliitoma Lavja
aukkjall? Tid vh huutti sengi aabrott!

-- Nii mutt ko mn ny sanosingi ett, _jos_ mn veisi snuu sinn --

-- Nii juur sn meinasi; mutt tids sn se, Jankke, ettei siit tul
mitt; ei tapadk koska, ett mnuun guallu muldam bllt tulla sanoma,
ett tosa ny makka hngi eik en kohk ja kuah Pirksteeti Jankken gans
turuill ja tanhvill. Nii ei kyk koska ja styyr vh suus, se neuvo
mn snuull anna, sengi uutskott.

-- Olett tes nys send oikken giusan gappli, te mmvki. Mutt
sama se, en mnkn dliis snuun gansas Lavila aukkjall, pys sn
kotonurkisas vaa, mutt mn sano se vaa, ett ko Aklandill olla, ni se
o Itmere rinnall niingo mn tst kkist veisin duam Benu Lavila
aukkjall ja Lavila aukki olis sadoj kerroj laajeve ko ny, nii ettei
silm kannais toisest rest toissehe--

-- Vai nii, mutt mnuu milestn siin o jo nykki enemn gon darppeks
avarutt yhde mihe lniks.

-- Nii mutt ei se ol mitt Aklandi rinnall ja pids suus kii, ett mn
saan dm asja selitt. -- No nii, jos Lavila aukki olis nii avar,
ettei lainkka sem bt nkis, ei milln gulmall ja mn veisin dua
siunatum Benu sen geskell liin silmill ja sanoisi hnell, ett hn saa
otta liinam bois parin diimam bst ja korjaisin goippen oikke aika
kiru, nii luulettak, ett Penu sitt tidis, mihim bi hn lksis
menem. Ei maare. Ei mitt hn didis. Nii olis seonnk ko Vassberg
paittahas ja kyll vaa itku vnis, ennengo ehto maili olis ja
travat sais risti ja rasti niingo Jeerusalemi suutar eik vaa lydis
mihinkk. Semmost se Aklandillakki gulkemine olis ilma merikoulu
oppi. Joko ny ymmrtt?

-- Ymmrrn gyll mn, mutt mn tid ja se, ettei Aklandill
lhdetkk liin silmill. -- lstis koitakka, Jankke, tull meist
pilkka tekem.

-- Oi voi send, Fiia, kyll sn ny olik koko viisas olevannas ja
jrkevs ihmne sn ylipts olekki, mutt nit asjoit es sn ymmr
lainkka. Nks, ei sill Aklandill aut lainkka vaikkas pidisi yp
pevs silms seljlls. Sill ova nks pimj y ja taevas o ussem
bilves, ettes n aurinkko ekks thdej viikkausin; es n muut
kon daevast ja vett, vett joka haarall niim bitkltt ko silms
kanda, sill ett Aklandis ongi lind tidks vh enemn go Itmeres
ja muis kuraproteis. Ja kos sitt oles seilanns sill Aklandill
voorkausrkningill risti rasti, niin dakka maare mn se, etts
viimen gysyisi, mis jumal siunakko mn mahda oll ja kuit tld
kotti lydet.

-- Jessimandessikast send! Jaa, mutt kuingast vissi sild lainkkan
gotti lydet?

-- hh, jokos ruppe ymmrtm, ett se o vhn dylkki paikk. Mutt
ny ongi nii, ett ei siihen darvita mitt muut, ko ett kapteen, go o
merikoulu kynnt, tlee ulos kajuutist, otta hyde ja kara kattoman
grunumeettri ja rknitte yhde hiuka ja sano sitt, ming numrase
merendiaanim bll olla.

-- Kuis sn sanosi? -- Merendiaan. Mik se o?

-- Nii, siin ny ntt! Puhelett merikouluist ja seilamise opist
ettk tid edes st, ett mik merendiaan o. Mutt mn selit sitt
sengin deill. Nttk merendiaani ovas semssi pahuksem bitki tervatuj
trossej, ko om biukotett maan doisest navast toissehe semsis paikos,
mis valdmert o -- mais ja pinemis vesis ei niit ol eik niit sillt
tarvitakka. Eik siink kyll, ett niit o semssi merendiaanej, ko menev
maa yhdest navast toissehe, muttko niit o vil toissiakki semssi,
ko ovap piukotetup poiki nitte, nii ett koko valdmeri o sillaill
jaett ruuduihi eik semse mihen, go o merikoulu opi saannt, tarvitt
mitt muuttkon daeva merkeist ja sekstandeist ja oktandeist ja muist
alstandeist rknit, ming numrasem bisittisi ja ming numrasem
boikimbi menev merendiaanim bll olla ja sitt hn nytt yhtkki
sormemblls kartast, mis laev o.

-- Siunakko send, vai semmost se seilamine oikkjastas ongi.

-- Semmost oikke se ongi, se pareve ja korkkeve seilamine.

-- Jekka send, mutt kuule, eik ne laevas sekk niihin drossruutuihi?

-- Ol vaik kaaho ol! Pohjas ne ova.

-- Vai pohjas. Mutt kukast nes sill nke.

-- ij. Kapteen niist selgo otta sekstandeines ja oktandeines ja
kiikreines ja vrkeines, niingo mn jo sanosi.

-- Kyll on glookku! No kruunun gapeni ne merendiaanit tittvstengi
ova.

-- Kruunu vehkeit oikke ne ova. Kenest muun gon gruunu.

-- Jaa-a, on ds maailmas sendm bali ihmelist -- Mutt kuule eik
semne merendiaan goska menp poikk?

-- Mene hnd. Mene oikke. Sill Aklandim bohjall o semssi suuri
krauijakkin, go vlist saava merendiaani saksettes rakko ja
katkasevas se, ett yks klipsaus vaa o. Ole mnkin gerra ollp
paikkamas yht poikkis-merendiaani, ko men yli Aklandi Englannist
Ammeriikkaha.

-- Mahdo siin ol vhti.

-- No se saatt usko, ett me hiki hatus siin vhtsi. Ymmrt sen,
go meri ky, nii ett ei kunaka aikant tid, mis o ja joutu siins
semmost hirmust trossi plissaman, go o niim baks ko mnuu reiten. --
Eng mn toist kertta en menekk semssen daksvrkkihi. -- Ei mar,
tyty lhtit tst maatakkin daas, kon ei tid vaikk jo huame aamust
aikasi lhdetis painamam bois gotto, kosk tuul nytt kndyvs
semsellk kandill, ett o hyv menn. -- Nii ett hyvst ny vaa!

Siihe Jankke jtt koko seorkundas ja kulus pitk aik, ennengo mms
saivas sana suustas. Mutt vihdo viime Agaatta meinas, ett olis
hn ennen ditnnk kaiken dm, ni ei maare hn merikoulu sunkka
vastustann olis.

Siihem buhesse sanos Fiia jatkoks, ett kerkke mar sen goulum bualest
vilkkim buhuma ja ilmottaman gaikill ihmsillk, kuit tarppeline
laitos se o.

Ja kyll Fiia ja Agaatta ja ne muuk, ko Moson gkis kuulivap
Pirksteeti Jankke selitykse, sitt puhusivakkin goulum bualest, nii
ett oikken dupettumam bakkasiva.

No nii. -- Vhs pali seiso. Raumalls saattingi sitt merikoul, mutt
siin uskos mn ole, ett jos ei Tasala Vilkk olis lhettnns semse
mihen gom Birksteeti Jankken, go ol oll merendiaanej paikkamas,
kndm Moso Fiia ja Pajala Agaatta milen ds trkkjs asjas, ni
ei Raumallk kukatis vilkk olis merikoulu.




"Esmeralda" jungi joulaatt


"Ansion" gajuutis Liverpuuli redill istutti ja vitetti joulu: Meill
ol nainn mis kapteenin ja hn ol ottannf frouas flihis tll reisull
ja se frou kaiketakki se ol, ko ol pannt tmsen davalist juhlaliseman
galaasi joulaattehtost toime. Ei siink kyll, ett mihek kskettin
gajuuttihin, daijottin gaffett ja nisust ja todi ja ett kokk keitt ja
paist ja hrs ko helkkar kaikengaldaste joulrtettem baris, muttko
se frou ol kaike lisseks vil toimittann josta -- en ymmr mist --
kuusengrksynkin gynttlines pydll ja timber ol laittannk komja
himmelin gattoho. -- Nii hnd ja tupakki ol jos jotaki sortti siinp
pydll. Ol Jaakobstaadin gmmboot, ol viis veljest ja ol Rettingin
gasakkaki ja pikanelli ol niingom bitki krmeit vaa. Sillaill oikke.
Komja juhla meill oikke ol laitett ja oikke joululd tunnus, vaikk
olttingin gaukanp pois kotto. Ja ymmrt se, ett siinp puhe rupes
luistama semslen drahtmenttettem baris. Pauhatti oikke siin yht ja
toist ja tul siins sitt viimem buhe siitkki, mimsis olois kukin
gulloingi ol joutunn jouluas vittm reisuill ollesas. Ja ymmrt
se, ett semses joukos, kon ei oll ensmise reisum boikki muit kon
gokk, ol yks ja toine vittnns se juhla monells sortill, millo
hyvingi hauskast, millon gurjutt krsite.

Ja viime rupes puhe kymm boosuldakki, vaikk hn davalisest istus ja
kuulustel vaan, gon doisep pauhasiva.

Nii, sanos boosu, -- monellt tavall oikke st merimis joutu
jouluas vittm ja enimitte hyvi ikvllt tavall. Ole mnkin gerra
joulaattont tull Chicagoho hirtettvks eik sekk tiukka hauskald
tundunn, vaikk mn send vihdo viime hyvim brjsi itten siit
reisust eik siit hirttmisest mittn dullk, koskan vil ts istu
ja kurkkun vil o siin reedas, ett todi luista turkase hyvi huiluan
myde alas, niingo ntt. Ja vaikk mek kyll ilman todistuksiakki olsi
uskonn boosu sanat todeks, ni hm bist yhdells simauksellp pualen
glassi todi liiveihis, sylk truiskautt hampattes raost ja jatko
juttuas.

-- Se ol nttk sillon, go mn jungins seilasi Esmeraldas. Ol seki
aikanas hyv alos oll, mutt vanh ja paikotellem berstandunns se jo ol
sillon go mn siihe hyyry oti. Vanhema merimihe varotivakki mnuu ja
sanosiva, ett l hual menns siihe astjaha, sill ett ei st tid,
kosk se rojo reppe ja snuull o viiminem bapuruak edess. Mutt mitst
mn, ko oll nuar ja jrjetn, olsi neuvoist hualinn. Mn oti hyyry
vaa eritottengin, go siin maksettim baremppa palkka ko muis laevois.
Ja maksettin gaiketakkin go siin henges kaupall mis brasseis joudus
olema. Sillaill oikke ja sitt lhdetti. Mutt juur ko me vrkeinen
oli menos alas haminahan ganalvahtkopan dykk, niin dlee Pihala
muar preiv ja jongumoine tullo kdes ja kysy: "Ettkkst te ment
talvreissuhu ja Ammeriikkaha saakk?"

-- Semne oikke olis meining, vastasiva mihe.

-- Semssi se ij pauhas, ett vidm blankklast Cardiffihi ja sild
painetam bainolastis Pensakoolaha.

-- Oi voi send, ettk tes sitt otais toimittaksent tt preivi ja
tm sukkpari sill meij Vikull. Se asu Ammeriikas siink kaupungis,
kon ds preivim blls sano. Kyll mar te vaa sill Ammeriika rannas
nt jongun, go mene siihen gaupunkkihi ja toimitta nms sndi
ettippi ja paikall.

-- lkk hulluijan gohisk, muar kuld. Ei sill ni nssist preivej ja
tavara saak kulkema reissavaisten gans ko Suames. Siin Ammeriikas
ongi, nttk, vh enem lni ko meij maas. Lhettkkm bostis
vaa, mit teill o lhettmist

-- Nii, mutt se tlee niin dyyriks, ruikuttel Pihala muar ja itk ja
pyhkes nokkatas esliinahas.

-- Lggoo, huus styyrman samas ja mn ja kokk ja kajuuttvaht oll jo
pann Esmeralda isom baati fongliina yli olgan ja oli ruppemaisillas
vetmm baatti mihines ja lasteines hamina kohden, go mnuu yhtkki
lykks milen, ett kummost send olis, kon goitais toimittas se
muari asja. Ja siins samas mn jo olingi muarin dykn ja sanosi:
"Andakkast kkin dnn net tavara, muar, kyll mn toimita se asjan,
goskei kukka muu ot st tehdkses."

-- No, sn mar oles siunatt mis! Saas nhd, ettes kad, etts ole
vanha ihmist auttann. Jumal snuu siunakko ja onnelist matka ny vaa!

Mn pistim breivi liivim boviplakkrihi ja pidi sukkpari kdesn,
siks ett haminaham bsti ja pani nes sillk kistuhun ja ajattli
itteksen, ett olis stki lyst tittk, kosk Viku saa preivis ja
sukkas, jos hn goska saa ne.

Meill ol sitt vallan gaunej ilmoj ja myttssi tuuli, nii ett se
meij matkan Cardiffihi men oikkem bualkundasest. Vh runssasten
gyll se Esmeralda vuas, mutt ei send nii, ett se asi pahast harmiks
pistnn olis. Ja ko mes sitt Cardiffis oll losannp plankklastin, ni
me lksim bainama yli Aklandi. Ja kaunist ilma ol nykki, siks kom
bsti Meksiko lahtehe. Mutt sill meills sitt algokim beli. Mes sai
semse myrsky ylitten, etten mn ol enne eng jlkkem bali semses
oll ja jos ei meill olis oll semnen gapteen, go ol tottunns sualese
vede hajuhu vh enemn go moni muu, ko laeva fyr, ni merem bohjas
mn ja kaikk muu Esmeralda mihe ja plysmihe makkaisi. Mutt,
niingo sanoit, se meij ij tisiki, mist nuarast kullongi vedet
ja me olsin gukatis hyvingim brjnn itten lopuld, jos ei meij
astjan yhtkki olis ruvenn vuatama. Ei se paha kestnns st myrsky
rundlemist, muttko repes jostakki saumast ja ny meill algo semnen
dy, etten mn toist kertta tahdois semses oli. Mes kun bumbut y
ja pev ja sittengi ol nssist, ettei mentt pohjaha. Ja mit enem
mep pumppusi vett pois st enem st pakkas lissn dleema laeva
ruumaha. Alus em me ottanns st pumppumisen doind niim berte
vakavald kandild, kon dehtii riuskast tyt ja Teuko Frankke, ko semne
veissutten dekki ai joukko ol, laitt pian dmse vrsym btk:

    Pumppukam bumppukka, hii ja ohoo!
    Kattokast, Aklantt tyhjendy jo!

St mes sitt veteli aikan guluks jolla vanhall junttamiste nuatill
ja hakkasim bumppu ko riivatu. Muttko st tyt rupes piissaman
golmanell voorkaudell, nii gyll veissamine unhotus ja Frankke sanos,
ett hn mene huilama ja hukku niingon gatimboik milumin go hn
hakka ittes hukka sem bumbun gyljes. Mutt meijn dimber, ko ol pali
mailma nhn ja pali kirja lukenns, sanos, ett hn luule, ett jos
merimis kualttuas kadotukselle joutu, ni ei hnd kuumudellk kiusat,
muttkom bumppuma hm banna rangastukseks syndisest elmsts ja
pahoist tists. Ja juur ko hn o saamaisillas astjan dyhjks, ni
se vesi ko hn o saannp pois pumbutuks kaadetan dakasi sinn, mist
se on dullukki. Ja hn saa vaam bumbut ja pumbut. Semnem buhe sai
Frankke vh fundeerama ja nokk noros hn daas hakkas pumppu, nii
ett vh henkki ol. Mutt ei meit sitteng mikkm bumppumine auttann
olis, josei yks tansklainem brigi olis meit pelastann juur viimesell
hetkell. Sillett tuski mes sem baateihi olim bs ni Esmeralda
kallistus ja vajos syvytte niingon givi.

Se tansklaine men ja Pensakoolaha, nii ett sinn me lopuldakki sendn
dlii ilma mitt muut omasutt ko ne vaattek ko meij ylln oliva ja
mit niittem blakkreis ol. Mutt em mes st surr, em mn kummingan,
go nuar ja riuskas oli. Ja mn ptingi, ett em mn rupp odottama,
ett mn kotti lhetet, muttko ota hyyrym Bensakoolas ja lhde
mailmall. Ja kyll aloksi oliki ja hyyryj ol tarjoll vaikk kuip pali.
Mutt mn olin dull vahingost viissaks ja ajattli itteksen, ett ky
kuik ky, ni ei mnuu semsse laevaha saad, ko vuata, nii ett yhtmittam
bumppuma joutu. Ja sendhde mn meningi laevast laeva ja oti vaari,
mis pumpptang ol kiildvks kulunn. Eik semsist sunkkam buutett oli.
Ja aingo mn semsen giildvm bumpungahva ni, ni mn ajattli. "Ei
poja, ee-ei, thn guppihi ei mnuu kekatakka."

Mutt yks pev ko mn jllk kveli siinp pisi rantta ja poikkesi ai
joukko jongu laevam bumpuvartt kattoma, nin dlee yhtkkin gaks mist,
ottava mnuun grajvrkeihin giinp, pistv hansklova mnuu ranttemihin
ja sanova, ett ny om baras tuli heij fliss vaa.

En mn sillo vil pali engelskat osann, mutt koiti mn st solkat
hiuka ja kysysi, ett vikakost ny on, go mnuullt tmmst evervaltta
tehd. Mutt ei ne mihek ko naurova vaam, byrytivk ktes ymbrs
kaulatas ja vahtasivat taevast kohde, ni ett mn ymmrsi, ett naru
jatkoks he mnuum bist meinasiva. Ja se tunnus tylkkjld, ymmrt se.
Sitt hep paniva mnuu ajopeleihi, eik ollk kulunn monttaka hetki, ni
mn jo olim Bensakoolan gistus.

Seoravan aamunp pistetti hansklova jll mnuu ranttemihin ja sitt
lhdettin gulkema rauttit myde, en ditnn mihi. Mutt kahde
voorkaudem bst mep pyssi kauhja isson gaupunkkihi ja mn
kuljetetti jlls sen gyln gistuhu. Ja ko mn sill oll vh aikka
istunn, niin dul iso joukk semssi poliismihi mnuu vauhkottleema ja
sopotiva engelskatas. Viimen dul sitt vil yks vanh herr ja rupes
andaman giru niillk kahdellk, ko mnuu pisi Ammeriikkat laahann
oliva. Ja ko hn aikas ol heit klumminn, ja kironn ja prmndnn,
ni hn lks menem harmeisas. Nek kaks mnuu mistn gattliva hetke
aikka toinen doistas hyvi nrk nksin, mutt yhtkki he ottiva mnuu
vlihis ja sitt lhdetti ulos fanghuanest kaupunkkihi. Mutt hetke
matkam bst ne junkkri lksiv lissu ja siin mn nys seisosi oudos
kaupungis valla avuttoman.

Niingo sanott, em mn pali engelska osann, mutt osasi mn st
send se verra, ettn taisin gyssy yhdeld semseld maistraatimiheld,
ko seisos keskelk kattu, ett mik tmsen gaupungi nimi oikke o. --
Mutt voi turkanen, go se suutus ja pudist nyrkkis mnuu nokkan all ja
ksk mnuu menns se ainasen di.

-- No, om mar tm nys send oikken gamala, ajattli mn, meni jll
vh matka ja kysysi yhdeld herrald, ko ol hyvlaita se nkne, ett
mikst kyl tm oikke o.

-- Jeerussalem, vastas se roist, men menoijas ja nauro holott
menness.

Engstn send vihdo viime mahd lyttt tld jongu viissangi ihmse,
ajattli mn ja tramppasi ettippi vaa sinnppin go mn ymmrsi, ett
kaupungin geskkoht ol. Ja ko mn sitt kulje ja kulje ettippi, ni
mn tlee semsellk kadullk, ko ol puadej tynn kummallakkim bualell
ja ko mn sitt luin dankkasi niittem buadettem bllkkirjotuksi, ni
niis ol ussemis sana "Chicago."

Annast katto, engstn mahd oll Chicagos tuumali mn ja ko se nimi
ai ussemi ja ussemin dul mnuu silmihin, ni mn ymmrsi, ett Chicagos
oikke st ny oltti.

Mn olin gaikes onneks kuulit tmsestkkin gaupungist puhett, nii
ett mn tid, ett semne o mailmas, ja ko mn sinn ny oll joutunn,
ni ei ny en ollk kysymyst muutt ko, ett millaillt taas kunjallp
pstn dld kottippi. Ja se oliki vh kiper kysymys, kodei
mnuull oll rahakan gukkrosan go muutam engelska silling muistaksen.
Vissemks vahvudeks mn send istusi yhdellp pengillk, ko ol
siink kadu vires, otin gukkron esill ja rupesi rknittem, ett
palik mnuull ol st ainelist hyvytt. Mutt ei st herunns sild
enempp ko viis sillinkki ja yhdeksm benssi. Eik semsells summall
pitkllp potkit semses kyls. Kyll mn se ymmrsi. Mn knsi
sitt vil kaikk plakkrinikki vrimbuali, ko mn ajattli, ett
jos sinn olis joku raha ksynn. Ja ko mn sitt koperoitti liivim
boviplakkariakki, niin dul kssihin se Pihala muarim breiv, ko mn
valla jo oll unhottann. Mn kato st preivi ja ko mn sitt lue
sem bllkkiijotukse ni siins seisos ens: "Viktor Pihala" ja se all:
"Chicago" ja sitt kadu nimi ja talo numra.

No mutt ol nyk klookku sendn, gom Bihala Viku asuki nms tll,
ajattli mn, tahkosi silmin ja lui sem bllkkirjotukse vil toisen
gerran, gom belksi, ettn gukatis oll erhettynn ensmisellk kerrall.

Mutt eng ollukka mn erhettynn ja ny mn meni vh kki jlls
semse maistraati mihen dy ja kysysi hneld, kuis siihe daloho
mennn, go siinp preivim blls sanota. Ja kyll hn gadu hyvin dis
ja neuvos mnuu, kui mnuum bit se lytm. Ja nii mn sitt lksi.
Kveli ja kveli ja nyti ai joukkom breivin ihmsill ja sai uussi
neuvoj. No, em mar mn tmngaldasesakkam bisnesis oll olis se
jlkken, go mn pikku poikans st meij mullvasikka joudusin
gaahistama Vasaraiste metis, puheli mn itteksen, go mn siin
ilosell milellk koiti luusat itten mrm bh. Ja tul mar mnuu
vasta vihdo viime semne ihmnen, go sanos, ett tosa se o ja nytt
yht talo toisellp puallk kattu. Ja todestakki ni siin ol semnem
buadindapane ja ovem blls seisos: "Viktor Pihala." No, mitst tst,
mn meni vh kki sinn, avo ove ja valla oikke, sills seisos Viku
keskellk kaikengaldaste mblette ja mn ymmrsi, ett hn ol niit
ruvenn vrkkmn, go hnes ai semmost nikkri vikka ol oli.

Viku kattel mnuu hetke aikka vh pitkst, mutt sitt hn sanos:
"Katost Jokela Jankket, oleks snkin dll?"

-- Ole hnd, niingos n. -- Hyv pev kans vaa ja terveksi Raumald.

-- Pev, pev. -- Kiitoksi vaa, mitst kuulu Raumald ja misas
asjois sn tllppi liikkell ole?

-- Ei mnuulls sem baremppa asja olk kon dulin duaman dt preivi snuu
idilds. -- Anno hn vil yhdem bari sukkiakin mnuun duadaksen,
mutt niitten gans tul semnem bin glumm, ett ne meniv merem bohja
Esmeraldas, ko se haaverin dek Meksiko lahdes.

Viku ott preivi ja sanos: l siin ny hulluttel, niingo snuun dapas
o, muttkon duls sisll ja selit kuis sn tnn joutunn ole. -- Nii ja
kiitoksi preivist. Se om barhamppi joullahjoj, mit mn tnp saa.

Jaa mutt taita mar ollakki joulaatt tnp, sanosi mn, ko oll
joutunn jo valla viikkvillihi niis vastongymsisn.

Joulaatt oikken dnp o ja se sn vit meill, puhel Viku ja vei
mnuu asumuksehes, ko ol piham berll. Ja sill ott Viku frou taikk
emnd, miks mn hnd sanoisin, go se ol semne oikke fiin ja ntt
ihmne, meij vasta ja kamalast mnuu trahteeratti ja pljtti. Ja
kyll meill juttu piisas, se saatt usko. Eik Viku lakann ihmettleemst
st, ett mingthde nep poliisi mnuu fanginn oliva ja laahann mnuu
Chicagoho saakk. Mutt vihdo viime Viku frou kksikin, guis se asja
lait ol. Hn garas toisse huanesse ja ko hn sild dul, ni hnell ol
ammeriikkalaine aviis kdes ja sitt hn ja Viku rupesivas st lukema
ja naurova, nii ett he pakattumam bakkasiva.

-- Pahustakkost tes siin nauratt? kysysi mn viime.

-- No ko sn ole otett siks suureks rauttiryvriks, kon dllppi
om bahoijas tehn. Katost, ts o hnen guvas. Kyll se ongi snuu
muatoses. Ja ts prndis sanota vil, ett tm ryvr ei olt
taitavannas engelskat, jos hn giikkihi joutu. Ja pahus soikkon, gon
ds mainita vil, ett hnell o arp viildem boiki noka juur niingo
snuullakki.

-- Sanotang vissi nii? -- Nii, siins ny nk, kui nep pahat teo ain
duava rangastukse jlkkes. Niingos muista, ni mn sain dm haava ja
arven, go mn putosi apteekin dregooli aedald sillongo me molemas,
sn ja mn, pikku poikin oll omeni varkkais.

-- Sillaill oikke, sillo oikke sn se sai ja on daitanns se
ryvr-Dick saad arpes samois toimis, mutt summ se ny vaa o, ett ko
snuull o se arp ja oles se ryvrin gokkone ja nknengi hiuka ja ko
sn kulji laevast laevaha ja hyvi epplyttvllt tavall vauhkottli
ymbrilles ekks engelska taitannt taikk olit taitavannas, ni em mn
ihmettel lainkka, etts joudusip poliisetten gssihi.

Semne oikke asja lait ol ja fundeerasi me Vikun gans, ett jos mn
ruppeisi rautrahoj hakema niild viraomasild, mutt sitt mep pti, ett
kosk o semne vuade aik, ett pit oleman gunni Jumalall, rauh maas ja
ihmsill hyv taht, ni em mekkn dahtonn ollp pahasuappassi, muttko
jtin goko asja sikses.

Ja hauskemppa jouljuhla mnuull o harvo ollk ko sill Vikun goton.
Mutt tul mar mnuu milehen, go mn siin istusi ja nautesin
gaikengaldast trahtmentti ja o mond kertta jlkkembingi milehen
dull, ett millaill mnuu oikke olis kynn, jos em mn st Pihala
muarim breivi olis ottann ettippin doimittaksen.

Semssi se boosu pauhas. Ja se ol meij muitte milest semne hiuka
opettavaine jutt. Eritottengi met tlii siit ymmrtm, ettei saas
send vallan dohromaisest tlltells sillongan, go laevattem bumbuj
syynms ky.




Kalljongyl sepp ja rauttin gondukteer


Kaikk ihmsek Kalljongyls oliva ihmeiss sendhden, go heij sepps
ol valla muuttunn. Ei nii, ettei hn olis tits tehn niingo ennengi,
ei maare. Yht hyvi hn heosen gengitt ko ainakki ja jos kirves
tarvittin derstt, taikk jos sirpin daikk vikattem buuttes oltti,
ni ei siint toissi seorkunttihi lhtit tarvinn. Kyll Kalljongyl
sepp vaan gaikk semse asjak klaaras yht liukkast ko ennengi. Nii ett
seppttem barhait oikke hn ol niingo ennengi. Mutt se vaa ol erotus,
ett hnem bajastas enne ain guulus trallitust ja nauru vasaran
galkutukse joukos, mutt nys sill ol juur niingo joku aave olis
tykaluj pidell. Ei veisumbtk sild kuulunn ja ihmses sanosiva, ett
tuski sepp ny hyvm bev sano, ko joku asjoillas hnem bajahas mene.

-- Ny o meij sepp vissi saeras, tuumaliva isndmihek, ko heijn
geskes sepst puhe tul. Mutt mm meinasiva, ett kyll mar meij sepp
ny vissi mene naiman, gosk o niin dotiseks tuli. Ja kyll jo o aikaki
ja hyv mihe hnest saaki, se ko hne saa.

Nii ett kyll kalljongyllisill nyf fundeeramist ol, ko heij sepps
nii gamalast muuttunn ol humrists. Ja viime iml isnd, jong
maalls sep asumus ja paja olivap, ptt lhti ottama asjast vh
nuugemppa selkko. Hn ol jo aikka meinanns sen dehd, mutt ol siin
elongorjus oll niim bali shin ettei hn ollk kerjenns semssi
ajattleema. Mutt nyk ko hn muutongi joudus tekemn gaupungireisu ja
hnen dis sillo men sepm baja siutt, ni hn ajattel, ett poikke mar
mn nys send vihdo viimengi sepm buheill ja ota selgon gaikist.

Ja nii hn dekiki. Seoravan aamun hn lks asemallp pim bari tiima
aikasemin, gon darvinn olis, sillett ei imlst olit taksuunahan
gon gnafft kolmk kilomeettri. Ja sep asumuksest ol vaan giveheitt.
Mutt jo pitk matkam bs sep asumuksest hn guul, kuit tm veisas
pihallas yhde vrsy doises per ja ko hm bs paja ove suuhu, ni
sepp huus: "No, hyv pev iml, mihist sn nys sutta."

-- Pev, pev, kaupunkkihi olis niingo meining mennt tst.

-- Vai nii, vai kaupunkki. -- No, mutt se vast sopiki. Sinnt tyty
mnuungi menn. Nii ett tleest nyt tonns sisll meill, ni mn ruakko
ittin vh sin aikank, ko sn juak kupin gaffett. Ei ol mittn
giirutt vil. Juna lhte vast seittmm baikkeill ja ny ei kell ol
vil muut kom bual kuus.

Ja sislls sep asumuksehe menivs sepp ja iml. Ja Ruahmaa muar, ko
sep huusholli pit, rupes koht paneman gaffekupej pydll. Sepp men
oitis perkamarihi vaatteit muuttama ja sillo iml tykks, ett ny
om baras aik kyssy muarildakki siit sep mile muuttumisest ja hn
guiskas muarin gorvaha: "Mit ne ihmsek kohiseva, ett tua meij sepp
o niin gauhjan dotiseks ja ykstoikkoseks tuli? Mnuu milestn hn o
juur niingo ennengi."

-- No sanokka ny muut! Juur niingo ennengi hn jll o. -- O oikke.
-- Nii hnd. Mutt kyll asi send nii oll on, go ihmses st jahdann
ova. Nrkksis ja totine oikke hn oll o siit saakk, ko hn duanan
gaupungis kve. Ja vast eil ehtost, ko hn ol pttnn, ett hn
jlle lhte kaupunkkihi, hn dul yhtliseks ko ennengi. Nii ett kyll
asi nys sitt selkki o.

-- Em mn ymmr, ett se selkki o.

-- No mutt isnd, sanos muar, ja nyhjs imlt kylkke silms
sirrills ja suu nii messingis, ett se aino hamppa-sohlo, ko hnell
ol ala-leuas, tul nkyvi. -- Ettk tes st ymmr, ett hn o lytnn
morsjame ittelles sillk kaupungis ja st hn o ikvinn. Ja nyk
ko hm bse sinn jll, ni hn o nii ilone go ennengi. -- Nii, nii,
se rakkaus o raatto, se vet voimakkamin go seittmm bari hrkki,
pruukkas Tanila inspehtor ai sanno.

-- Se rakkaus ja rakkaus! Te vaimihmse olett niin gaahoj! Ett tes saa
jrkkehen, ett meill mihill on ds mailmas muitakki asjoit mild
painamas kon deij vehken.

-- Nii, ja mit sitt vil. No nii, suutta kyll oll niingi, ettn ole
erhettynn. Mutt suutta oll niingi, ett mnuus o oikkeus. Perspi se
nhd. O semmost ennengi nht. Esimerkiks kon de st teij nykyst
emntttn -- -- --

-- No, no, no, no! Ei ts niist nyp puhett ol. Pasi o, ett meij
sepp o jll endsis voimisas. Kyll asjast sitt kaikim buali selk oteta.

Siihe se sitt lopus se muari ja iml vlinen geskutlemine. Muar kaas
kaffett kuppihi, oikke runssan gupin gaasiki ja ennengo iml ol
saanns se juaduks, ni jo ain dul seppkim berkamarist pyhvaatteis
ja kahde litram bott kdes. Siinp potus ol oll viina ja sen gyljes ol
vil klapp jlil, ja siins seisos "Fennia-viina."

-- Sn meina nms ainett hankki ittelles tll reisulls, sanos
iml, ko h nk potu sepn gdes.

-- Nii hnd, ainett oikken dh darvita saad ja hyv ainett
sittengim, buhel sepp ja krsk muari anttak korkim botusuut varte.

-- Kyll mar niit prundej viinpuadis o, vastustel muar.

-- Olkko vaa, mutt mn tarvitten goht korkin dh, vastas sepp,
men vesimbrin dy ja rupes kousall ajama vett pottuhu. Ja ko hn
ol saanns sen dytte, ni hm byhkes sen guivaks, ott muarild korki
ja pist sem botu suuhu. Sitt hn avo ruakvakkas ja pist potu sinn
reisrua joukko.

-- Kas nii, ny mes saa sitt vhitelle ruvet lhtem mnuum bualestan,
sanos sepp, ko hn ol kaiken dmn dehn.

Ja sitt ij lksiv. Mutt ko ol kappal matk kuljett, ni iml sano
sepp: "Sn olek kuulem ollk kovast totine ja hiljane nit aikoj."

-- Ole hnd. Ole saannf fundeerat, nii ett pnahkatan oikke on
garvastell.

-- No, mit sitt?

-- Yht krongeli asja. Nks, ko mn ts tuanan gaupunkki lksi, ni
em mn sinnp pss.

-- Es pss. Pahusikost siin sitt oi?

-- Mn ajettim bois junast ja jtetti Saunlamme asemallt
tllttleemm bimjs.

-- l nyk koohoijas! Kuka snuulls semsen dek?

-- Se hij kondukteer. Se ko ai ihmisten gans kseera. Sanos, ett
mn ole juavuksis ja jtt niingo jttiki mnuu Saunlammell. Ja ko
mnuulls siihe aikka ol kova kiirutt titten dhde, ni em mn en
seoravanp pevn ruvenn yrittmnkkn gaupunkkihin, gom balasi
aamujunas kotti. Hukka men diketi hind Saunlammeld kaupunkkihi ja
sain gustantta ittellen ysija vil Saunlammell.

-- No, olettak hullumppa kuull! Mutt sn olik kaiketakki juavuksis.

-- En oll, en se enempp ko met ts. Yhde ainoa ryypy oll ottann,
ett mnuu hengen gukatis hais viinald, mutt se on gyll tosi, ett
mn hulluttli ja puheli leikki, niingo mnuun dapan o. Sendhden
gaiketakki se gondukteer ptt, ett mn juavuksis oli.

-- Ol mar se ilkki jutt. Mutt kuule, es sunkka sn semmost pind
vahinkko surr ol viittinn.

-- Surr! En mn surs suuremppiakka. Ole vaa fundeerann, ettkui mn
saa sild kondukteerild se rahan dakasin, go mn syyttmst hvesi
hnen dhtes.

-- Jaa-a. Kyll siin vaa fundeeramist ongi. -- Kuule, l viit semssi
ajatell, muttko san mennyks se summ ja sill hyv.

-- Ei, ei st asja send siihe jtet. Ei mnuu luandon salls st.
Kondukteer saa maksa mnuulls sem biljeti hinna ja ysija Saunlammell.
Siin ei aut mikk!

-- Kyl mar se hne velvolisutes olisiki. Mutt millaills sn hne
siihem bakota? Menek kerjihi hnen gansas? -- Se on durha!

-- Turha oikke se olis. Ei siit tliis mitt muut ko hirmunen gasa
protokolli ja ne maksava raha, ne. Ei, em mn kerjittem viit
ruvet hnen gansas. Mutt mn olen geksinnt toisen gonsti ja mn
luule, ett se luana hyvi. Saadast nhd vaa, ni mn vil tnpm
bane sen gondukteeri maksama mnuu vahingon. Mutt muist se, ettes puh
sanakan, go mn ja kondukteer hiistle. Sillo menis mnuun goko tuuman
hukka.

-- No o stki lysti nhd ja kuull. Ja kyll mn vaa hissuksis ole --
vastas iml, ko hn ja sepp astusiva aseman drapuj yls ja menivp
piljetej ostama.

Ko hes sitt meniv junaha, ni iml sanos sepp, ko hn nk
junailija: "Nyk kveki hullust, ny ongi nms se toinen godukteer
eik olekka se hij."

-- l httl, vastas sepp. Kyll takasin dulles o se hij, mn ole
ottann asjoist selgo.

-- Vai nii, vai nii, meinas iml, ko hes siins sitt painovak
kaupunkki kohde. Ja kaupunkki het tliivak kaikellk kunnjall,
toimitiva asjas lailes ja ehtopuallp pev het taas lksivk
kottippi. Mutt ny oliki se hij kondukteer heit kuljettamas niingo
sepp ol ennustann. Ja sepp ol hyvllp pll, naureskel ja puhel
hulluijas, nii ett kaikillk, ko siin vaunus istusiva, ol kovaste
lysti. No, ko sitt hetke matk ol kuljett, ni sepp otta matkvakkas
hyllyld, ava se ja ruppe sym. Ja vahvam brovjandi hn oliki
rustann vakkahas. Tuarett voitt ol ja nisukakko ol ja oikke aika
pala keitetty flski. Hn leikkas puukkollas aika viiplen gakko, pan
runssast voit pll ja ai ennengo hm bur palase voileivst, ni hn
dlls hyvn gikle flski sem bll ja si taunas, nii ett rasv
kiris suupilist.

-- Haukkast nys snki, sanos hn hetkem berst imlll ja oijens
puukkos ja flskingapple hnell.

-- Ei, kiitoksi vaa, em mn uskals sydf flski, vastas iml,
mnuull o nks vattkatar.

-- Vai vattkatar snuu vaeva. No, mutt sitt vast flsk ongi oikkem
boikka. Mnuull o ja oll vattkatar, mutt flskill mn se olem
barandann. Nks, mn olen dulls siihem bh, ett semne vattkatar
tlee siit, ko vata seinp psevk kuivama liiaks, krppistyv ja
krahnavap pahast toinen doistas vasta. Ja ymmrt se, ett rasv siins
sillo hyv vaikutuksen deke.

-- Ollek vissi nii?

-- O oikke, rasv mnuuki auttann o. Ole jo yhde sia synn ja ts on
doine menos.

Ja ko sepp ol se sanonn, ni hn leikkas taas oikke aika palase
flski, pan voileips plls se ja pist poskehes.

-- Sillaill oikke, rasva oikke vatt kaippa, sillongo se kippi o
ja ryypy ai joukko, jatko sepp puhettas ja rupes vakkas pohjald
koperoittemam bevvaloho st Fennia-pottuas, ko hn goton vedellt
tyttnn ol.

-- lkk helkkris ny ottak viinpottuan esillk, kondukteer tlee ny
juur, huus joku heij viress.

Ei sepp olls st puhett kuulevannas, hn nost Fennia-pottus
korkkjall yls ja rupes pruntti suust yrittm. Mutt samas tulikin
gondukteer, nappas takkapim botu sepn gdest ja sanos: "Jaaha,
sn olekki se sama mis, kon duanam bois junast jtettin, gos oll
juavuksis ja nys sn meina jll ruvet trankkaman ds. Eks sn
tid, ettei junas saa ryypt? Ja sendhde mn otangin dmm botu
nyt talttehen. -- Nytst piljettis. -- Mihi sn mene? -- Jaaha
Kalljongyl asemall. -- Sills sn saap pottus takasi."

-- Engst mn send sais ottap pind ryyppy siit ens? Kyll mn se
sitt milells annangin deij halttuhun.

-- Ei tippakka, vastas kondukteer ja men menoijas sep Fennia-pott
kdes.

-- Siin men nyk koko lke, naurovat toises sep ymbrill, mutt ei
sepp olit titvnns, ko jatko symists ja pist pinem bilapuhe ai
joukko, niingo ei mittn dapattunn olis. Ja iml fundeeras, ett mit
jrkki niis sep vehkeis lopuks olleka.

Mutt kyll hm bia se ymmrtm rupes. Kon dulttin Galljongyl
asemall, ni sepp men viinpottuas hakema sinn virkhuanehe. Ja ko
se hnell annetti, ni hn nappas korki auk ja ennengon gukka ol
ajatellukka est hnd ryyppmst asema virkhuanes, ni hn jo ol
ottann aika simauksem botustas. Mutt tuski hn ol ryyppys ottann, ni
hm bruiskas kaikk pois suustas ja sanos: "Fyi pahus, vett! -- -- Vai
semmost te mnuullt teet; otatt mnuu viinpottun, ryypptt sen dyhjks
ja panett vett sija! Mutt tidttk, mit siit tlee? Tnn mnuu viinan
hind taikk saattakki nhdt toist!"

Siinkst sitt vast upra tul. Kondukteer ol valla helisems ja vaikk
hn skkrs, ettei hn ollp potun gorkki pidellykk, ni nii siins
send vaa lopuks kve, ett hn sai maksas sepll viina hinna. Ja
kiirust sittengi, sillett ei juna seis muut kon gymmne minuutti
Kalljongyl asemall.

Ja ko iml ja sepp sitt ehtohmys tallustliivak kottippi, ni sepp
ott plakkristas ne rahak, ko hn ol kondukteerild saann, rknitt
nep, pist nek kukkros ja sanos: "Ts o melkke jmt niim bali, ko
mn hvesi sill edelisell reisullp piljetistn ja makso ysijastan.
Nii ett kondukteer ja mn ole nyk kuiti, vaikkei tm kaikk juur nii
lailist tit mennykk. Mutt oikkeus o semne, ett st joutu tmne
mis vlist hakeman girttten gaarttate."




Herashdingi muuttorpaatt


Naapurkaupungi herashding ol vuaskaussi souttas sohlann ja seilannk
krnittn huvilas ja kaupungi vli. Ja ai hn ol hyvim berillp
pss. Ei hn ollk koska hiljastunn raastuvaoikkeude istunoist
maanandaisi vaikk joukko ol hiuka lystikim bidett sunnundaehtosins
sill herashdingi huvilas, niingo ymmrettv asi ongin, gon gerra
suvilystis olla. -- Sillaill oikke. -- Eik oll mitt suuremppa
klummi koskan dull ja jos ptkki joskus hiukam borott semsten
galaasette jlkke, niin gyll raerituule ja soutaminen daikk skuuteist
venuttamine semsep pine vaevap pia lopetiva. -- Nii ett kaikim
bualin dytyvine herashding ol huvilahas ja paattihis ja aeroihis
ja seileihis.

Mutt sitt ruvettin gohisema aviiseis ja kalaaseis ja mis vaan
gaks taikk usseman gaupungi herroist satusiva yhten dleema, ett ny
ei tarvitt enn genenkk soutta eik seiletten gans prst, ko ol
keksitt semne msiin, go o niim binen gokkone, ett se mahtu vaikk
soutpaattihi eik st tarvitt puills sytt, mutt ko anda sill vaam
binen dilka valuljy nokkaha, ai jo se ky huhki niingo riivatt.
Ei herashding tmssi jutuj alus ottann oikke uskoakses, muttko
ol pari vuatt kulunn ni jo niit semssi masiimbaatej sanotti olevan
Durus vaikk kuip pali ja yks kaunis pev, ko herashding kryssskel
vasttuules huvilatas kohde, nin dotisestakko hn nke pine, valkosem
baatin, gon dlee, nii ett vesi keulas kohise ilma seilej, ilma aeroj
ja ilma mittn gorsteeni. Ol, pahus soikko, juur jmtt niingo joku
nkymtn gsi st olis kuljettann eik siit mitt ndkkn guulunn
ennengo se ol hne siuttes menn ja pss tuulem bll. Sillo sild
kuulus jotta hakkamist ja tuiskautt ai se yhtmitta jottam bind
saungrsski, mutt ei st tuli niingo valulaevois korsteenist
muttko ahterist ja juur vede rajald.

-- Klookk kapen o, saamaren glookk kapen -- puhel herashding ja
vauhkottel st, nii ettei huamannt tuulembuuska, kon dul Lammaskari
nokan dakka, ennengo se jo kallist hnem baattias, niim ett se ott
hyv ryypy leembualeld.

-- Kas niin, geikatan ds vrimbuali vil tomsen durkase
uudeaikkase masiimbaatin dhde, puhel herashding, piukott
klyyvarskuutti, vns bummin geskellp paatti ja anno paattis knttt
toisell laedall, nii ett seil est hne nkemst koko tua uudeaikkase
otukse.

Mutt vaikk se nys sitt olikim bois hne silmists, ni ei hn sild
st pois milests saann. Yllkkin, go hn hers, ni hn ajattel,
kuip pahukse ntist tomsell muuttorpaatills sendm bsis kulkeman
gaupungi ja huvila vli. Ja ko seorhuanes taikk muuhall istutti
ja praakkaskeltti, niin gyll vaa ol niingo noidutt, ett semssi
muuttorpaateihi herashding lopuldakki sai ne jutu menem.

-- l semssi fundeer, sanos hamingapteen sitt kerran, go niist jll
ol tullp puhe. -- l niit fundeer, prnkkrustingej ne ova.

-- Vai meinas sn nii, ett ne ovap prnkkrustingej.

-- Meina mn nii, ja se ongin didks totinen dosi. -- Kuulestis,
tunneks sn Sundbergska. --

-- Jaa, ett jos mn tunne Sundbergska. -- -- Een, -- en mn hnd
tunn.

-- Se on vahing se, taikk oikkjastas sn ole onnellinen, gon es
tunns Sundbergskat. Tidks, se on gaikkjam bahangurisin vaimihmnen,
go maa plls kanda. -- -- Esimerkiks snuu frouas -- ai saamar,
sn olekki vanh nuar mis -- no nii, esimerkiks mnuu muijan dila
hnd pyykill huame. Luuleks, ett hn luppa tull. Ei maaren, go nosta
nokkas pyst ja sano, ett enne hn nlkk nke, ko hn semssen
dyhn dlee. Mutt huame aamust hn o ensminem byykktuvas ja ko
hnells sanota, ett hne sijalles o haett toinen, go ei hn luvannt
tull, ni hn gulke ymbrs kaupunkki ja haukku koko meij huusholli
valla huut helkkrihi ja sano, ett hnd om betett. Semsen dy hn
deke esimerkiks. Semne se Sundbergska o. -- No nii, ja tunnek
kaiketakki sn se Leppkarin Gristofferi. -- -- Vai niin, vai es
tunn. Se on doine hyv. Ilkkjmpp mist es sn juur nami lyd nild
kulmkunnild. Mutt hyv paattmestar hn o. Paras paattmestar ko mn
tunne, vaikk vh ulkpuald tt lnikki hakema ruvetais. Tekev ne
muukkim baatej -- -- --

-- Pahustak mnuullk kuuluvas snuu Sundbergskas ja Leppkarin
Gristofferis? Puhuta ny niist muuttorpaateist vaa.

-- No, no, l htts kual, kyll niihi vil tulla. -- Nii nks,
tekev ne Ahvenluadom boja ja Ryjskrim bojakkim baatej, mutt ei
ne heijm baattis oikken dahd vette soppi. Mutt annast ko Leppkarin
Gristoffer ly paatin gokko, ni se om baati nkne, siin o fasuun
ja se on gaikim bualin gelvolinen galu. Mutt kylls saa rukkol
hnd kans, ennengo hn snuullp paatti tekem ruppe. Ja kymmenssi
kerroj hn dlee st tehdess sanoma snuull, ettei hn did, ett
saak hn st valmiks enne joulu, vaikkas sen gevttalvest tilann
ole. Ja josas vaa sano, ett snuu on giiru sem baatin gans, ni hn
ly ittes valla lehmks, eik vasara eik saha kttes ot. Semne se
Leppkarin Gristoffer o. Saastasem bahoj kurej tynnk koko mis. --
Ja jos sn nyp panek kaikk Sundbergskan gurelemise yhte ja kaikk
Leppkarin Gristofferi vikuroittemise yhte ja multtipliseera --
kertomiseks st, herra nhkn, dh aikka maailma sanota -- nii
hnd -- multtipliseera nek kymmnell, ni es sn sitteng vil oikke
selv ksityst saas semse muuttorpaati masiinim brnkkmisest. -- Nii
raadoj ne ova, nii saastassi raadoj ne ova, ne rustingi. -- Ei st
tid lainkkan, gosk nep paha nahkas kndv ja siins st sitt olla.

No, ymmrt se, ett tmnem buhe sai herashdingin duumaleman
doisengin gerra st muuttorpaati ostamist. Ja siink kulusikin gaks
vuatt, ennengo hn vihdo viimen gaikist varotuksist hualimat ost
ittelles semse rustingi.

Fiin ja ntt se ol ja Elida se nimeks pantti ja herashding opettel
itt panema sen gym eik oll aikkaka, ni ei hne muut tarvinnk kom
baiskat veivist se vauhtpyrn gerran daikk pari ymbrs ja sitt
karat ruarihi ja nii st sitt mentti, nii ett rytis vaa. Ja nii
sitt kulus koko suvi, eik yhtn gertta koko sill ajalls se paatt
ollp prngnn, muttko ol kulkennk kildist ja sdylisest, niingo
hyvluandose muuttorpaatin dleekin gulkki. Ja ko herashding
kaupunkkin dullesas men kalamistem baatette siutt, nii ett kihatt
vaa, ni hn gysys joskus pilam biten galaijild, ett ong heillt
terveksi vidk kaupunkkihi, ni sopi sanno vaa, mihi niit vid. Ja
ko hn ajo kommesroodi muuttori siutt, ni hn vlist nytt kydem
bt ja kysys: "Haluttak veljen dullp pukseerill?" Mutt sillo vast
herashdingill juhla ol, ko jongu muuttor ol menn epkunttoho. Sillo
hn girs se montten gertta, anno hyvi neovoj ja sanos lopuks, ettei
sais ostak kaikengaldassi krapeluj, muttko semsen go hne muuttoris
esimerkiks. -- -- Hn ol nttk kovast tytyvine muuttorihis ja
kehus st pahemin go mustlaine heostas. Eik oll ihmekn, gon ei
se koskam brngnn. -- Nii hnd ja niingo sanott, sillaill ol sitt
suvi kulunn ja syks ol ksis, ko herashding taas yks maananda-aamu
lks huvilastas painaman gaupunki. Hn vns muuttorin gym,
istus ahterihi ruari pitm ja tuumal siink, kui harmiloist send
olis, ko olis semnem brnkkmuuttor mihell, nii ett hiljastuis
raastuvaoikkeude istunost. Jaa-a, tliis mar siit nykki aika harmi.
Se Annila isnn destmenttjutt menis vallam blrks ja siin olis
kahdenduhane meno, sillett niim bali hn ol rknnnt tinavas siit.
Ja Kaerlam boik, ko ol tapells syysmarkknoist ja puukkos kans sohinnk
kaverias, jis pelastamat linnast ja ussema sata siinkki menis
hneld hukka. Ja se Ttiln gyl meijerskan gunnjaloukkausjutt; --
niin no, ajattel herashding, se sais milells mennkki mytty. --
Ei herashding ollk koskan dyknns semsist kunnjaloukkausjutuist. Ne
olivat turha-aikkassi ja lapselissi hne milests.

Semssi herashding ajattel, ko hn siink kulk kaupunkki kohde ja
kuulustel, ko hne muuttoris hakkas harttast vanha tuttu tahtias.
-- Mutt yhtkkin guulus kesken gaikem bim bihaus, muuttor hiljens
toimitustas enem ja enem, niingo se olis vsyn ja viime se pyss
niingo naulaha.

Herashding karas keulam bualehen gattoma, ett olik hn unhottannp
pann valuljy tankkihi. -- Ei, ei hn valuljy oll unhottann, st
lind ol sill niingo itmert. Sitt hn goitt, ong sytytysrusting
lailses reedas ja ol oikke se kunnos, ei siin mitt vikka oli. Hn
syyns sitt vil kaikk ratta ja muttri ja kraana, mutta ehj ne
oliva ja hn dul siihem btksehe, ettei sill muuttorill oll mitt
oikkeutt ruvet lakko tekem. Hn vns veivist vauhtpyr oikken
giukkusest. "Tjuhississis, tjuhississis -- puh -- puh", sanos muuttor
ja siins se taas seisos ja ol totinen go Laustim bundar. Herashding
tartus veivihi jll, vns ja kiros ja saiki se masiinin gym, nii
ett hm bs pari sata sylt ettippi, mutt sitt ol jlls stopp. Hn
syyns uudestas kaikk tapi ja vrki ja pyr ja kas ni vndm
veivist jll. "Tjuhississis, tjuhississis, pu -- puh -- -- puuh" ja
siins st taas seisotti ja taas algo veivamine.

-- Ong masiin epkunttoho menn? kuulus yhtkkim baabuurim bualeld.
Se ol yks kalastaja ko ol pysnn herashdingi muuttori vire.
Herashding oijens ittes, katos luinautt st kalaij ja sanos:
"Ei, ei se epkunnos ol."

-- Vai niin, vai ei olekka epkunnos. -- Mn ajattli vaa, ett se
om brindullk, kon ett tep pisi men ja kon de nii riivatust veivatt
sillp paatim bohjas.

-- Aim bahustak se teillk kuulu, jos mn veivan daikk olen veivamat.
-- Mn ole vapa Suamen ganslaine, ripellk kyp ja myndi ja rokotett
ja mn saa veivt oma muuttorkonettan niim bali ko mn tahdo ja saa
oll veivamat, jos em mn tykk siit toimituksest. Eik semse mihe ol
mittn dekko sill, jos mn tee st taikk tt.

Ja sitt herashding kiros vil niim bitk rmssy, ett kalaij kiitt
onnias, kom bs erikses nii jumalattomast ja kiukkusest mihest.

Mutt muuttorpaatisas herashding jatko veivamist ja ps joukko
sata, joukko parisataki syltt ettippi ja harvimitte vil hiuka
enemngi, ennengo ol jlls stopp. -- Hn huakkal, haukus st
masiini, kiros, sylk kourahas ja kas ni veivama jll.

-- Tleek veli bukseerill? Se ol komesrood, ko ol muuttoreines pysnns
styyrbuurim bualell ja kysel semssi.

-- Bukseerill? Oleng mn pyytnns snuuld bukseeri. Tarjoskels
semsillk, ko st pyytv ja -- tarvitteva.

-- No, mutt tarvitte kaiketakki veli bukseeri, kosk se paatt seiso
paikallas yhtmitta ja veli veiva nii harttast.

-- Veiva! Eng mn saa veivt? Se o nys send vallam berhan, ettei
mnuu annet veivt rauhas. -- Tohtor o mrnn mnuull ruumiliikuntto
ja mn veiva. Mutt luuleks, ett mn saa rauhas veivat. En, kon ds
tleevak kaikengaldase nlknuatavetj ja tyhikalloses sillinguristaja
mnuu hirittem luvalises toimesan.

-- No, no, ei veli ny noi send -- -- --

-- Pahapolv olkko snuu veljes, muttko men nys sinnk kaikkja sisimpp
-- nii, em mn viit sanno, mihi herashding ksk komesroodi menn,
mutt se mn takka, ettei komesroodi vilu olis vaevann, jos hn olis
herashdingin gehotust noudattann.

Mutt ei komesrood seorannukka semssi oordelej, kom ban muuttoris
kym ja lks kaunist kotti. Ja herashding veivas ja veivas ja
ps taas pine matka ettippi. Mutt keskengaiken go hn siin rehki
polvillas vauhtpyrn gyljes, niin dlee se valulaev, kon gulke
Turu ja Vaasa vli ja kon gapteen nk muuttorin, go ol pualvlis
tuulajoll, ni hm bystt laevas ja huus: "Muuttor ohoj!"

-- Vikakost ny o sitt? vastas herashding ja nous seisoma.

-- Heitng me endan heill?

-- Oleng mn pyytnnt teijn drosseijan! -- Menkk helkkrihin, daikk
mn ajan deijm bllen.

-- Vai nii! Mn ajattli vaa, ett tommost muuttorpaatti o vhn
dylkki kuljettak kaupunkkihin gsivoimi veivate.

-- Soo-o. Kenen dm muuttor o? Ong se teij? -- Ei, ko se o mnuu
ja mn saan gulkkis sill niingo mn tahdo. Ja mn tykkn dmsest
veivamisest ja tahdoisi rauhas tehds st. Mutt ett tep pahukses sua
mnuulls st lysti.

Ja nii suuttunn herashding ol, ett hn sippas kruuvavame ja koitt
heitts sen gapteenim bh, mutt ei osann.

Sitt herashding istus paattis laedalls, sytytt paperossi, pyhkes
hikki kasvoistas ja ko hn ol hiuka leppynn, ni hn rupes jll
veivama.

Mutt kaupungi rannas odotiva hnd harttast Annila isnd, Kaerlam boik
ja Ttil meijerska. Annila isnd ja Kaerlam boik istusiva laitri
syrjll ja polttivap piippuas, mutt meijerska ol niim bois ittests,
ettei hnell ol leppo istu, muttkon gvel siin ettittakasi. Ja siin
odotellesas hes selitivp prosessias toinen doiselles. Annila isnd
puhel kovastem bali perindkaarem baragraafeist ja todistel, millp
perusteill hne se juttus voittat tyty. Kaerlam boik meinas, ett
hm bse hyvi vhllk, ko hn ol oll niim bali pines, ettei hn
ditnn, olik hn gett lynn ja Ttiln gyl meijerska ol vakutett
siit, ett hne riitpuales vhinds vuade saa siit, ko se hne niin
gamalast haukkunn ol.

-- No, miksist hn snuu haukus sitt? -- kysys Annila isnd.

-- Pluttana-angaks -- ajatelkkast nyp -- pluttana-angaks. Ong se
en kristelist? Ja eiks siit tul enem rangastust, ko joku toise
rehelist elingeino pilkkama ruppe?

-- Jaa st asja em mn nii nuugasten dunn, sanos Annila isnd, --
mutt kyll mn luule, ett hn siit aikatavallk klvihis saa. Jaa-a,
st julmettu, vai pluttana-angaks haukus. -- Mutt kuule, kuis sn
kans vn ruumistas noin go sn liiku ja ko sn flikk park vil
kvele varppas sisllppi. Ei olt, tidks, lainkkan gaunist ko ihmne
ja eritottengi vaimihmnen gvele jalas sisllppi.

Sillaill hes siin riitjutuijas sortteerasiva ja oliva ylipts siinp
ps, ett heij hyvin gy oikkeudes, ko herashding heit auttamas o.
-- Se vaa ol kamala, kon ei st mist vilkkn guulunnt tleevaks,
vaik kell jo kahttoist kve. Hek kyselivkkin gaikild ko sild
mereldpin dliiva, ett eik herashdinkki oll nkynk kaupunkkipin
dulos. Mutt ei kukka hnd nhn oli. Vihdo viime send yks kalastaja
sanos: "Juu, kyll sild tmppi on dulos yks pin must mis
muuttorpaatis."

-- Se o juur herashding, huusivak kaikk kolm. -- Joko se o likiki?

-- Ei ol eik kkin dleekkan, go se sillk ksi veivate ettippin
gulke. Ja kamalan giukkune se o ja kiro ja prmntt, nii ett lkk
herran dhde vaa hnd puhuttleema ruvekk.

Ja kon gomesrood hetkem bst tul, ni hek kysysiv hneldkki, ett
tullek se herashding sild piakkoiste. Komesrood sanos, ett kyll
mar se kans sild enne auringo lasku tlee, mutt kyll om baras, ett
korjat koippenn goht, ko se nkyvis ruppe olema, sillett ei niin
gauhjan giukkuse mihem baris olt turvaline oll. Ja valulaevan
gapteen puhel, ett o oikke sild tulos yks pin must mis, ko veiva
muuttorias, nii ett vh henkki o ja rupes hnen dappaman, go hm
buhuttels st.

Ei oll ihme eik mikk, ett Annila isnd ja Kaerlam boik ja Ttil
meijerska semsten didotte jlkke olivap pelgo hallus, ko hes siin
herashdinkki odotiva. Mutt odotta hnd hes sittengim btivk,
ko heill niin drkkj jutu oikkeudes ol. Ja odotta hes saivakki.
Kell tul yks, ja tul kaks ja vast siink kolme nurkis herashdingi
muuttor rupes rantta lhenem. Ja muuttorim bohjas ol herashding
polvillas ja veivas msiini ja kiros ja ol niin giukkune, ett vallan
gihis. Kaikeks onnettomudeks Annila isnd sitt oijens hnells
saharipan, go hn lys rannald, ja ksk herashdingi ottak kiis
siihe, nii ett hn saada yhtkki vedetyks ranttaha. Siitkst vast
upra tul. Herashding kimmatt pystn, demmas ripa Annilan gdest,
paiskas se hne selkkhs ja sanos, ettei hn ann ittis tranut
ettippin, go hn gonevoimallk kulke. -- Ymmrt se, ett Annila isnd
semsest suutus. Siins samas tul sitt vil raastuva vahtmestar, ko
ol nhn akknast, ett herashding ol pss kaupunkkihi ja sanos,
ett herashdingi jutu ovak kaikk jo aikka sitt huudett esill ja
menn vallam bilivinnihi. Sillo Annila isnd ja Kaerlam boik ja
meijerska katosivat toissias silmrpykse ja rupesivas sitt andama
herashdingill semmost kiru, ett herashding kiitt jumala, ko hn
sai muuttorpaattis knnetyks ja rupes veivama st huvilatas kohde
jll.

Ja sill huvilasas hn gaiketakki sitt ol rkninn, ett semse
muuttorreisut tleeva vlist hyvin dyyriks, kosk seoravam bev
aviiseis ol semne ilmotus, ett uus, vhn gytett muuttorpaatt ol
myytvn. Ja haluliste ostjattem byydetti hakema likemppi tidoj
lehden gonttuurist nimimerkill: "Varma kynti."




Rysk isnd todista Myllkoske ja Leppkorve jutus


Kerjtalo aitan dakan vet Myllkoske isnd vil kerra halstoopim
bhks poviplakkrist ja sanos Rysk: "Ot yks vil, niis ole rohkeve."

-- Mahtak tull liiaks, sanos Rysk, pst klossis pioho, sylk ja
ott oikke aika troppri. -- -- -- -h, mrtt hn sitt, pyhkes suus
ktes plysth ja jatko puhettas. -- Nii, st mn ts meinasi
niingo sanno ett mahtak tull liiaks. Vaikk kyll asi semne o, etten
mn ilma sydme vahvistust sunkka sinn menis, ko olen guulem vil
aino todistajaki ja ensmisen gerran dmsis toimituksis. Mutt, niingo
sanott, st mn ts pelkk, ettei vaan dliis tt lind liiaks
nautittu, ko mnuus o, niingos tids, se vika ettn ruppe nkkmn,
go mnuull hiuka liiemks hyry psn o.

-- Taedoll mar sn st ainett ennengi nauttinn ole. Ole aim bitnn
vaari, ettes ol ottanns st viimes ryyppy, st, kon gondip pois
mihe ald korja. Ja siins se koko konst ongin dm lkke nauttimises.

-- Niingo sanott o, siink koko konst o, se o viss se. -- Mutt kuule,
sills Sambullk kuulu olevas alvoseerajaki apulaisen. Ong joku
hrashring perte? Kyll mar mn sills sitt ahtallp panna.

-- Mit vil, mik herassring se olis. Se Lindi Frankkem baha hne
alvoseeraajas o -- Kas nii, ny huudetti jo jutt esill. -- Mn mene
ny ens ja tulls sn sitt koht, kon dodistajak ksket. l yhtm
belkk, kom buh niingon dosi o.

Myllkoske isnd lks menemn grjtalon guisti kohde ja Rysk isnd
tul hiljaksis pers ja istatt kuistin drapuill, ett hn gummingin
guulis, ko hnd tulla hakema.

-- Puh niingon dosi o -- -- kuingast muuto sitt. Totus ennen gaikki,
vaikk talo menis, ajattel Rysk ittekselles, ko hn siin istus
vooroas odottamas. Eik hnen gaua darvinn odottakka, ennengo hn
gsketti sisll.

Hm byhkes jalkas haoihin, go olivak kuisti edes, niist nokkas ja ott
lakkis pst, ko hn grjtuva ove avo. Kovast juhlaliseld ne nyk
kaikk nytivkki hne milests, vaikk vallan duttu vkki olivat,
tuamar niingo lautmihekki. Hetke aikka hn gattel siin ymbrilles,
mutt sitt hn meinas, ett mene kaiketakki hn sendm bistmn gtt
tuamrillk, ko he vanhat tutu ova. Ksi oikkjan hn astusiki jo tuamri
kohden, go fallesman nytkse hnen dakasi jaku lippest ja sano:
"lkkn ds pllttleem ruvekk, Rysk."

-- Jaaha, Rysk teke valas, huus tuamar samas ja fallesman gsk
Ryskm bannk kaks sormi raamatum bllk, ko ol auk pydll.

-- Min Juha Abraham Rysk -- -- --

-- Ei mutt, tuamar hyv, kyll tes send olett leikkevs mis.

-- Ei Rysk saa ruvet ts turhi puhuma -- -- No, min Juha Abraham
Rysk -- --

-- No mutt tm vast klookku o.

-- Mit Rysk oikke meina?

-- Meina st vaa ett se o mnuu nimen. Mn Juha Aapraham Rysk ole
eik tuamar. -- Sillaill oikke: Juha Aapraham Joosepimboik Rysk
oikke. Se ole mn se.

-- No nii olettakki. Mutt ettk ymmr, ett mn sano edell ja tep
pers niingo vihill ollesannt tehti.

-- Vai nii, vai sillaill. Andakka antteks, tuamar hyv. Kyll mn
sitt jo tidngi. Nttk, korkki laki ja oikkeus hyv, mn ole
nis his ensmisen gerra. Sillaill oikke, ensmisen gerra oikke, ei
pidis papingirjas mittn drkki olema ja talo mnuull o semne --

-- No, no, kyll piiss. -- -- Min Juha Abraham Rysk.

Ja ko Rysk kerra sai onkkehes, mit tuamar oikke meinas, ni valas
hn dek ja puhtast sittengi.

Ko vala ol otett, nin duamar sanos Ryskll: "Nii, asi o nys semne,
ett tm Samuel Leppkorp valitta, ett viimis syysmarkknois ehtosten
dm vastaja ts, Myllkoske isnd hakkas hnem bahom bevi Alhombn
gankkall ja Leppkorp sano, ett te olitt Myllkoske rattaill ja taedatt
todistak, kui asi ol."

-- Vai semssi puhele. Niin gyll oikke asi semne o, ett Myllkoske
rattaill oikke mn viimsild syysmarkknoild kottit tlii. Tlii hnd,
flis oikke mn oli.

-- No jutelkka nys sitt kaikk mit tet tidtt ts asjas, niingo
valallann skltt lupasitt.

-- Kyll, tuamar hyv, kyll mn juttle se asja niingo se ol. Alust
astikk mn se juttele. -- Nttk se ol nii ett markkinaatto
ehtopevllt tm Myllkoske isnd, mnuu naaprin ja riht ja reedu
mis siin ai, mis mist tarvita, nii, hn dul mnuun dyn ja sano:
"Kuulest Juss, sano hn, lhdetst ehtost markknoill, olla yt
kaupungis, tehdn gaikk torikaupa edellppualpev ja tulla aikanas
huame ehtost kotti." -- En did, sanosi mn, ko vhtsi juur heosen
gengitykses -- ei mar, ei se nii ollukkan, go hiosim buukkoan, go
mnuum bit lymm benkkihi se meij mustam bssin, go nttk, tuamar
hyv, se riivatt -- -- --

-- No, mutt ei se kuul asjahan, deijn dyty puhhu siit, kon dek
kottit tliitt ja mit sillon dapatus.

-- Sillaill oikke, siit oikke, odottakast nyk, kyll siihe vil
tulla. -- Nii nttk, tm Myllkoske isnd tul mnuun dyn
markkinaattehtoste ja sanos, ett lhdetst Juss markknoill -- -- --

-- Nii ja Rysk lks ja te olitt marknoill ja joitt ja hurrasitt -- --

-- Ei mutt se ongi vast klookku, ongost tuamarikin guulls siit.

-- Ole; ja sitt te lksitt kottippi ja sitt -- nii, jutelkka nyk,
kuis sitt kve.

-- Niin no, sitt kve nii, ett me istusi molema rattaill ja lauleskli
ett: "Hurjasti vaan, sano Rannan poika, kun ajeli fjtereill", ja
mond muut laulu. -- Nttk, ko me olin dodestakki yhde einen gaffes
ja meill ol lysti ja heone men milells kottippi. Mutt ko mes siin
veissaskli, ja mn kattli yhte ja toissem baikka, ni mn ni,
ett Myllkoske viinlekkrin gorkk falskas. Nii hnd, falskas oikke.
Joka kert ko rattak kolativa hiuka enem, nim bs lind ulos sild
lekkrist ja mn sanosi Myllkoski, ett ptruu, ptruu, pysts ny,
kekkulin gorkk falska.

-- Nks vissi raatto, falska oikke se, sanos Myllkosk, ko hn ol
pysttnn heose ja katells st kekkotas hetke aikka.

-- Ei tm kuul asjaha, koitt tuamar muistuttak, ko Rysk pit se
verra vliaikka, ett hn ott nestuukim blakkristas ja pyhkes hiem
bois kasvoistas.

-- Kuulu mar, korkki laki ja oikkeus, olkkast hyv ja odottakka, ni
ymmrrtt, ett se kuulu asjaha. -- Nii hnd, se kekkon gorkk falskas
ja ko mes siinf fundeerasi, ett kuis se vika paraneta, ni met tlii
siihem btksehe ett ryypt hiukani bois siit lekkrist, ettei se
viin siinp prundi suus lik. Ja me ryyppsi molema yhde eine. Ja sitt
lhdetti jll ja tralliteltti mennes. Mutt kon gappal aik ol kulunn,
ni mn huamasi, ett se kekkom bruntt vuas sittengi ja mikst siins
sitt autt, ko meijn dydys jll ryypt siit hiuka, ettei se viin
niin gamalan gorkkjall likyis sill. Ja sitt Myllkosk sanos mnuull,
ett pan nys se pruntt lailles kii. Mn kresingim baperi se ymbrs
ja suttasi se oikkem biukka, mutt ko mn vissemks vahvudeks vil
kerram baino st, niim blutt se sanos ja putos sisll lekkrihi.

-- Pids st sylyss ja panp peuklos prundiks, sanos Myllkosk viimen
go mes siin oll aikan duumaskell, ett mit nyt tehd ja ottannp pine
ryypyngi, ett jrk paremi olis juass. Ja kyll se aino kuri oliki,
vaikkei se mitt lysti toind oll mnuu milestn. Ei st uskois, kuis
sorm puuttu, ko st lekkrim brunttin joutu pitm ja ni oikke se
mnuungim beuklom buulus, ett mnuun dydys ai joukko vetts se ulos
tekkendym ja ryypt hiukam bois st sislyst, ko se nii likkymm
bakkas.

-- Kuulukost tm kaikk nyt th asjaha -- sanos tuamar vallan
duskastunnun. Eik Rysk nyt taedais kaikes lyhykisydes sanno, mit
sill Alhombn gankkalt tapadus.

-- Kyll vaa o niin, duamar hyv, ett kaikk tm mnuu milestn guulu
th asjaha ja jos em mn saat tt todistustan oikke alust saakk
perustell, ni ei ols sanott, ettn muistan gaikk. Semne oikke o
rkning, korkki laki ja oikkeus. Semne ai o rkning, semne.

-- No, jatkakka nys sitt vaa.

-- Juu, kyll mn vaa jatka. Mutt misst mn jll olinga. -- --
Nii nttk, mnuum buutus peuklon ja kerra jllk, ko mn anno se
huilat ja oti ryypy ja kski Myllkoskengi ottap pinen droppri,
ni hn sanos: "Koitastis panns se lekker rattattem bohjall jll,
ei taed en truisku mitt ulos sild." -- -- No, mn pani lekkri
rattattem bohjall ja totisestakko ei sild en mittn dull ulos. --
Ei taedt tull vaikk vh enemngi rnkkis, ajattli mn ja kallisti
st lekkri, kallisti ja kallisti ai enem ja viime mn knsi se
alassuute. Ja ihmelist send, ei sild tulit tippaka ulos. -- Se ol
tyhi, tidttk -- -- Jaa-a kyll meild sillo st vkev ainett pali
maaha men. -- Mutt ny mn saim beuklon glaariks jll ja juur ko mn
siit ilotte, nin dm Prnkk Sampp sautta meijn glameines ja ruppe
koht haukkuma meit nii go rakkoer.

-- Pahustaks siin hauku, nlki, sanos Juss, mutt ko ajs siutt.

Mutt ei Sampp ajanns siutten, gom bit asjas pll.

-- No kyll mes snuum bia jt, sanos Myllkosk, li heost selkk ja ko
me olin gulkenn virsta verra, ni ei Samppu kuulunn eik nkynn. Muttko
meijn dydys hiljentts siin Alhomb ahtes, niin dm pahus sai
meijn gii jll ja ajo meij ettehen, nii ett hn gulk meij edelln,
go me Alhombn gankkallp psi.

-- No, me ole nys sitt, jumalan giitos, vihdo viime Alhombn
gankkall, sanos tuamar, kon dykks vissingi, ett Rysk perustel
todistustas vh liia nuugaste.

-- Juur mnuu sanan, duamar hyv! Me ole jumalan giitos vihdo viimengi
send Alhombn gankkall, sanosi mnki Myllkoski eik meill olk
ko virst en kotti, lissi mn. Niingo, nttk, ei siit olekkan
go virst meijn gylh, semnem bitk, vanha-aikkane virst -- mn
meina. Mn meina ai semmost, ko mn virstoist puhele; em mn hual
eng tid yhtik mitt nist uudeaikkasist ryss virstoist taikk
kilomeettreist taikk mikk he ovak, ko ny muudis ova -- -- --

-- Nii, nii, mn ymmr, teili ol virst vil kotti ja nyt te olitt
Alhombn gankkall ja mits nys sitt tapadus, se o juur pasi.

-- Vai nii, vai om mar se pasi. Se vast klookku o.

-- On gyll se pasi. Jutelkka nyk, kuis sitt kve.

-- Juttlen gyll vaa. -- Vai pasi se o. -- Nii, nttk sitt kve
nii, ett mnuu ol vsyttnn jo oikken durkasen davallk, ko mn st
peukloan siin lekkrin gorkkinp pidi ja nyk, ko mep psi Alhombn
gankkall, ni mnuu vsytt, nii ett mn nukusi, nukusi nii raskast,
etten did, olengon goska nii raskast nukkunn. Taisiva ne ryypykki
vaikutta lamauttavast ja vaikutivak kaiketakki, mutt summ se vaa ol,
ett mn nukusi.

-- No, ettk te hernn mihinkk rhinh?

-- Hersi hnd. Rhinh oikke mn hersi. Meij emnd o vhn
giukkust sortti ihmist ja mn hersi siihe, ett mn makasi
rattattem bohjall ja -- -- tytykst mnuun gaikk jutell?

-- Ei, ei Ryskn darvitt jutellt turhi. Kotonak te vast hersitt?

-- Ko-ko-o-ko koton oikke.

-- No, ettk tet tids sanno, ett hakkasik tm Myllkosk tua Sambu
siink kankkall?

-- E-e-en dids sannos semmost. Kuuli vast j-jlkkembi, ett Sampp
ol selkks saann. Ja mn ajattli, ett elis mar se P-p-p Prami muar
ny, ni sekst olis ilone, go se sanos ai -- -- --

-- So, so, annetam Brami muari oll levos ny. -- Ett te nhns sitt,
ett Myllkosk li Samppu?

-- Kuingast mn nhn o-o-olsin, go mn nukusi. -- -- Kaka-ka-kas
nii, ny-ny-mn ruppe ---nkkm. Kuule Myllkosk st tul sittengi
liiaks. Annast sn Lindi Viku nuaremakses to-to-tool tnn, ett mn
saa i-i-istatta.

Mutt ei Lindi Viku tooli andanuk, ko sanos tuamarill, ett kun
mielests Rysk o dehnp pilkka oikkeudest ja o juavuksis ja o
haukkunn Leppkorppi Prnkk Sambuks.

-- Niingon kuulett, teit syytet Rysk siit, ett te olett tull
juapnunn oikkeude ette. Ong siinp per?

-- O, oikke. Ku-ku-kuka pa-pa-pahus -- tnns se-se-se selkkjnt
t-t-t-tliis. -- To-to-totus ennen ga-gaikki, vaikk ta-ta-talo
me-menis.

-- Jaaha, astukka ulos! -- Ja tuamar ksk poliisi vid Rysk ulos
vhks aikka selkkem.

-- Ky-kyll mn vaa ittekki me-me-mene -- Hyvst ny -- puhel Rysk
menness.

Muut liia aikasi Rysk hyvst jtt. Kon gappal aikka ol kulunn, ni
hn gsketti jlls sisll ja tuamar julist semsem btkse, ett Rysk
saa sakko viiskymmend markka siit, ett hn o juapnunnt tuli oikkeude
ette.

-- Vai mnuu ts sakoteta, sanos Rysk sillo, lkk su-suututtak
mnuu, sill ett ts ongi semsen da-da-dalo isnd, ett mn
pa-pa-pa-pane viis pari heossi --kke ette ja kn mulli mallin
goko teij la-lakinn ja o-o-oikkeutenn. Ka-ka-kattokkast ny ens st
t-t-tuamri oijenusnuara.

-- Astukka ulos, ryhs tuamar sillo niin giukkusest, ett Rysk
korjas luus juur kki eik kerjenn hyvst sanoma.

Ja liia aikast se nykki olis olls, sill ett hn gsketti uudestas
sisll ja tuamar sanos, ett ko st oijenusnuara ny o gatott, ni
Rysk saa sakko kolmssata markka. Ja tuamar anno vil kova nuhte
Ryskll ja sanos, ett jos hn ni jatka, ni linnaha hm buhu ittes.
Ny om barast, ett Rysk mene ulos sanaka sanomat, lopett tuamar
viimem buhes.

-- Jaaha, taita niim baras ollakki, t-t-t-tuamar hyv! Ja mn en
a-a-a-appleerakka sitt, vaikkan me-me-meinasi. Hy-hy-hyvst ny vaa.

Ja Rysk ol hyvin dytyvinem bevtyhs. Mutt ko hn sai kuuli, ett
Myllkosk vapautettin gaikest edesvastauksest todistajattem buutten
dhde, ni hn rupes krjtalom bihallp pitm vh kamala meno siit,
ett hn saa sakko, ko Myllkosk Prnkk Sambulls selkk anda. Viime
Myllkosk sai hne send leppymn, go hn ymmrs sanno, ett ensmis
syysmarkknoill Rysk saa hakat Prnkk Sambu ja Myllkosk saa sakko.

-- No, niin se ongi. Sillaillt tm harmin daam bst. -- Tleest nys
snki Sampp tnns saama ryypy ja pariki, niis kests sitt paremin,
gos nihim bihdeihi joudu.

Sovinos siins sitt maisteltti Myllkoskem botust ja ihmsek, ko olivak
kokkondunnk krjtalom bihalls, sanosivak, ko nkiv Rysk ja
Myllkoske ja Sambu istuvas yhdes praakkaskleemas, ett noi olemangim
bit, asi se on go riitle eik mihe.



***END OF THE PROJECT GUTENBERG EBOOK UUSSI RAUMLAISSI JAARITUKSI***


******* This file should be named 53693-8.txt or 53693-8.zip *******


This and all associated files of various formats will be found in:
http://www.gutenberg.org/dirs/5/3/6/9/53693


Updated editions will replace the previous one--the old editions will
be renamed.

Creating the works from print editions not protected by U.S. copyright
law means that no one owns a United States copyright in these works,
so the Foundation (and you!) can copy and distribute it in the United
States without permission and without paying copyright
royalties. Special rules, set forth in the General Terms of Use part
of this license, apply to copying and distributing Project
Gutenberg-tm electronic works to protect the PROJECT GUTENBERG-tm
concept and trademark. Project Gutenberg is a registered trademark,
and may not be used if you charge for the eBooks, unless you receive
specific permission. If you do not charge anything for copies of this
eBook, complying with the rules is very easy. You may use this eBook
for nearly any purpose such as creation of derivative works, reports,
performances and research. They may be modified and printed and given
away--you may do practically ANYTHING in the United States with eBooks
not protected by U.S. copyright law. Redistribution is subject to the
trademark license, especially commercial redistribution.

START: FULL LICENSE

THE FULL PROJECT GUTENBERG LICENSE
PLEASE READ THIS BEFORE YOU DISTRIBUTE OR USE THIS WORK

To protect the Project Gutenberg-tm mission of promoting the free
distribution of electronic works, by using or distributing this work
(or any other work associated in any way with the phrase "Project
Gutenberg"), you agree to comply with all the terms of the Full
Project Gutenberg-tm License available with this file or online at
www.gutenberg.org/license.

Section 1. General Terms of Use and Redistributing Project
Gutenberg-tm electronic works

1.A. By reading or using any part of this Project Gutenberg-tm
electronic work, you indicate that you have read, understand, agree to
and accept all the terms of this license and intellectual property
(trademark/copyright) agreement. If you do not agree to abide by all
the terms of this agreement, you must cease using and return or
destroy all copies of Project Gutenberg-tm electronic works in your
possession. If you paid a fee for obtaining a copy of or access to a
Project Gutenberg-tm electronic work and you do not agree to be bound
by the terms of this agreement, you may obtain a refund from the
person or entity to whom you paid the fee as set forth in paragraph
1.E.8.

1.B. "Project Gutenberg" is a registered trademark. It may only be
used on or associated in any way with an electronic work by people who
agree to be bound by the terms of this agreement. There are a few
things that you can do with most Project Gutenberg-tm electronic works
even without complying with the full terms of this agreement. See
paragraph 1.C below. There are a lot of things you can do with Project
Gutenberg-tm electronic works if you follow the terms of this
agreement and help preserve free future access to Project Gutenberg-tm
electronic works. See paragraph 1.E below.

1.C. The Project Gutenberg Literary Archive Foundation ("the
Foundation" or PGLAF), owns a compilation copyright in the collection
of Project Gutenberg-tm electronic works. Nearly all the individual
works in the collection are in the public domain in the United
States. If an individual work is unprotected by copyright law in the
United States and you are located in the United States, we do not
claim a right to prevent you from copying, distributing, performing,
displaying or creating derivative works based on the work as long as
all references to Project Gutenberg are removed. Of course, we hope
that you will support the Project Gutenberg-tm mission of promoting
free access to electronic works by freely sharing Project Gutenberg-tm
works in compliance with the terms of this agreement for keeping the
Project Gutenberg-tm name associated with the work. You can easily
comply with the terms of this agreement by keeping this work in the
same format with its attached full Project Gutenberg-tm License when
you share it without charge with others.

1.D. The copyright laws of the place where you are located also govern
what you can do with this work. Copyright laws in most countries are
in a constant state of change. If you are outside the United States,
check the laws of your country in addition to the terms of this
agreement before downloading, copying, displaying, performing,
distributing or creating derivative works based on this work or any
other Project Gutenberg-tm work. The Foundation makes no
representations concerning the copyright status of any work in any
country outside the United States.

1.E. Unless you have removed all references to Project Gutenberg:

1.E.1. The following sentence, with active links to, or other
immediate access to, the full Project Gutenberg-tm License must appear
prominently whenever any copy of a Project Gutenberg-tm work (any work
on which the phrase "Project Gutenberg" appears, or with which the
phrase "Project Gutenberg" is associated) is accessed, displayed,
performed, viewed, copied or distributed:

  This eBook is for the use of anyone anywhere in the United States and
  most other parts of the world at no cost and with almost no
  restrictions whatsoever. You may copy it, give it away or re-use it
  under the terms of the Project Gutenberg License included with this
  eBook or online at www.gutenberg.org. If you are not located in the
  United States, you'll have to check the laws of the country where you
  are located before using this ebook.

1.E.2. If an individual Project Gutenberg-tm electronic work is
derived from texts not protected by U.S. copyright law (does not
contain a notice indicating that it is posted with permission of the
copyright holder), the work can be copied and distributed to anyone in
the United States without paying any fees or charges. If you are
redistributing or providing access to a work with the phrase "Project
Gutenberg" associated with or appearing on the work, you must comply
either with the requirements of paragraphs 1.E.1 through 1.E.7 or
obtain permission for the use of the work and the Project Gutenberg-tm
trademark as set forth in paragraphs 1.E.8 or 1.E.9.

1.E.3. If an individual Project Gutenberg-tm electronic work is posted
with the permission of the copyright holder, your use and distribution
must comply with both paragraphs 1.E.1 through 1.E.7 and any
additional terms imposed by the copyright holder. Additional terms
will be linked to the Project Gutenberg-tm License for all works
posted with the permission of the copyright holder found at the
beginning of this work.

1.E.4. Do not unlink or detach or remove the full Project Gutenberg-tm
License terms from this work, or any files containing a part of this
work or any other work associated with Project Gutenberg-tm.

1.E.5. Do not copy, display, perform, distribute or redistribute this
electronic work, or any part of this electronic work, without
prominently displaying the sentence set forth in paragraph 1.E.1 with
active links or immediate access to the full terms of the Project
Gutenberg-tm License.

1.E.6. You may convert to and distribute this work in any binary,
compressed, marked up, nonproprietary or proprietary form, including
any word processing or hypertext form. However, if you provide access
to or distribute copies of a Project Gutenberg-tm work in a format
other than "Plain Vanilla ASCII" or other format used in the official
version posted on the official Project Gutenberg-tm web site
(www.gutenberg.org), you must, at no additional cost, fee or expense
to the user, provide a copy, a means of exporting a copy, or a means
of obtaining a copy upon request, of the work in its original "Plain
Vanilla ASCII" or other form. Any alternate format must include the
full Project Gutenberg-tm License as specified in paragraph 1.E.1.

1.E.7. Do not charge a fee for access to, viewing, displaying,
performing, copying or distributing any Project Gutenberg-tm works
unless you comply with paragraph 1.E.8 or 1.E.9.

1.E.8. You may charge a reasonable fee for copies of or providing
access to or distributing Project Gutenberg-tm electronic works
provided that

* You pay a royalty fee of 20% of the gross profits you derive from
  the use of Project Gutenberg-tm works calculated using the method
  you already use to calculate your applicable taxes. The fee is owed
  to the owner of the Project Gutenberg-tm trademark, but he has
  agreed to donate royalties under this paragraph to the Project
  Gutenberg Literary Archive Foundation. Royalty payments must be paid
  within 60 days following each date on which you prepare (or are
  legally required to prepare) your periodic tax returns. Royalty
  payments should be clearly marked as such and sent to the Project
  Gutenberg Literary Archive Foundation at the address specified in
  Section 4, "Information about donations to the Project Gutenberg
  Literary Archive Foundation."

* You provide a full refund of any money paid by a user who notifies
  you in writing (or by e-mail) within 30 days of receipt that s/he
  does not agree to the terms of the full Project Gutenberg-tm
  License. You must require such a user to return or destroy all
  copies of the works possessed in a physical medium and discontinue
  all use of and all access to other copies of Project Gutenberg-tm
  works.

* You provide, in accordance with paragraph 1.F.3, a full refund of
  any money paid for a work or a replacement copy, if a defect in the
  electronic work is discovered and reported to you within 90 days of
  receipt of the work.

* You comply with all other terms of this agreement for free
  distribution of Project Gutenberg-tm works.

1.E.9. If you wish to charge a fee or distribute a Project
Gutenberg-tm electronic work or group of works on different terms than
are set forth in this agreement, you must obtain permission in writing
from both the Project Gutenberg Literary Archive Foundation and The
Project Gutenberg Trademark LLC, the owner of the Project Gutenberg-tm
trademark. Contact the Foundation as set forth in Section 3 below.

1.F.

1.F.1. Project Gutenberg volunteers and employees expend considerable
effort to identify, do copyright research on, transcribe and proofread
works not protected by U.S. copyright law in creating the Project
Gutenberg-tm collection. Despite these efforts, Project Gutenberg-tm
electronic works, and the medium on which they may be stored, may
contain "Defects," such as, but not limited to, incomplete, inaccurate
or corrupt data, transcription errors, a copyright or other
intellectual property infringement, a defective or damaged disk or
other medium, a computer virus, or computer codes that damage or
cannot be read by your equipment.

1.F.2. LIMITED WARRANTY, DISCLAIMER OF DAMAGES - Except for the "Right
of Replacement or Refund" described in paragraph 1.F.3, the Project
Gutenberg Literary Archive Foundation, the owner of the Project
Gutenberg-tm trademark, and any other party distributing a Project
Gutenberg-tm electronic work under this agreement, disclaim all
liability to you for damages, costs and expenses, including legal
fees. YOU AGREE THAT YOU HAVE NO REMEDIES FOR NEGLIGENCE, STRICT
LIABILITY, BREACH OF WARRANTY OR BREACH OF CONTRACT EXCEPT THOSE
PROVIDED IN PARAGRAPH 1.F.3. YOU AGREE THAT THE FOUNDATION, THE
TRADEMARK OWNER, AND ANY DISTRIBUTOR UNDER THIS AGREEMENT WILL NOT BE
LIABLE TO YOU FOR ACTUAL, DIRECT, INDIRECT, CONSEQUENTIAL, PUNITIVE OR
INCIDENTAL DAMAGES EVEN IF YOU GIVE NOTICE OF THE POSSIBILITY OF SUCH
DAMAGE.

1.F.3. LIMITED RIGHT OF REPLACEMENT OR REFUND - If you discover a
defect in this electronic work within 90 days of receiving it, you can
receive a refund of the money (if any) you paid for it by sending a
written explanation to the person you received the work from. If you
received the work on a physical medium, you must return the medium
with your written explanation. The person or entity that provided you
with the defective work may elect to provide a replacement copy in
lieu of a refund. If you received the work electronically, the person
or entity providing it to you may choose to give you a second
opportunity to receive the work electronically in lieu of a refund. If
the second copy is also defective, you may demand a refund in writing
without further opportunities to fix the problem.

1.F.4. Except for the limited right of replacement or refund set forth
in paragraph 1.F.3, this work is provided to you 'AS-IS', WITH NO
OTHER WARRANTIES OF ANY KIND, EXPRESS OR IMPLIED, INCLUDING BUT NOT
LIMITED TO WARRANTIES OF MERCHANTABILITY OR FITNESS FOR ANY PURPOSE.

1.F.5. Some states do not allow disclaimers of certain implied
warranties or the exclusion or limitation of certain types of
damages. If any disclaimer or limitation set forth in this agreement
violates the law of the state applicable to this agreement, the
agreement shall be interpreted to make the maximum disclaimer or
limitation permitted by the applicable state law. The invalidity or
unenforceability of any provision of this agreement shall not void the
remaining provisions.

1.F.6. INDEMNITY - You agree to indemnify and hold the Foundation, the
trademark owner, any agent or employee of the Foundation, anyone
providing copies of Project Gutenberg-tm electronic works in
accordance with this agreement, and any volunteers associated with the
production, promotion and distribution of Project Gutenberg-tm
electronic works, harmless from all liability, costs and expenses,
including legal fees, that arise directly or indirectly from any of
the following which you do or cause to occur: (a) distribution of this
or any Project Gutenberg-tm work, (b) alteration, modification, or
additions or deletions to any Project Gutenberg-tm work, and (c) any
Defect you cause.

Section 2. Information about the Mission of Project Gutenberg-tm

Project Gutenberg-tm is synonymous with the free distribution of
electronic works in formats readable by the widest variety of
computers including obsolete, old, middle-aged and new computers. It
exists because of the efforts of hundreds of volunteers and donations
from people in all walks of life.

Volunteers and financial support to provide volunteers with the
assistance they need are critical to reaching Project Gutenberg-tm's
goals and ensuring that the Project Gutenberg-tm collection will
remain freely available for generations to come. In 2001, the Project
Gutenberg Literary Archive Foundation was created to provide a secure
and permanent future for Project Gutenberg-tm and future
generations. To learn more about the Project Gutenberg Literary
Archive Foundation and how your efforts and donations can help, see
Sections 3 and 4 and the Foundation information page at
www.gutenberg.org 

Section 3. Information about the Project Gutenberg Literary 
Archive Foundation

The Project Gutenberg Literary Archive Foundation is a non profit
501(c)(3) educational corporation organized under the laws of the
state of Mississippi and granted tax exempt status by the Internal
Revenue Service. The Foundation's EIN or federal tax identification
number is 64-6221541. Contributions to the Project Gutenberg Literary
Archive Foundation are tax deductible to the full extent permitted by
U.S. federal laws and your state's laws.

The Foundation's principal office is in Fairbanks, Alaska, with the
mailing address: PO Box 750175, Fairbanks, AK 99775, but its
volunteers and employees are scattered throughout numerous
locations. Its business office is located at 809 North 1500 West, Salt
Lake City, UT 84116, (801) 596-1887. Email contact links and up to
date contact information can be found at the Foundation's web site and
official page at www.gutenberg.org/contact

For additional contact information:

    Dr. Gregory B. Newby
    Chief Executive and Director
    gbnewby@pglaf.org

Section 4. Information about Donations to the Project Gutenberg
Literary Archive Foundation

Project Gutenberg-tm depends upon and cannot survive without wide
spread public support and donations to carry out its mission of
increasing the number of public domain and licensed works that can be
freely distributed in machine readable form accessible by the widest
array of equipment including outdated equipment. Many small donations
($1 to $5,000) are particularly important to maintaining tax exempt
status with the IRS.

The Foundation is committed to complying with the laws regulating
charities and charitable donations in all 50 states of the United
States. Compliance requirements are not uniform and it takes a
considerable effort, much paperwork and many fees to meet and keep up
with these requirements. We do not solicit donations in locations
where we have not received written confirmation of compliance. To SEND
DONATIONS or determine the status of compliance for any particular
state visit www.gutenberg.org/donate

While we cannot and do not solicit contributions from states where we
have not met the solicitation requirements, we know of no prohibition
against accepting unsolicited donations from donors in such states who
approach us with offers to donate.

International donations are gratefully accepted, but we cannot make
any statements concerning tax treatment of donations received from
outside the United States. U.S. laws alone swamp our small staff.

Please check the Project Gutenberg Web pages for current donation
methods and addresses. Donations are accepted in a number of other
ways including checks, online payments and credit card donations. To
donate, please visit: www.gutenberg.org/donate

Section 5. General Information About Project Gutenberg-tm electronic works.

Professor Michael S. Hart was the originator of the Project
Gutenberg-tm concept of a library of electronic works that could be
freely shared with anyone. For forty years, he produced and
distributed Project Gutenberg-tm eBooks with only a loose network of
volunteer support.

Project Gutenberg-tm eBooks are often created from several printed
editions, all of which are confirmed as not protected by copyright in
the U.S. unless a copyright notice is included. Thus, we do not
necessarily keep eBooks in compliance with any particular paper
edition.

Most people start at our Web site which has the main PG search
facility: www.gutenberg.org

This Web site includes information about Project Gutenberg-tm,
including how to make donations to the Project Gutenberg Literary
Archive Foundation, how to help produce our new eBooks, and how to
subscribe to our email newsletter to hear about new eBooks.

